< Matthew 26 >

1 Tukun Jesus el luti ma inge nukewa nu selos, el fahk nu sin mwet tumal lutlut,
Mgbe Jisọs kwusiri okwu ndị a, ọ gwara ndị na-eso ụzọ ya sị,
2 “Tukun len luo, oana kowos etu, ac fah pacl lun Kufwen Alukela, na Wen nutin Mwet el ac fah itukyang in anwuki fin sakseng soko.”
“Dị ka unu maara nke ọma, Mmemme Ngabiga ga-amalite mgbe ụbọchị abụọ gasịrị. Nʼoge ahụ, a ga-ararakwa Nwa nke Mmadụ nye ka a kpọgide ya nʼobe.”
3 In pacl se inge un mwet tol fulat ac mwet matu elos toeni ke inkul fulat sel Caiaphas, su Mwet Tol Fulat,
Nʼoge ahụ, ndịisi nchụaja, na ndị okenye zukọtara nʼụlọeze otu onyeisi nchụaja a na-akpọ Kaịfas.
4 ac oru pwapa lalos in sruokilya Jesus in lukma tuh in anwuki el.
Ha gbara izu ịchọpụta ụzọ ha ga-esi jide Jisọs na nzuzo gbuo ya.
5 Na elos fahk, “Enenu kut in tia oru ke pacl in kufwa uh, mweyen ac ku in pirakak lokoalok.”
Ha kwekọrịta sị, “Ọ gaghị abụ nʼoge mmemme ka ọgbaaghara hapụ ịdị nʼetiti ndị mmadụ.”
6 Jesus el som nu Bethany ac muta in lohm sel Simon, sie mwet su musen lepa meet.
Mgbe Jisọs nọ na Betani, nʼụlọ Saimọn onye ekpenta,
7 Ke Jesus el mongo, oasr sie mutan tuku nu yorol us mwe akmusra keng ac yohk molo ma oan in sie mwe neinyuk orek ke eot alabaster, ac el okoaung nu fin sifal Jesus.
otu nwanyị bu karama alabasta nke mmanụ otite isi ụtọ dị oke ọnụahịa dị nʼime ya, bịakwutere ya, nke ọ wụsara ya nʼisi dị ka ọ na-anọdụ ala nʼeri nri.
8 Mwet tumal lutlut elos liye ma inge ac elos arulana toasrla kac. Elos siyuk, “Mwe mea in sununteiyuk ma inge?
Ma mgbe ndị na-eso ụzọ ya hụrụ nke a, iwe were ha nke ukwuu. Ha sịrị, “Olee ụdị ịla nʼiyi dị nke a!
9 Mwe akmusra inge ku in kukakinyukla ke moul na yohk, ac mani kac uh sang kasru mwet sukasrup!”
A gaara erepụta mmanụ a ego dị ukwuu were ego e retara ya nyere ndị ogbenye aka.”
10 Jesus el etu ma elos fahk, ac el fahk nu selos, “Efu kowos ku kaskas akkolukye mutan se inge? Orekma na wo se pa el oru nu sik inge.
Ebe Jisọs matara ihe ha na-atamu nʼobi ha, ọ sịrị ha, “Gịnị mere unu ji esogbu nwanyị a? O merela m ihe dị mma.
11 Ac oasr mwet sukasrup in masrlowos pacl nukewa, a nga ac tia muta yuruwos pacl nukewa.
Unu na ndị ogbenye ga-anọ oge niile, ma ọ bụghị mụ na unu ga-anọ mgbe niile.
12 Ke el mosrweyula ouinge, el akoela monuk nu ke pukpuki.
Nʼihi na site nʼịwụ m mmanụ otite a nʼahụ, o doziela m maka olili.
13 Pwayena nga fahk nu suwos, lah yen nukewa ma Pweng Wo se inge lutiyuk we fin faclu, ma el orala inge ac fah srumunyuk in esamyuk el kac.”
Nʼezie, ana m agwa unu, nʼebe ọbụla ezisara oziọma a nʼụwa niile, a ga na-echeta nwanyị a nʼihi ihe ọma a o meere m.”
