< Proverbiorum 31 >
1 Verba Lamuelis regis. Visio qua erudivit eum mater sua.
Ko nga kupu a Kingi Remuera; ko te poropititanga i whakaakona ai ia e tona whaea.
2 [Quid, dilecte mi? quid, dilecte uteri mei? quid, dilecte votorum meorum?
He aha, e taku tama? He aha, e te tama a toku kopu? A he aha, e te tama a aku kupu taurangi?
3 Ne dederis mulieribus substantiam tuam, et divitias tuas ad delendos reges.
Kaua e hoatu tou kaha ki nga wahine, ou ara hoki ki te mea whakangaro o nga kingi.
4 Noli regibus, o Lamuel, noli regibus dare vinum, quia nullum secretum est ubi regnat ebrietas;
Ehara ma nga kingi, e Remuera, ehara ma nga kingi te inu waina; ehara hoki ma nga rangatira te mea, Kei hea he wai kaha?
5 et ne forte bibant, et obliviscantur judiciorum, et mutent causam filiorum pauperis.
Kei inu ratou, a ka wareware ki te ture, a ka whakapeau ke i te whakawa o te tangata e tukinotia ana.
6 Date siceram mœrentibus, et vinum his qui amaro sunt animo.
Hoatu he wai kaha ma te tangata e tata ana te marere, he waina hoki ki nga wairua pouri:
7 Bibant, et obliviscantur egestatis suæ, et doloris sui non recordentur amplius.
Tukua ia kia inu, kia wareware ai ki tona rawakore, a kore ake he mahara ki ona mate.
8 Aperi os tuum muto, et causis omnium filiorum qui pertranseunt.
Kia puaki tou mangai mo te wahangu, i te whakawakanga o te hunga katoa kua waiho mo te mate.
9 Aperi os tuum, decerne quod justum est, et judica inopem et pauperem.]
Kia puaki tou mangai, whakaritea te whakawa i runga i te tika, tohea te tohe a te ware, a te rawakore.
10 [Mulierem fortem quis inveniet? procul et de ultimis finibus pretium ejus.
Ko wai e kite i te wahine e u ana tona pai? Ko tona utu hoki kei runga noa atu i to nga rupi.
11 Confidit in ea cor viri sui, et spoliis non indigebit.
Ka whakapono te ngakau o tana tane ki a ia, a kahore ona hapanga i te taonga.
12 Reddet ei bonum, et non malum, omnibus diebus vitæ suæ.
He pai tana e mea ai ki a ia, kahore hoki he kino, i nga ra katoa e ora ai ia.
13 Quæsivit lanam et linum, et operata est consilia manuum suarum.
E kimi ana ia i te huruhuru hipi, i te muka, a ka ngakau nui te mahi a ona ringa.
14 Facta est quasi navis institoris, de longe portans panem suum.
Ko tona rite kei nga kaipuke o nga kaihokohoko; e mauria mai ana e ia tana kai i tawhiti.
15 Et de nocte surrexit, deditque prædam domesticis suis, et cibaria ancillis suis.
E maranga ana hoki ia i te mea e po tonu ana, a hoatu ana e ia he kai ma tona whare, he mahi hoki e rite ana ma ana kotiro.
16 Consideravit agrum, et emit eum; de fructu manuum suarum plantavit vineam.
E whakaaroaro ana ia ki tetahi mara, a ka hokona e ia: whakatokia ana e ia he mara waina, he hua na ona ringa.
17 Accinxit fortitudine lumbos suos, et roboravit brachium suum.
E whitiki ana ia i tona hope ki te kaha, e mea ana i ona takakau kia pakari.
18 Gustavit, et vidit quia bona est negotiatio ejus; non extinguetur in nocte lucerna ejus.
Ka kite ia he pai tana i hokohoko ai: e kore tana rama e mate i te po.
19 Manum suam misit ad fortia, et digiti ejus apprehenderunt fusum.
Ka totoro atu ona ringa ki te mea takai miro, ka pupuri ona ringa ki te pou muka.
20 Manum suam aperuit inopi, et palmas suas extendit ad pauperem.
Ka wherahia tona ringa ki te ware; ae ra, ka totoro atu ona ringa ki te rawakore.
21 Non timebit domui suæ a frigoribus nivis; omnes enim domestici ejus vestiti sunt duplicibus.
E kore ia e wehi i te hukarere mo tona whare; no te mea kua kakahuria tona whare katoa ki te ngangana.
22 Stragulatam vestem fecit sibi; byssus et purpura indumentum ejus.
Oti ake i a ia te whatuwhatu he whariki mona; he rinena pai, he papura ona kakahu.
23 Nobilis in portis vir ejus, quando sederit cum senatoribus terræ.
E mohiotia ana tana tane i nga kuwaha, ina noho tahi ia ki nga kaumatua o te whenua.
24 Sindonem fecit, et vendidit, et cingulum tradidit Chananæo.
E hanga ana e ia he rinena pai, a hokona atu ana; e hoatu ana e ia he whitiki ki nga kaihoko.
25 Fortitudo et decor indumentum ejus, et ridebit in die novissimo.
He kaha, he honore ona kakahu; a e kata ana ia ki nga ra o muri atu.
26 Os suum aperuit sapientiæ, et lex clementiæ in lingua ejus.
He nui ona whakaaro ina puaki tona mangai; kei tona arero te ture o te atawhai.
27 Consideravit semitas domus suæ, et panem otiosa non comedit.
Ka ata tirohia e ia nga ara o tona whare, e kore ano ia e kai i te taro o te mangere.
28 Surrexerunt filii ejus, et beatissimam prædicaverunt; vir ejus, et laudavit eam.
Ka whakatika ana tamariki, a he kupu manaaki ta ratou mona; Tana tane hoki, ka whakamoemiti ano ia ki a ia, ka mea:
29 Multæ filiæ congregaverunt divitias; tu supergressa es universas.
He tokomaha nga tamahine i u te pai o ta ratou mahi, otiia hira ake tau i a ratou katoa.
30 Fallax gratia, et vana est pulchritudo: mulier timens Dominum, ipsa laudabitur.
He mea teka noa te manako, he mea horihori te ataahua: tena ko te wahine e wehi ana i a Ihowa, ko ia e whakamoemititia.
31 Date ei de fructu manuum suarum, et laudent eam in portis opera ejus.]
Hoatu ki a ia o nga hua o ona ringa; a ma ana mahi ia e whakamoemiti i nga kuwaha.