< Rome 9 >

1 Nga kaskas pwayena. Nga ma lun Christ, ac nga tia kikiap. Nunak lun insiuk, su kolyuk sin Ngun Mutal, akpwayeye nu sik lah nga tia kikiap
Veritatem dico in Christo, non mentior: testimonium mihi perhibente conscientia mea in Spiritu Sancto:
2 ke nga fahk lah nga arulana asor yohk, ac keok lun insiuk tia ku in wanginla
quoniam tristitia mihi magna est, et continuus dolor cordi meo.
3 ke sripen mwet srahk sifacna, mwet Jew! Ke sripalos nga kena tuh ngan sifacna eisyuyang nu ye selnga lun God ac sriyukla liki Christ, fin ac tuh ku in kasrelos.
Optabam enim ego ipse anathema esse a Christo pro fratribus meis, qui sunt cognati mei secundum carnem,
4 Elos mwet sulosolla lun God; El oru tuh elos in ma natul ac sang wolana lal nu selos; El oakiya wulela saok lal yorolos ac sang nu selos Ma Sap; alu pwaye oasr selos; elos eis wuleang puspis sin God;
qui sunt Israelitæ, quorum adoptio est filiorum, et gloria, et testamentum, et legislatio, et obsequium, et promissa:
5 elos tuku ke fwilin tulik nutin papa matu pwengpeng lun mwet Israel; ac Christ, ke el moul in luman mwet, el ma pac wialos. Lela God, su Leum fin ma nukewa, in kaksakinyuk nwe tok! Amen. (aiōn g165)
quorum patres, et ex quibus est Christus secundum carnem, qui est super omnia Deus benedictus in sæcula. Amen. (aiōn g165)
6 Nga tia fahk mu wuleang lun God tia akpwayeyuk; mweyen tia mwet Israel nukewa elos mwet sulosolla lun God.
Non autem quod exciderit verbum Dei. Non enim omnes qui ex Israel sunt, ii sunt Israelitæ:
7 Tia pac fwilin tulik nukewa natul Abraham pa tulik nutin God. Tuh God El fahk nu sel Abraham, “Isaac pa ac sot fwilin tulik nutum ma nga wuleot nu sum.”
neque qui semen sunt Abrahæ, omnes filii: sed in Isaac vocabitur tibi semen:
8 Kalmen ma se inge pa tulik ma isus ke ouiya lun mwet, elos tia pangpang tulik nutin God; a tulik ma isusla ke sripen wuleang lun God, elos inge pa fwilin tulik na pwaye natul.
id est, non qui filii carnis, hi filii Dei: sed qui filii sunt promissionis, æstimantur in semine.
9 Mweyen wuleang lun God tuh orekla ke kas inge: “Ke pacl fal nga fah foloko, ac Sarah el fah oswela sie wen.”
Promissionis enim verbum hoc est: Secundum hoc tempus veniam: et erit Saræ filius.
10 Ac tia ma inge mukena. Tuh wen luo natul Rebecca eltal papa sefanna, su Isaac, papa matu tumasr.
Non solum autem illa: sed et Rebecca ex uno concubitu habens, Isaac patris nostri.
11 Meet liki eltal isusla ku oru kutena ma wo ku koluk, God El oru sulela lal sifacna ac akkalemye lah siena sin tulik luo ah pa ac akfalye sripa lal.
Cum enim nondum nati fuissent, aut aliquid boni egissent, aut mali, (ut secundum electionem propositum Dei maneret)
12 Ouinge El fahk nu sel Rebecca mu, “El su matu fah kulansupu el su fusr.” Na pa kalem lah sulela se inge orekla fal nu ke pang lun God, ac tia ke sripen kutena ma eltal oru.
non ex operibus, sed ex vocante dictum est ei: Quia maior serviet minori,
13 Oana Ma Simusla uh fahk, “Nga tuh lungse Jacob, a nga tia lungse Esau.”
sicut scriptum est: Iacob dilexi, Esau autem odio habui.
14 Na mea, kut ac fahk mu God El sesuwos? Mo, tiana ku.
Quid ergo dicemus? Numquid iniquitas apud Deum? Absit.
15 Tuh El fahk nu sel Moses, “Nga fah kulang nu sin kutena su nga lungse kulang nu se; nga fah pakoten nu sin kutena su nga lungse pakomuta.”
Moysi enim dicit: Miserebor cuius misereor: et misericordiam præstabo cuius miserebor.
16 Ke ma inge, ma nukewa orek fal nu ke kulang lun God, ac tia ke lungse ac orekma lun mwet.
Igitur non volentis, neque currentis, sed miserentis est Dei.
17 Tuh Ma Simusla fahk nu sin tokosra lun acn Egypt, “Nga orekom in tokosra tuh nga fah orekmakin kom in akkalemye ku luk, ac tuh pweng keik fah sulkakinyukelik fin faclu nufon.”
Dicit enim Scriptura Pharaoni: Quia in hoc ipsum excitavi te, ut ostendam in te virtutem meam: et ut annuncietur nomen meum in universa terra.