14 Na sie sin mwet lutlut singoul luo lun Jesus, el su pangpang Judas Iscariot, el som nu yurin un mwet tol fulat
Mgbe ahụ otu nʼime mmadụ iri na abụọ na-eso ụzọ ya, onye aha ya bụ Judas Iskarịọt, jekwuuru ndịisi nchụaja.
15 ac siyuk selos, “Mea kowos ac se nu sik nga fin tukakunulak Jesus nu suwos?” Na elos oakla ipin silver tolngoul ac sang nu sel.
Ọ jụrụ ha sị, “Gịnị ka unu ga-enye m ma m rara ya nye nʼaka unu?” Ha kwụrụ ya iri mkpụrụ ọlaọcha atọ.
16 In pacl sac lac, Judas el suk na sie pacl wo lal in eisalang Jesus nu selos.
Site nʼoge ahụ na-aga, ọ chọrọ ohere ịrara ya nye nʼaka ha.
17 Ke len se meet lun Kufwen Bread Tia Akpulol, mwet tumal lutlut elos tuku nu yurin Jesus ac siyuk sel, “Pia acn kom lungse kut in akoela Kufwen Alukela lom an we uh?”
Nʼụbọchị mbụ nke mmemme achịcha na-ekoghị eko, ndị na-eso ụzọ Jisọs bịakwutere ya jụọ ya sị, “Ebee ka ị chọrọ ka anyị gaa kwadoro gị ihe gị maka oriri Ngabiga?”
18 Na Jesus el fahk, “Fahla nu yurin sie mukul su oasr in siti uh ac fahk nu sel, ‘Mwet Luti el fahk mu: Pacl luk apkuran me. Nga ac mwet tumuk lutlut ac fah oru Kufwen Alukela lasr in lohm sum.’”
Ọ zara ha sị, “Jekwurunụ otu nwoke nʼime obodo sị ya, Onye ozizi sị, ‘Oge m abịala nso. Mụ na ndị na-eso ụzọ m ga-eri oriri Ngabiga nʼụlọ gị.’”
19 Mwet tumal lutlut elos oru oana ke Jesus el fahk nu selos, ac elos akoela Kufwen Alukela.
Ndị na-eso ụzọ ya mere dị ka Jisọs gwara ha, doziekwa oriri Ngabiga ahụ nʼebe ahụ.
20 Ke ekela, Jesus ac mwet tumal lutlut singoul luo elos mutani in mongo.
Nʼuhuruchi ụbọchị ahụ, ya na ndị na-eso ụzọ ya iri na abụọ ahụ nọdụrụ ala nʼoche nri ahụ.
21 Ke elos mongo, Jesus el fahk, “Pwayena nga fahk nu suwos, sie suwos ac tukakinyuyak.”
Mgbe ha na-eri nri, o kwuru sị, “Nʼezie ana m agwa unu, na otu onye nʼime unu ga-arara m nye.”
22 Mwet tumal lutlut elos arulana supwarla ke kas inge, ac kais sie selos mutawauk in siyuk sel, “Leum, ya nga pa kom fahk uh?”
Ha nwere oke mwute, ma malite ịjụ ya nʼotu nʼotu sị, “Onyenwe anyị, ọ bụ m?”
23 Na Jesus el fahk, “El su wiyu isongya bread nal nu in ahlu se inge, el pa ac tukakinyuyak.
Ma ọ zara ha sị, “Ọ bụ onye ahụ mụ na ya na-amanyekọta aka nʼotu efere ga-arara m nye.
24 Wen nutin Mwet el ac fah misa oana ke Ma Simusla fahk, a we nu sin mwet se su ac tukakunulak uh! Funu el tiana isusla lukun wo nu sel!”
Lee Nwa nke Mmadụ ga-ala dị ka e si buo ya nʼamụma. Ma ahụhụ ga-adịrị nwoke ahụ onye a ga-esite nʼaka ya rara Nwa nke Mmadụ nye. Ọ gaara akara onye ahụ mma ma a sị na a mụghị ya amụ.”
