Bharumi 2
1 Henu, ujhelepi ni udhuru bhebhe jha wihukumu, kwandabha mu ghala jhaghwihukumu jhongi ikwibheka mu hatia muene. Kwandabha bhebhe jhaghwihukumu ghwibhomba mambo ghalaghala.
Kui te mõistate teiste üle kohut, ei ole teil vabandust, ükskõik kes te olete! Sest nagu te mõistate teisi hukka, mõistate kohut ka teie enda üle, sest te teete samu asju.
2 Lakini tumanyili kujha hukumu jha K'yara jha bhukweli panani pa bhene bhabhibhomba mambo kama agha.
Me teame, et Jumala kohtuotsus nende kohta, kes selliseid asju teevad, põhineb tõel.
3 Lakini bhebhe ghwinoghonayi e'le bhebhe jha ghwihukmu bhala bhabhibhomba mambo agha ingabhwa nabhi ghwikheta mambo ghaghu aghu. Je wibeta kujhepuka hukumu jha K'yara?
Kui te nende üle kohut mõistate, kas arvate tõesti, et saate vältida Jumala kohut?
4 Au wifikilila padebe nesu panani pa bhwingi bhwa wema bhwa muene, kuchelebhwa kwa adhabu jha muene, ni bhuvumilivu bhwa muene? Je umanyili lepi wema bhwa muene bhwilondeka kukujhesya kutoba?
Või suhtute tema imelisse headusse, sallivusse ja kannatlikkusse põlgusega ega mõista, et Jumal püüab oma headuses teid meeleparandusele juhtida?
5 Bali kwa kadri jha bhunonono bhwa jhobhi ni kwa muoyo bhwa jhobhi bhwabhubeli kujha ni toba ukibhakhela ghwe muene akiba jha ghadhabu kwa ligono lela lya bhufunuo bwa hukumu jha haki jha K'yara.
Oma kangekaelse suhtumisega ja meeleparandusest keeldudes teete asjad enda jaoks palju hullemaks õiglase tasu päeval, kui selgub, et Jumala kohtuotsus on täiesti õige.
6 Muene ampelili khila munu kipemu kulengana ni matendo gha muene.
Jumal hoolitseb selle eest, et igaüks saaks, mida ta on ära teeninud vastavalt sellele, mida ta on teinud.
7 Kwa bhala ambabho kwa uthabiti bhwa matendo manofu bhalondili sifa, litengu, ni kubela kuharibika ibetakubhapela bhusima bhwa milele. (aiōnios g166)
Need, kes on jätkuvalt püüdnud teha seda, mis on hea ja õige, saavad hiilguse ja au, surematuse ja igavese elu. (aiōnios g166)
8 Lakini bhala ambabho kwa uthabiti bhwa matendo manofu bhalondili sifa litengu, ni kubela kuharibika ibetakubhapela bhusima bhwa milele.
Aga nende osaks, kes mõtlevad ainult iseendale, hülgavad tõe ja otsustavad sihilikult teha kurja, saab karistus ja raevukas vaenulikkus.
9 Lakini kwa bhala ambabho bhabinafsi, bhabhabeli kutii kweli, balibhitii dhuluma ghadhabu ni ligoga likali libeta kuhida.
Igaüht, kes teeb kurja, tabavad häda ja kannatused − kõigepealt juute ja siis ka kõiki võõramaalasi.
10 Lakini sifa, litengu, ni amani jhibetakuhida kwa khila munu jha ibhomba manofu, kwa Muyahudi hoti, ni kwa Muyunani kabhele.
Kuid kõigi osaks − kõigepealt juutide ja siis ka võõramaalaste osaks −, kes teevad head, on hiilgus, au ja rahu.
11 Kwandabha bhujhelepi bhupendelelu kwa k'yara.
Jumalal ei ole lemmikuid.
12 kwandabha kama vile bhingi bhabhakosili bila sheria bhibeta kujha gha bila sheria, ndo kama fele bha mehele kya bhadulili kul'engana ni sheria bhibeta kuhukumibhwa kwa sheria.
Need, kes teevad pattu, kuid neil ei ole kirjutatud seadust, lähevad ikkagi hukka, kuid need, kes teevad pattu ja kel on kirjutatud seadus, mõistetakse hukka selle seaduse järgi.
13 Ndabha bhip'eleka lepi sheria bhabhajhe ni haki palongolo pa K'yara, bali ndo bhale bhabhibhomba sheria bhibeta kubhalangibhwa haki.
Üksnes seaduse kuulamine ei tee teid Jumala silmis õigeks. Õigeks tehakse need, kes teevad seda, mida seadus ütleb.
14 Kwa ndabha bhanu bha mataifa ambabho bhajhelepi ni sheria bhibhomba kwa asili mambo gha sheria, bhene bhajhele sheria kwa nafsi sya bhene, ingabhwa bhene bhajhelepi ni sheria.
Võõramaalastel ei ole kirjutatud seadust, aga kui nad instinktiivselt teevad seda, mida seadus ütleb, järgivad nad seadust isegi ilma kirjutatud seadust omamata.
15 Kwa e'le bhilasya kujha matendo ghaghilondeka kwa mujibu bhwa sheria ghalambibhu mu mioyo ghya bhene. Dhamira sya bhene kabhele sikabhashuhudila bhene ni mabhwasu gha bhene ame kubhatakila au kubhalenda bhene.
