Iohannem 10
1 Amen, amen dico vobis: qui non intrat per ostium in ovile ovium, sed ascendit aliunde: ille fur est, et latro.
„Ma räägin teile tõtt: igaüks, kes ei tule lambatarasse värava kaudu, vaid ronib sisse muul moel, on varas ja röövel.
2 Qui autem intrat per ostium, pastor est ovium.
See, kes tuleb sisse värava kaudu, on lammaste karjane.
3 Huic ostiarius aperit, et oves vocem eius audiunt, et proprias ovas vocat nominatim, et educit eas.
Väravavaht avab talle ja lambad vastavad tema häälele. Ta hüüab oma lambaid nimepidi ja juhib nad välja.
4 Et cum proprias oves emiserit, ante eas vadit: et oves illum sequuntur, quia sciunt vocem eius.
Kui ta on nad välja viinud, kõnnib ta nende ees ja lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält.
5 Alienum autem non sequuntur, sed fugiunt ab eo: quia non noverunt vocem alienorum.
Võõrale nad ei järgneks. Õigupoolest põgenevad nad võõra eest, sest nad ei tunne võõraste häält.“
6 Hoc proverbium dixit eis Iesus. Illi autem non cognoverunt quid loqueretur eis.
Kui Jeesus esitas selle illustratsiooni, siis kuulajad ei mõistnud, mida ta sellega mõtles.
7 Dixit ergo eis iterum Iesus: Amen, amen dico vobis, quia ego sum ostium ovium.
Niisiis selgitas Jeesus uuesti: „Ma räägin teile tõtt: mina olen lammaste värav.
8 Omnes quotquot venerunt, fures sunt, et latrones, et non audierunt eos oves.
Kõik, kes tulid enne mind, olid vargad ja röövlid, kuid lambad ei kuulanud neid.
9 Ego sum ostium. Per me si quis introierit, salvabitur: et ingredietur, et egredietur, et pascua inveniet.
Mina olen värav. Igaüks, kes tuleb sisse minu kaudu, saab tervendatud. Nad saavad tulla ja minna ning vajalikku toidust leida.
10 Fur non venit nisi ut furetur, et mactet, et perdat. Ego veni ut vitam habeant, et abundantius habeant.
Varas tuleb ainult varastama, tapma ja hävitama. Mina olen tulnud teile tooma elu – elu, mis on pilgeni täis.
11 Ego sum pastor bonus. Bonus pastor animam suam dat pro ovibus suis.
Mina olen hea karjane. Hea karjane jätab oma elu lammaste eest.
12 Mercenarius autem, et qui non est pastor, cuius non sunt oves propriæ, videt lupum venientem, et dimittit oves, et fugit: et lupus rapit, et dispergit oves:
Lambaid valvama palgatud inimene ei ole karjane ja ta põgeneb, kui näeb hunti tulemas. Ta jätab lambad maha, sest nad pole tema omad, ning hunt ründab karja ja pillutab selle laiali,
13 mercenarius autem fugit, quia mercenarius est, et non pertinet ad eum de ovibus.
sest mees töötab üksnes palga pärast ega hooli lammastest.
14 Ego sum pastor bonus: et cognosco meas, et cognoscunt me meæ.
Mina olen hea karjane. Mina tunnen omi ja nemad tunnevad mind,
15 Sicut novit me Pater, et ego agnosco Patrem: et animam meam pono pro ovibus meis.
just nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen teda. Ma jätan oma elu lammaste eest.
16 Et alias oves habeo, quæ non sunt ex hoc ovili: et illas oportet me adducere, et vocem meam audient, et fiet unum ovile, et unus pastor.
Mul on teisi lambaid, kes ei ole selles taras. Ma pean nemadki siia tooma. Nad kuulavad mu häält ja siis on üks kari ühe karjasega.
17 Propterea me diligit Pater: quia ego pono animam meam, ut iterum sumam eam.
Sellepärast Isa armastab mind, et ma jätan oma elu, et saaksin selle jälle võtta.
18 Nemo tollit eam a me: sed ego pono eam a meipso, et potestatem habeo ponendi eam: et potestatem habeo iterum sumendi eam: Hoc mandatum accepi a Patre meo.
Keegi ei võta seda minult; mina otsustasin selle jätta. Mul on õigus see jätta ja õigus see tagasi võtta. See on käsk, mille mu Isa mulle andis.“
19 Dissensio iterum facta est inter Iudæos propter sermones hos.
Nende sõnade pärast olid juudid taas Jeesuse suhtes lahkarvamusel.