25 Na Judas, el su ac tukakunulak, el siyuk sel, “Mwet Luti, ya nga pa kom fahk uh?” Na Jesus el fahk, “Kom fahk na.”
Judas, onye ahụ raara ya nye jụrụ ya sị, “Onye ozizi ọ bụ m?” Ọ zara sị, “Gị onwe gị ekwuola ya.”
26 Ke elos mongo, Jesus el eis bread se, sang kulo kac, na el kunsalik ac sang nu sin mwet tumal lutlut ac fahk, “Kowos eis ac mongo; ma inge monuk.”
Mgbe ha nọkwa na-eri nri, Jisọs were ogbe achịcha ahụ, mgbe o nyechara ekele, ọ nyawara ya nye ndị na-eso ụzọ ya sị ha, “Naranụ nke a rie, nʼihi na nke a bụ anụ ahụ m.”
27 Na el eis sie cup, sang kulo kac, ac sang nu selos ac fahk, “Kowos nukewa nim kac.
Mgbe ahụ kwa, o burukwara iko mmanya, ma mgbe o nyechara ekele, o bunyere ya ndị na-eso ụzọ ya sị ha, “Unu niile ṅụọnụ site nʼiko a.
28 Ma inge srahk lun wuleang su ukuiyukla in eela ma koluk lun mwet puspis.
Nʼihi na nke a bụ ọbara m nke bụ akara ọgbụgba ndụ ọhụrụ ahụ. A na-awụsa ya maka ọtụtụ mgbaghara mmehie.
29 Nga fahk nu suwos, nga ac fah tia sifil nim wain nwe ke na nga wi kowos nim ke wain sasu in Tokosrai lun Papa tumuk.”
Ana m agwa unu, na-agaghị m aṅụ mmanya sitere na mkpụrụ vaịnị ọzọ, tutu ruo ụbọchị ahụ mụ na unu ga-aṅụ ya nʼụzọ dị iche nʼalaeze Nna m.”
30 Na tukun elos yuk soko on in kaksak, elos illa ac som nu Fineol Olive.
Mgbe ha bụsịrị abụ, ha pụrụ gaa nʼUgwu Oliv.
31 Na Jesus el fahk nu selos, “Ofong na, kowos nukewa ac fah kaingelik likiyu, oana ke Ma Simusla uh fahk: ‘God El ac uniya mwet shepherd, ac sheep uh fah kaingelik.’
Mgbe ahụ Jisọs gwara ha sị, “Nʼabalị taa, unu niile ga-agbahapụ naanị m. Nʼihi na e dere ya, sị: “‘Aga m etigbu onye ọzụzụ atụrụ, atụrụ nke igwe atụrụ ahụ ga-agbasasịkwa.’
32 Tusruktu ke nga ac sifil akmoulyeyukyak, nga ac fah som meet liki kowos nu Galilee.”
Ma mgbe e mere ka m si nʼọnwụ bilite, aga m ebu unu ụzọ gaa Galili.”
33 Na Peter el kasla ac fahk nu sin Jesus, “Nga ac fah tiana som liki kom, elos inge nukewa finne som liki kom!”
Pita sịrị, “Ọ bụrụ na mmadụ niile agbahapụ gị gbalaga, agaghị m ahapụ gị.”
34 Na Jesus el fahk nu sel Peter, “Pwayena nga fahk nu sum, meet liki won uh ac kahkla ofong, kom ac lafwekinyu pacl tolu.”
Jisọs sịrị, “Nʼezie agwa m gị, nʼabalị taa, tupu oke ọkụkụ akwaa akwa, ị ga-agọnarị m ugboro atọ.”
35 Ac Peter el fahk, “Nga ac tiana lafwekin kom, nga finne ac wi kom misa!” Ac mwet lutlut saya nukewa elos fahk oapana.
Ma Pita kwuru sị, “Ọ bụrụ na ọ dị mkpa ka m soro gị nwụọ, agaghị m agọnarị gị.” Ọ bụkwa otu ihe ahụ ka ndị ahụ niile na-eso ụzọ ya kwuru.
