< Job 5 >

1 Voca ergo, si est qui tibi respondeat, et ad aliquem sanctorum convertere.
“Job, srike pang ac liye lah oasr mwet ac topuk kom. Ya oasr lipufan kom ac ku in nget nu se?
2 Vere stultum interficit iracundia, et parvulum occidit invidia.
Sie mwet el fin inse koluk ac sruokyana mulat lal, El lalfon, mweyen ouiya inge ku in unilya.
3 Ego vidi stultum firma radice, et maledixi pulchritudini eius statim.
Oasr kutu mwet na lalfon nga liye oana in mutana okak, Tusruktu nga pangon mu selngawiyuki lohm selos.
4 Longe fient filii eius a salute, et conterentur in porta, et non erit qui eruat.
Tulik natulos tia ku in konauk acn elos in wikla we; Ac wangin mwet tuyak in kasrelos ke pacl nununkeyuk elos.
5 Cuius messem famelicus comedet, et ipsum rapiet armatus, et bibent sitientes divitias eius.
Mwet masrinsral ac fah kangla fokin ima lun mwet lalfon inge — Finne ma su kapak inmaslon kokul uh — Ac mwet malu elos fah sok selos ke sripen kasrup lalos.
6 Nihil in terra sine causa fit, et de humo non oritur dolor.
Ma koluk uh tia kapak infohk uh, Ku mwe lokoalok tuku ye fohk uh me.
7 Homo nascitur ad laborem, et avis ad volatum.
Mo na mo! Mwet uh sifacna orala mwe lokoalok nu selos, Oana ke kosran e uh ac pisryak liki e uh.
8 Quam ob rem ego deprecabor Dominum, et ad Deum ponam eloquium meum:
“Funu nga pa kom, nga lukun forla nu sin God Ac fahkyuyak nu sel.
9 Qui facit magna et inscrutabilia et mirabilia absque numero:
Kut tia ku in kalem ke orekma usrnguk lal uh, Ac mwenmen ma El oru inge, wangin safla kac.
10 Qui dat pluviam super faciem terræ, et irrigat aquis universa:
El supwama af nu fin acn uh, Ac aksroksrokyauk infohk uh.
11 Qui ponit humiles in sublime, et mœrentes erigit sospitate:
Aok, pwaye lah God El akmwetyalos su pusisel, Ac akpwaryalos nukewa su muta in asor.
12 Qui dissipat cogitationes malignorum, ne possint implere manus eorum quod cœperant:
El kunausla pwapa sulal lun mwet kutasrik, Ac oru tuh paolos in tiana orala ma elos ke oru.
13 Qui apprehendit sapientes in astutia eorum, et consilium pravorum dissipat:
El sruokya mwet orek lalmwetmet ke ma elos sifacna nunkauk, Pwanang ako sulallal lalos sa na fosla;
14 Per diem incurrent tenebras, et quasi in nocte sic palpabunt in meridie.
Finne infulwen len, a elos ac kahlimin acn uh in lohsr.
15 Porro salvum faciet egenum a gladio oris eorum, et de manu violenti pauperem.
Tusruktu God El molela mwet sukasrup uh liki misa, Ac karingin mwet enenu uh liki mwe keok.
16 Et erit egeno spes, iniquitas autem contrahet os suum.
El sang finsrak nu sin mwet sukasrup ac kaliya oalin mwet koluk.
17 Beatus homo qui corripitur a Deo: increpationem ergo Domini ne reprobes:
“Insewowo mwet se su God El kai! Nimet kom srunga El fin kai kom.
18 Quia ipse vulnerat, et medetur: percutit, et manus eius sanabunt.
God El sifacna losya kinet su El kanteya; Paol fin kantekomi, na paol ac sifil pacna akkeyekomla.
19 In sex tribulationibus liberabit te, et in septima non tangent te malum.
In pacl na pus El ac molikomla liki mwe ongoiya;
20 In fame eruet te de morte, et in bello de manu gladii.
Ke pacl in sracl El ac fah karingin moul lom, Ac in pacl in mweun El ac fah liyekomyang liki misa.
21 A flagello linguæ absconderis, et non timebis calamitatem cum venerit.
God El ac fah loangekom liki kas kikiap lun mwet keim; Ac molikomla ke pacl mwe kunausten lulap sikyak.
22 In vastitate, et fame ridebis, et bestias terræ non formidabis.
Ke pacl ongoiya ac sracl tuku, kom ac fah israsr na kac, Ac kom ac fah tia sangeng ke kosro lemnak.
23 Sed cum lapidibus regionum pactum tuum, et bestiæ terræ pacificæ erunt tibi.
Acn ma kom pikin nu ke ima lom, ac fah wangin eot we; Kosro lemnak ac fah tiana anwuk nu sum.
24 Et scies quod pacem habeat tabernaculum tuum, et visitans speciem tuam, non peccabis.
Na kom ac fah muta in misla in lohm nuknuk sum; Ac ke kom ac som liye un sheep nutum, wangin ma koluk sikyak nu selos.
25 Scies quoque quoniam multiplex erit semen tuum, et progenies tua quasi herba terræ.
Ac fah arulana pus tulik nutum Oana pusiyen mah inima uh.
26 Ingredieris in abundantia sepulchrum, sicut infertur acervus tritici in tempore suo.
Kom ac fah moul nwe ke na kom matuoh, Oana wheat su oan nwe matula ke pacl in kosrani.
27 Ecce, hoc, ut investigavimus, ita est: quod auditum, mente pertracta.
Job, kut etu ma inge mweyen kut lutlut kac ke pacl na loes. Wona kom in lulalfongi, mweyen ma inge ma na pwaye.”

< Job 5 >