< Iohannem 15 >

1 Ego sum vitis vera: et Pater meus agricola est.
„Mina olen tõeline viinapuu ja mu isa on aednik.
2 Omnem palmitem in me non ferentem fructum, tollet eum: et omnem, qui fert fructum, purgabit eum, ut fructum plus afferat.
Ta lõikab ära iga mu oksa, mis vilja ei kanna. Ta kärbib iga oksa, mis vilja kannab, et see saaks veel rohkem vilja kanda.
3 Iam vos mundi estis propter sermonem, quem locutus sum vobis.
Teie olete juba kärbitud ja saanud puhtaks selle kaudu, mida ma olen teile rääkinud.
4 Manete in me: et ego in vobis. Sicut palmes non potest fere fructum a semetipso, nisi manserit in vite: sic nec vos, nisi in me manseritis.
Jääge minusse, ja mina jään teisse. Just nagu oks ei saa vilja kanda, kui ta on viinapuust lahus, samamoodi on teiega: te ei saa vilja kanda, kui te minusse ei jää.
5 Ego sum vitis, vos palmites: qui manet in me, et ego in eo, hic fert fructum multum: quia sine me nihil potestis facere.
Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab külluslikult vilja, sest ilma minuta ei suuda te midagi teha.
6 Si quis in me non manserit: mittetur foras sicut palmes, et arescet, et colligent eum, et in ignem mittent, et ardet.
Kes ei jää minusse, on nagu oks, mis on välja visatud ja kuivab ära. Sellised oksad kogutakse kokku, visatakse tulle ja põletatakse ära.
7 Si manseritis in me, et verba mea in vobis manserint: quodcumque volueritis petetis, et fiet vobis.
Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mida iganes tahate, ja see antakse teile.
8 In hoc clarificatus est Pater meus, ut fructum plurimum afferatis, et efficiamini mei discipuli.
Minu Isa on austatud, kui te kannate külluslikult vilja ja tõestate sellega, et olete minu jüngrid.
9 Sicut dilexit me Pater, et ego dilexi vos. Manete in dilectione mea.
Ma olen teid armastanud samamoodi, nagu Isa armastab mind. Jääge minu armastusse.
10 Si præcepta mea servaveritis, manebitis in dilectione mea, sicut et ego Patris mei præcepta servavi, et maneo in eius dilectione.
Kui te teete, mida ma ütlen, siis jääte minu armastusse, just nagu mina teen seda, mida mu Isa ütleb, ja jään tema armastusse.
11 Hæc locutus sum vobis: ut gaudium meum in vobis sit, et gaudium vestrum impleatur.
Olen seda teile selgitanud, et minu rõõm võiks olla teis ja teie rõõm võiks olla täielik.
12 Hoc est præceptum meum ut diligatis invicem, sicut dilexi vos.
See on minu käsk: armastage üksteist nii, nagu mina olen armastanud teid.
13 Maiorem hac dilectionem nemo habet, ut animam suam ponat qui pro amicis suis.
Ei ole suuremat armastust kui anda elu oma sõprade eest.
14 Vos amici mei estis, si feceritis quæ ego præcipio vobis.
Teie olete minu sõbrad, kui teete seda, mida ma teid käsin.
15 Iam non dicam vos servos: quia servus nescit quid faciat dominus eius. Vos autem dixi amicos: quia omnia quæcumque audivi a Patre meo, nota feci vobis.
Ma ei nimeta teid enam sulasteks, sest sulased ei ole oma isanda saladustesse pühendatud. Ma nimetan teid sõpradeks, sest olen selgitanud teile kõike, mida Isa mulle on öelnud.
16 Non vos me elegistis: sed ego elegi vos, et posui vos ut eatis, et fructum afferatis: et fructus vester maneat: ut quodcumque petieritis Patrem in nomine meo, det vobis.
Teie ei valinud mind, vaid mina valisin teid. Olen andnud teile kohustuse minna ja kanda kestvat vilja. Nii annab Isa teile, mida iganes te minu nimel palute.
17 Hæc mando vobis, ut diligatis invicem.
See on minu käsk teile: armastage üksteist.
18 Si mundus vos odit: scitote quia me priorem vobis odio habuit.
Kui maailm teid vihkab, siis meenutage, et enne teid vihkas ta mind.
19 Si de mundo fuissetis: mundus quod suum erat diligeret: quia vero de mundo non estis, sed ego elegi vos de mundo, propterea odit vos mundus.
Kui te oleksite selle maailma osa, siis armastaks maailm teid nagu omi. Aga te ei ole selle maailma osa ja mina olen teid maailmast valinud − sellepärast maailm vihkab teid.
20 Mementote sermonis mei, quem ego dixi vobis: non est servus maior domino suo. Si me persecuti sunt, et vos persequentur: si sermonem meum servaverunt, et vestrum servabunt.
Pidage meeles, mida ma teile rääkisin: teenijad ei ole oma isandast tähtsamad. Kui nad kiusasid taga mind, kiusavad nad taga teidki. Kui nad oleksid teinud seda, mida mina käskisin, teeksid nad ka seda, mida teie neile ütlete.
21 Sed hæc omnia facient vobis propter nomen meum: quia nesciunt eum, qui misit me.
Aga kõike seda teevad nad teile minu pärast, sest nad ei tunne seda, kes mu läkitas.
22 Si non venissem, et locutus fuissem eis, peccatum non haberent: nunc autem excusationem non habent de peccato suo.
Kui ma ei oleks tulnud ja neile rääkinud, ei oleks nad patus süüdi, aga nüüd ei ole neil oma patule ettekäänet.
23 Qui me odit: et Patrem meum odit.
Kes vihkab mind, see vihkab ka mu Isa.
24 Si opera non fecissem in eis, quæ nemo alius fecit, peccatum non haberent: nunc autem et viderunt, et oderunt et me, et Patrem meum.
Kui ma ei oleks andnud neile selliseid tõendeid tegude kaudu, mida keegi ei olnud varem teinud, ei oleks nad patus süüdi, kuid vaatamata sellele, et nad nägid seda kõike, vihkasid nad mind ja mu Isa.
25 Sed ut adimpleatur sermo, qui in lege eorum scriptus est: Quia odio habuerunt me gratis.
Aga just see täidab Pühakirja sõnad: „Nad vihkasid mind täiesti põhjuseta.“
26 Cum autem venerit Paraclitus, quem ego mittam vobis a Patre, Spiritum veritatis, qui a Patre procedit, ille testimonium perhibebit de me:
Kuid ma saadan teile Isa juurest Lohutaja. Kui tema tuleb, toob ta minu kohta tunnistuse. Ta on tõe Vaim, kes tuleb Isa juurest.
27 et vos testimonium perhibebitis, quia ab initio mecum estis.
Ka teie annate minust tunnistust, sest te olete algusest peale minu juures olnud.

< Iohannem 15 >