36 Na Jesus ac mwet tumal lutlut elos som nu in acn se pangpang Gethsemane, ac el fahk nu selos, “Kowos muta inge ac nga ac som nu meeto in pre.”
Mgbe Jisọs bịara nʼogige ahụ a na-akpọ Getsameni, ọ gwara ndị na-eso ụzọ ya sị ha, “Nọdụnụ nʼebe a ka m gaa nʼihu nke nta kpee ekpere.”
37 El eisal Peter ac wen luo natul Zebedee welul, ac el mutawauk in asor ac toasrlana,
Ọ kpọọrọ Pita tinyere onwe ya, na ụmụ Zebedi abụọ. Ọ malitere inwe obi mwute nʼime onwe ya. Obi malitekwara ịlọ ya mmiri.
38 ac el fahk nu seltal, “Yoklana asor ac toasr lun insiuk, apkuranna nga in misa kac. Komtal mutana inge ac wiyu ngetnget ac soano.”
Mgbe ahụ ọ gwara ha sị, “Ọ na-ewute mkpụrụobi m nke ukwuu ruo nʼọnụ ọnwụ. Nọgidenụ nʼebe a soro m na-eche nche.”
39 El fahsr kutu nu meet, ac faksufi ac pre, “O Papa, fin ku, nga siyuk kom in eisla cup in keok se inge likiyu! Tusruktu in tia ou lungse luk, a in ou lungse lom.”
Ọ gara nʼihu nke nta daa, kpuo ihu ya nʼala, kpee ekpere sị, “Nna m, ọ bụrụ na ọ ga-ekwe mee, napụ m iko a. Ma ọ bụghị ka e mee uche m, kama ka e mee uche gị.”
40 Na el folokla nu yurin mwet tumal lutlut tolu ah, tuh eltal nu motul, ac el fahk nu sel Peter, “Ya komtal koflana wiyu soano ke ao sefanna?
Ya mere, ọ bịakwutere ndị na-eso ụzọ ya, hụ ha ka ha na-arahụ ụra. Ọ sịrị Pita, “Ọ bụ na unu enweghị ike i soro m chee nche, ọ bụladị otu awa?
41 Soano ac pre tuh komtal in tia putatyang nu in mwe sruhf. Pwaye, ngun lungse, a ikwa munas.”
Na-echenụ nche, na-ekpekwa ekpere, ka unu ghara ịba nʼọnwụnwa. Nʼihi na mmụọ dị na njikere ma anụ ahụ adịghị ike.”
42 Na Jesus el sifilpa som ac pre ac fahk, “O Papa, cup in keok se inge fin tia ku in itukla likiyu nwe ke na nga numla, lela ma lungse lom in orek.”
Ọ laghachiri azụ nke ugboro abụọ kpeekwa ekpere sị, “Nna m, ọ bụrụ na iko a agaghị agabiga ma ọ bụghị na m ṅụrụ ya, ka e mee uche gị.”
43 Na el sifil folokla nu yurin mwet tumal lutlut ac liye ke eltal motulna ac tia ku in ngutalik ke mwetkel laltal.
Ọ lọghachikwara ọzọ hụkwa ka ha na-arahụ ụra, nʼihi na anya ha dị arọ.
44 Na Jesus el sifilpa som lukeltal, ac pre ke pacl se aktolu, ac kalweni pacna ma el fahk meet ah.
Ọ hapụrụ ha ọzọ gaa kpee ekpere nke ugboro atọ, na-ekwukwa otu okwu ahụ.
45 Na el foloko nu yurin mwet tumal lutlut ac fahk, “Ya komtal srakna motul ac mongla? Liye! Sun tari ao se ma Wen nutin Mwet ac tukakinyukyak ac itukyang nu inpoun mwet koluk.