20 Dicebant autem multi ex ipsis: Dæmonium habet, et insanit: quid eum auditis?
Paljud neist ütlesid: „Ta on kurjast vaimust vaevatud! Ta on hullumeelne! Miks te teda kuulate?“
21 Alii dicebant: Hæc verba non sunt dæmonium habentis: numquid dæmonium potest cæcorum oculos aperire?
Teised ütlesid: „Kurjast vaimust vaevatu ei räägi selliseid sõnu. Pealegi, kuri vaim ei suuda pimedate silmi avada.“
22 Facta sunt autem Encænia in Ierosolymis: et hiems erat.
Oli talv ja Jeruusalemmas templi pühitsemise püha aeg.
23 Et ambulabat Iesus in templo, in porticu Salomonis.
Jeesus kõndis templis Saalomoni sammaskäigus. Juudid ümbritsesid teda ja küsisid:
24 Circumdederunt ergo eum Iudæi, et dicebant ei: Quousque animam nostram tollis? Si tu es Christus, dic nobis palam.
„Kui kaua sa hoiad meid teadmatuses? Kui sa oled Messias, siis ütle meile otse!“
25 Respondit eis Iesus: Loquor vobis, et non creditis. Opera, quæ ego facio in nomine Patris mei, hæc testimonium perhibent de me:
Jeesus vastas: „Ma juba ütlesin teile, aga te keeldute uskumast. Imeteod, mida ma oma Isa nimel teen, tõendavad, kes ma olen.
26 sed vos non creditis, quia non estis ex ovibus meis.
Te ei usu mind, sest te pole minu lambad.
27 Oves meæ vocem meam audiunt: et ego cognosco eas, et sequuntur me:
Minu lambad tunnevad mu häält; ma tunnen neid ja nad järgnevad mulle.
29 Pater meus quod dedit mihi, maius omnibus est: et nemo potest rapere de manu Patris mei.
Minu Isa, kes nad mulle andis, on kõigist suurem; keegi ei saa neid temalt ära kahmata.
30 Ego, et Pater unum sumus.
Mina ja Isa oleme üks.“
31 Sustulerunt ergo lapides Iudæi, ut lapidarent eum.
Taaskord haarasid juudid kivid, et ta kividega surnuks visata.
32 Respondit eis Iesus: Multa bona opera ostendi vobis ex Patre meo, propter quod eorum opus me lapidatis?
Jeesus ütles neile: „Te olete näinud palju häid tegusid, mida ma olen Isalt teinud. Millise eest neist te mind kividega viskate?“
33 Responderunt ei Iudæi: De bono opere non lapidamus te, sed de blasphemia: et quia tu homo cum sis, facis teipsum Deum.
Juudid vastasid: „Me ei viska sind kividega hea tegemise pärast, vaid jumalateotuse pärast, sest sa oled kõigest inimene, kuid väidad, et oled Jumal.“
34 Respondit eis Iesus: Nonne scriptum est in lege vestra: quia Ego dixi, dii estis?
Jeesus vastas neile: „Kas teie seaduses pole kirjutatud: „Ma ütlesin: Te olete jumalad“?
35 Si illos dixit deos, ad quos sermo Dei factus est, et non potest solvi scriptura:
Ta nimetas neid inimesi jumalateks − inimesteks, kellele tuli Jumala sõna − ja Pühakirja ei või muuta.
36 quem Pater sanctificavit, et misit in mundum, vos dicitis: Quia blasphemas: quia dixi, Filius Dei sum?
Miks te siis ütlete, et see, kelle Isa välja valis ja maailma läkitas, teotab Jumalat, sest ma ütlesin „Ma olen Jumala Poeg“?
37 Si non facio opera Patris mei, nolite credere mihi.
Kui ma ei tee seda, mida teeb mu Isa, siis ärge mind uskuge.
38 Si autem facio: et si mihi non vultis credere, operibus credite, ut cognoscatis, et credatis quia Pater in me est, et ego in Patre.
Aga kui ma seda teen, siis isegi kui te mind ei usu, peaksite uskuma tõendite pärast, mida ma olen teinud. Nii saate teada ja mõista, et Isa on minus ja mina Isas.“
39 Quærebant ergo eum apprehendere: et exivit de manibus eorum.
Taaskord üritasid nad teda kinni võtta, kuid ta pääses nende käest.
40 Et abiit iterum trans Iordanem in eum locum, ubi erat Ioannes baptizans primum: et mansit illic:
Ta läks tagasi üle Jordani jõe kohta, kus Johannes oli ristimist alustanud, ja jäi sinna.
41 et multi venerunt ad eum, et dicebant: Quia Ioannes quidem signum fecit nullum.
Tema juurde tuli palju inimesi ja nad ütlesid: „Johannes ei teinud imetegusid, aga kõik, mida ta selle mehe kohta rääkis, on täide läinud.“
42 Omnia autem quæcumque dixit Ioannes de hoc, vera erant. Et multi crediderunt in eum.
Paljud, kes seal olid, hakkasid Jeesusesse uskuma.