18 Ouinge, God El fin lungse kulang nu sin sie mwet, na El oru oana lungse lal, ac El fin lungse akupaye insien sie mwet, na El oru oapana.
Ergo cuius vult miseretur, et quem vult indurat.
19 Sahp sie suwos ac siyuk sik, “Fin ouinge, na efu ku God Elan nununku mwet uh ke ma koluk lalos? Mea, oasr mwet ku in lain lungse lun God?”
Dicis itaque mihi: Quid adhuc queritur? Voluntati enim eius quis resistit?
20 Na su kom an, mwet kawuk luk, tuh kom in kaskas lain God? Sie ahlu orekla ke fohk kle tia ku in kusen siyuk nu sin mwet se ma oralla, “Efu ku kom oreyula in lumah se inge?”
O homo, tu quis es, qui respondeas Deo? Numquid dicit figmentum ei, qui se finxit: Quid me fecisti sic?
21 Tuh mwet se ma orala ahlu sac, oasr suwohs lal in orekmakin kle sac oana lemlem lal, ac in oru ahlu luo ke srukwal in kle sefanna — sie ma nu ke len lulap mukena, ac sie ma in orekmakinyuk len nukewa.
An non habet potestatem figulus luti ex eadem massa facere aliud quidem vas in honorem, aliud vero in contumeliam?
22 In ouiya se pacna inge, God El tuh lungse akkalemye mulat lal, ac oru tuh ku lal in eteyuk. Tusruktu El arulana mongfisrasr in mutangalos su sripauk kasrkusrak lal, su El akola in kunauselosla.
Quod si Deus volens ostendere iram, et notum facere potentiam suam, sustinuit in multa patientia vasa iræ, apta in interitum,
23 Ac El oayapa lungse akkalemye kasrpen wolana lal, su El ase nu sesr su El pakomuta. Aok, El nuna akola meet tuh kut in eis wolana lal.
ut ostenderet divitias gloriæ suæ in vasa misericordiæ, quæ præparavit in gloriam.
24 Na kut pa mwet su El pangon uh, tia inmasrlon mwet Jew mukena a oayapa inmasrlon mwet sayen mwet Jew.
Quos et vocavit nos non solum ex Iudæis, sed etiam in Gentibus,
25 Pa inge ma El fahk in book lal Hosea: “Mwet su tia ma luk meet, Nga fah pangon ‘Mwet Luk.’ Mutanfahl ma nga tia lungse meet, Nga fah pangon ‘Mwet Kulo Luk.’
sicut in Osee dicit: Vocabo non plebem meam, plebem meam: et non dilectam, dilectam: et non misericordiam consecutam, misericordiam consecutam.
26 Ac in acn se na ma fwackyang nu selos, ‘Kowos tia mwet luk,’ Elos ac fah pangpang wen nutin God moul.”
Et erit: in loco, ubi dictum est eis: Non plebs mea vos: ibi vocabuntur filii Dei vivi.
27 Ac Isaiah el fahkak ke mwet Israel mu: “Pisen mwet Israel finne arulana pukanten oana puk weacn uh, tusruktu mwet pu na selos ac fah moulla;
Isaias autem clamat pro Israel: Si fuerit numerus filiorum Israel tamquam arena maris, reliquiæ salvæ fient.
28 tuh Leum El fah sa in wotela nununku lal ke faclu nufon.”
Verbum enim consummans, et abbrevians in æquitate: quia verbum breviatum faciet Dominus super terram:
29 Ac oana ke Isaiah el tuh fahk meet, “Leum God Kulana El funu tia filiya kutu sin mwet ke fwilin tulik natusr in moul na, kut lukun kunausyukla oana acn Sodom, ku oana acn Gomorrah.”
et sicut prædixit Isaias: Nisi Dominus Sabaoth reliquisset nobis semen, sicut Sodoma facti essemus, et sicut Gomorrha similes fuissemus.
30 Na mea kut fah fahk? Mwet sayen mwet Jew, su tia srike elos in suwohs yurin God, aksuwosyeyuk elos ke sripen lulalfongi lalos;
Quid ergo dicemus? Quod gentes, quæ non sectabantur iustitiam, apprehenderunt iustitiam: iustitiam autem, quæ ex fide est.
31 a mwet sulosolla lun God, su tuh suk sie ma sap in aksuwosyalos yurin God, elos tiana konauk.
Israel vero sectando legem iustitiæ, in legem iustitiæ non pervenit.
32 Ac efu ku ouinge? Mweyen elos nunku mu elos ac moulla ke sripen orekma lalos, ac tia ke sripen lulalfongi. Ke ma inge elos ikori fin “eot in tukulkul”
Quare? Quia non ex fide, sed quasi ex operibus: offenderunt enim in lapidem offensionis,
33 su Ma Simusla kaskaskin: “Liye, Nga likiya in Zion sie eot Su fah oru mwet in tukulkul, Sie eot su fah oru elos ikori. Tusruktu elos su lulalfongi in el fah tiana toasrla.”
sicut scriptum est: Ecce pono in Sion lapidem offensionis, et petram scandali: et omnis, qui credit in eum, non confundetur.

< Rome 9 >