Mgbe ọ lọghachikwutere ndị na-eso ụzọ ya, ọ sịrị ha, “Unu ka nọ na-arahụ ụra, na-ezukwa ike? Lee, oge awa ahụ abịala, a rarala Nwa nke Mmadụ nye nʼaka ndị mmehie.
46 Tukakek, kut som. Liye, pa inge mwet se ma ac tukakinyuyak ah!”
Bilienụ ka anyị gawa. Lee, onye ahụ na-arara m nye na-abịa!”
47 Jesus el srakna kaskas ke Judas, sie sin mwet singoul luo el tuku. El wi sie un mwet na pus su supweyukme sin un mwet tol fulat ac mwet matu, ac elos us cutlass ac sak in anwuk inpaolos.
Mgbe ọ nọ na-ekwu okwu a, Judas, otu nʼime ndị ozi iri na abụọ ahụ bịaruru, ya na ọtụtụ igwe mmadụ so. Ụfọdụ ji mma agha ha, ndị ọzọ ji osisi. Ọ bụ ndịisi nchụaja na ndị okenye ndị Juu zitere ha.
48 Mwet se ma tukakunulak ah el tuh fahkang sie mwe akul nu sin u lulap sac: “Mwet se ma nga ac ngokya muta uh pa kowos ac sruokya uh!”
Ma onye ahụ na-arara ya nye, nyere ha ihe ịrịbama, sị, “Onye ahụ m ga-esutu ọnụ bụ nwoke ahụ, jidesienụ ya aka ike!”
49 Judas el fahsryang na nwe yorol Jesus ac fahk, “Paing kom, Mwet Luti,” na el ngokya mutal.
Ngwangwa o jekwuuru Jisọs sị ya, “Ekele, Onye ozizi!” ma sutukwa ya ọnụ.
50 Na Jesus el fahk nu sel, “Mwet kawuk, oru aksaye ma kom tuku in oru an!” Na elos tuku ac sruokilya Jesus, ac kaprilya.
Jisọs gwara ya sị, “Enyi m, mee ihe ị bịara ime ngwangwa.” Mgbe ahụ, ndị ikom ahụ bịara nso jide Jisọs, sekpụrụ ya nʼike.
51 Ac sie selos su welul Jesus el faesak cutlass natul ac pakela la sren mwet kulansap se lun Mwet Tol Fulat.
Otu onye nʼime ndị ha na Jisọs nọ, setịrị aka ya, mịpụta mma agha ya, gbuo ohu onyeisi nchụaja, gbupụ ntị ya.
52 Na Jesus el fahk nu sel, “Folokunang cutlass nutum an nu yen oan we an. Elos nukewa su orekmakin cutlass, ac fah misa ke cutlass.
Ma Jisọs sịrị ya, “Mịghachi mma agha gị nʼọbọ ya, nʼihi na mmadụ ọbụla na-eji mma egbu mmadụ ibe ya ga-anwụ site na mma.
53 Ya kom nunku mu nga tia ku in pang nu sin Papa tumuk, na in kitin pacl ah na El ac supwama pus liki legion singoul luo ke lipufan lal?
I cheghị na m pụrụ ịrịọ Nna m ka o zitere m ihe karịrị usuu ndị mmụọ ozi iri na abụọ nʼotu ntabi anya?
54 Tusruktu fin ouinge, na ac akpwayeiyuk fuka Ma Simusla ma fahk mu ma inge enenu na in sikyak?”
Ma olee otu ihe e dere nʼakwụkwọ nsọ ga-esi mezuo, nke kwuru na ọ ghaghị ịdị otu a?”
55 Na Jesus el kaskas nu sin un mwet su tuku inge ac fahk, “Ya kowos enenu na in us cutlass ac sak in anwuk in tuh sruokyuwi, oana in mwet pisrapasr sulallal se pa nga? Len nukewa nga muta ac luti in Tempul, a kowos tia sruokyuwi.
Nʼoge awa ahụ, Jisọs gwara igwe mmadụ ahụ sị, “Unu pụtara chịrị mma agha na mkpọ bịa ijide m dị ka a ga-asị na m bụ onye ohi? Anọrọla m ziekwa ihe nʼụlọnsọ kwa ụbọchị, ma unu ejideghị m.