Niimoodi näitavad nad, kuidas toimib nende mõistusesse kirjutatud seadus. Kui nad mõtlevad, mida teevad, siis nende südametunnistus kas süüdistab neid valesti toimimises või kaitseb neid, kui nad teevad seda, mis on õige ja hea.
16 Ni kabhele kwa k'yara. Aghe ghibeta kuhomela mu ligono ambalyo K'yara ibetakusihukumu siri sya bhene, kwa njela jha Yesu kristu.
Hea sõnum, mida ma jagan, on see, et tuleb päev, mil Jumal mõistab Jeesuse Kristuse läbi kohut igaühe salajaste mõtete üle.
17 Tujobhajhi kujha wikikuta ghwe muene Myahudi, jhaatamili mu sheria, hobhokayi kwa kwisifila kwa k'yara,
Kuidas on teiega, kes nimetate end juudiks? Te toetute kirjutatud seadusele ja hooplete, et teil on eriline suhe Jumalaga.
18 ghamanyayi mapenzi gha muene, ni kup'ema mambo ambagho ghitofautiana nakhu, baada jha kulaghisibhwa ni sheria.
Te teate, mida ta tahab; te teete, mis on õige, sest teid on seaduse järgi õpetatud.
19 Na tujobheyi kujha ujhe ni bhujasiri kujha bhebhe ghwe muene ndo ndongosi ghwa kipofu, mwanga kwa bhala bhabhajhe mu ngisi,
Te olete absoluutselt kindlat, et suudate juhtida pimedaid ja et olete valguseks neile, kes on pimeduses.
20 n'sahihishaji ghwa bhajinga, mwalimu ghwa bhana, ni kwamba ujhe nakhu mu sheria namna jha elimu ni kweli.
Te arvate, et võite suunata asjatundmatud õigele teele, olla „laste“õpetaja, sest te tunnete seadusest kogu tõde, mida on võimalik tunda.
21 Bhebhe basi, jhawihubiri jhongi, je, ukifundisya lepi ghwa muene? Bhebhe jha wihubiri kubela kuheja, je bhebhe wihejalepi?
Kui te olete nii hõivatud teiste õpetamisega, miks ei õpeta te iseennast? Te ütlete inimestele, et ei tohi varastada, kuid kas te ise varastate?
22 Bhebhe jha wijobha usihongi, je wihonga? Bhebhe jha wilota sanamu, je wiheja mu hekalu?
Te ütlete inimestele, et abielu ei tohi rikkuda, kuid kas te ise rikute abielu? Te ütlete inimestele, et ebajumalaid ei tohi kummardada, kuid kas te rüvetate templit?
23 Bhebhe jhawikisifu mu sheria, je ukamfedhehesya lepi K'yara mu kubomola sheria?
Te hooplete, et teil on seadus, aga kas te seda rikkudes ei esita Jumalat vääriti?
24 Kwa ndabha “lihina lya K'yara lifedheheshibhwa kati jha bhanu bha mataifa kwa ndabha jha muenga, “kama kyajhilembibhu.
Nagu Pühakirjas on öeldud: „Jumala iseloomu laimatakse võõramaalaste hulgas teie pärast.“
25 Kwa ndabha kutahiribhwa kweli kwibetakujha kinofu kama ukakhesiajhi sheria, lakini kama bhebhe kama ghwibomola sheria, kutahiribhwa kwa bhebhe kwijha kubelakutahiribhwa.
Ümberlõigatud olemisel on väärtus ainult siis, kui teete seda, mida seadus ütleb. Aga kui te rikute seadust, siis on teie ümberlõikus väärtusetu nagu neil, kes ei ole üldse ümber lõigatud.
26 Basi, ikajhiajhi, munu jhaabeli kutahiribhwa ijhendelela kukamula matakwa gha sheria, je kubela kutahiribhwa kwa muene kwibetalepi kutolibhwa kana kujha atahiribhu?
Kui mees, kes ei ole ümber lõigatud, järgib seadust, tuleb teda arvestada kui ümberlõigatut, kuigi ta ei ole ümber lõigatud.
27 Ni muene jhaabelili kutahiribhwa asili ibetalepi kuhukumulibhwa kama ibetakutimisya sheria? Ejhe kwa ndabha ujhe ni majhandiku ghaghalembibhu ni tohara kabhele lakini ghwakhona ghwa n'konyofu ghwa sheria!
Ümberlõikamata võõramaalased, kes järgivad seadust, mõistavad teid hukka, kui rikute seadust, kuigi teil on kirjutatud seadus ja ümberlõikamine.
28 Kwa ndabha muene Myahudi lepi jhaajhele kwa hali jha kwibhala; bhwala kutahiribhwa sio khola ambako ndo kwa kwibhala mu mb'el'e.
Välispidine ei tee teist juuti; selleks ei ole ümberlõikamise füüsiline märk.
29 Lakini muene Myahudi jhaajhele kwa mugati, ni tohara jha muoyo, mu roho, mu liandiku lepi. Sifa jha munu ghwa namna ejhu jhihomela lepi kwa bhanu bali ghihomela kwa K'yara.
Juudiks teeb teid see, mis on sees, „südame ümberlõikamine“− süda, mis ei järgi seaduse kirjatähte, vaid vaimsust. Selline inimene ootab kiitust Jumalalt, mitte inimestelt.