56 Tuh ma inge nukewa orek in akpwayei Ma Simusla ac kas lun mwet palu.” Na mwet tumal lutlut nukewa elos som lukel ac kaingelik.
Ma ihe ndị a na-eme ka ihe ndị amụma dere nʼakwụkwọ nsọ mezuo.” Nʼoge ihe ndị a niile na-eme, ndị na-eso ụzọ ya niile hapụrụ ya gbalaga.
57 Mwet ma sruokilya Jesus elos kololla nu lohm sel Caiaphas, Mwet Tol Fulat, yen un mwet luti Ma Sap ac mwet matu elos tukeni we.
Ndị jidere Jisọs duuru ya gaa nʼụlọ Kaịfas, onyeisi nchụaja. Ndị ozizi iwu na ndị okenye ndị Juu zukọtara nʼebe ahụ.
58 Peter el fahsr loessula tokol nwe ke inkul lun Mwet Tol Fulat. El utyak nu we ac muta yurin mwet karingin inkul uh in liye lah mea ac sikyak.
Pita sogidere Jisọs nʼazụ site nʼebe dị anya. O rutere nʼobi onyeisi nchụaja, baa nʼime ụlọ, sorokwa ndị na-eje ozi nọdụ ala, ka o nwe ike ịhụ otu ihe a ga-esi bie.
59 Un mwet tol fulat ac Un Mwet Pwapa Fulat kewa elos tukeni suk ma loh kikiap lain Jesus elos in ku in unilya,
Ndịisi nchụaja, na ndịisi ikpe nʼụlọikpe ahụ nọ na-achọ ama ụgha megide Jisọs, ka ha hụ ụzọ ha ga-esi gbuo ya.
60 tusruktu elos tia ku in konauk mwatal, finne pus mwet ma tuku ac fahk kas kikiap kacl. Na tok, mwet luo tuyak
Ma ọ dịghị nke ha chọtara, nʼagbanyeghị nʼọtụtụ ndị akaebe ụgha pụtara. Nʼikpeazụ, mmadụ abụọ pụtara
61 ac fahk, “Mwet se inge tuh fahk mu, ‘Nga ku in kunausla Tempul lun God ac sifil musaela ke len tolu na.’”
kwuo sị, “Nwoke a sịrị, ‘Enwere m ike ịkwatu ụlọnsọ ukwu nke Chineke, wughachikwa ya nʼụbọchị atọ.’”
62 Mwet Tol Fulat el tuyak ac fahk nu sin Jesus, “Ya wangin ma kom ac fahk in topuk kas in lain kom inge?”
Onyeisi nchụaja biliri ọtọ kwuo sị, “Ọ bụ na ị nweghị ihe ọbụla ị ga-aza? Gịnị bụ ama ndị a a na-agba megide gị?”
63 Tusruktu Jesus el mislana tia kas. Na Mwet Tol Fulat el sifil fahk nu sel, “Nga fahk nu sum tuh kom in fulahk nu sesr Inen God moul, ya kom pa Messiah, Wen nutin God?”
Ma Jisọs ekwughị ihe ọbụla. Onyeisi nchụaja gwara ya sị, Eji m aha Chineke dị ndụ nye gị iwu, sị gị, “gwa anyị, ị bụ Kraịst, Ọkpara Chineke?”
64 Na Jesus el topuk ac fahk nu sel, “Kom fahk na. Tuh nga fahk nu suwos nukewa, ingela kowos ac fah liye Wen nutin Mwet ke el muta layen layot Sel su Kulana, ac tuku fin pukunyeng lun kusrao!”
Jisọs gwara ya sị, “Gị onwe gị kwuru ya. Ma ana m agwa unu, site ugbu a na-aga nʼihu, unu ga-ahụ Nwa nke Mmadụ ka ọ na-anọdụ nʼaka nri nke Onye dị ike, na-abịakwa nʼigwe ojii nke eluigwe.”
65 Ke El fahk ma inge, Mwet Tol Fulat el seya nuknuk lal ac fahk, “El kaskas enum lain God! Kut tia sifil enenu mwet loh! Kowos lohng tari enum in kaskas lal uh!
Mgbe ahụ onyeisi nchụaja dọwara uwe ya, kwuo sị, “O kwuola arụ! Olee mkpa ọ dị ịchọkwa ndị akaebe? Unu nụkwara nkwulu ya?
66 Mea kowos wotela?” Na elos nukewa fahk, “Oasr mwatal. Fal elan misa.”
Gịnị bụ mkpebi unu?” Ha zara sị ya, “O kwesiri ka ọ nwụọ!”
67 Na elos aniya mutal ac srunglul, ac elos su puok mutal
Mgbe ahụ, ha gbụsara ya ọnụ mmiri asọ nʼihu, tiekwa ya aka. Ndị ọzọ maara ya ụra,
68 elos fahk, “Kom pa Christ. Palya nu sesr lah su puok kom uh!”
sị ya, “Buoro anyị amụma, gị, Kraịst. Onye tiri gị ihe?”
69 Peter el srakna muta inkul lun Mwet Tol Fulat, na sie sin mutan kulansap lun Mwet Tol Fulat el tuku nu yorol ac fahk nu sel, “Kom pac pa sie mwet ma welul Jesus, mwet Galilee sac.”
Mgbe ahụ Pita nọdụrụ ala na mbara ezi nke obi ahụ. Otu nʼime ụmụ agbọghọ na-eje ozi bịakwutere ya, sị, “Ị bụkwanụ otu nʼime ndị na-eso ụzọ Jisọs onye Galili.”
70 Tuh Peter el lafwekin ye mutun mwet nukewa, ac fahk, “Nga tia etu ma kom fahk an.”
Ma ọ gọrọ nʼihu ha niile sị, “Amaghị m ihe ị na-ekwu.”
71 Na el oatula nu ke mutunpot uh, ac sie pac sin mutan kulansap uh liyalak ac fahk nu sin mwet ma muta we uh, “Mukul se inge tuh welul Jesus lun Nazareth.”
Mgbe ọ pụrụ gaa nọdụ nʼọnụ ụzọ mbata, nwaagbọghọ ọzọ hụrụ ya, gwa ndị nọ nʼebe ahụ sị, “Nwoke a na Jisọs onye Nazaret nọkọrọ.”
72 Na Peter el sifilpa lafwekin ac fahk, “Nga fulahk lah nga tia etu mwet sacn!”
Ọzọkwa, o weere ịṅụ iyi gọọ, “Amaghị m onye nwoke ahụ bụ.”
73 Tok kutu srisrik na mwet ma tu in sac tuku nu yorol Peter ac fahk, “Pwayena lah kom sie selos, mweyen ah in pusrem fahkkomyak!”
Mgbe oge nta gasịrị, ndị guzo nʼebe ahụ bịakwutere Pita sị ya, “Nʼezie, ịbụ otu nʼime ha, nʼihi na asụsụ gị agbaala gị ama.”
74 Na Peter el fahk, “Nga fulahk lah nga kaskas pwaye! God Elan selngawiyu nga fin kikiap! Nga tia etu mwet sacn!” In pacl sacna won kahkla,
Ọ malitere ịbụ onwe ya ọnụ, na ịṅụ iyi sị, “Amaghị m nwoke a.” Mgbe ahụkwa oke ọkpa kwara akwa.
75 na Peter el esamak kas ma Jesus el tuh fahk nu sel: “Meet liki won uh ac kahkla, kom ac lafwekinyu pacl tolu.” El tufokla liki acn sac, ac tung arulana upa.
Pita chetara okwu ahụ Jisọs kwuru sị, “Tupu oke ọkpa akwaa akwa, ị ga-agọnarị m ugbo atọ.” O si nʼebe ahụ pụọ, gaa kwaa akwa nke ukwuu.

< Matthew 26 >