Matayo 7
1 Ukataghe kuhukumu naghwe usihidi kuhukumulibhwa.
„Ärge mõistke kohut, et teie üle kohut ei mõistetaks.
2 Kwa hukumu j'ha ghwihukumu, naghwa ghwibeta kuhukumulibhwa. Na kwa kip'hemu kya ghwip'hema naghwe pia ghwibeta kup'hemibhwa kyakuekhu.
Sest samasugust mõõdupuud, mida kasutate teiste üle kohtu mõistmiseks, kasutatakse ka teie üle kohtu mõistmiseks ning selle mõõduga, millega teie teistele mõõdate, mõõdetakse ka teile.
3 Na kwa ndabha j'ha kiki ghwilota kipandi kya libehe kya kuj'hele mu lihu lya ndongobhu, lakini umanyilepi kipandi kya ligogo ambakyo kuj'hele mu lihu lya bhebhe?
Miks sa näed pindu, mis on su venna silmas? Kas sa ei näe palki, mis on su enda silmas?
4 Ghwibhesyabhuli kujobha kwa ndongobhu, lendai nikubhosiaghe kipandi kya kij'hele mu lihu lyakhu, bhwakali kipandi kya ligogo kij'hele mu lihu lya j'hoghwe?
Kuidas sa saad öelda oma vennale: „Luba, ma võtan selle pinnu su silmast välja“, kui su enda silmas on palk?
5 Mnafiki bhebhe; kwanza bhosiaghe ligogo lyalij'hele mu lihu lya j'hobhi, na ndipo ghwibetakubhwesya kulola nikukibhosya kipandi kya lib'ehe kyakij'hele mu lihu lya ndongobhu.
Sa oled silmakirjalik! Kõigepealt kaota palk oma silmast. Siis oled võimeline selgelt nägema, et võtta oma venna silmast pind välja.
6 Usibhap'heli mabwa kyakij'hele kitakatifu, na usibhakhesusili maghorobhi, mbele j'ha bhene. Vinginevyo bhibetakufiharibu ni kufikanyatila kwa magolo, na kabhele bhibetakugeukila bhebhe ni kukurarura fipandi fipandi.
Ärge andke koertele seda, mis on püha. Ärge visake pärleid sigadele, et sead ei tallaks neid jalge alla ning koerad ei pöörduks ega ründaks teid.
7 Somaghe, naghwe ghwibetakup'helibhwa. Londai, naghwe ghwibetakukabha. Bishiaj'hi hodi naghwe ghwibetakubhopolibhwa.
Paluge, ja teile antakse; otsige, ja te leiate; koputage, ja teile avatakse.
8 Kwa j'hej'hioha j'hola j'haisoma, ij'hamb'elela. Na kwa j'hej'hioha j'hola j'hailonda, ikabha.
Igaüks, kes palub, see saab; kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse.
9 Na kwa munu ambaj'he j'haibisha hodi ibekubhopolibhwa. Au kuj'ha ni munu miongoni mwa muenga ambaj'he, ikaj'hiaghe mwanabhe an's'omili kipandi kya nkati akampela liganga?
Kas keegi teist annaks oma pojale kivi, kui ta küsib leiba?
10 Au ikaj'hiagha an's'omili somba ni muene akampela liyoka?
Või annaks talle mao, kui ta küsib kala?
11 Henu, ikaj'hiaghe muenga mwe bhaovu mm'anyili kubhap'hela bhanabhinu zawadi sinofu, Je! Ni kiasi gani zaidi tata j'ha aj'hele kunani ibetakubhapela fenu finofu bhala bhabhan's'oma muene?
Niisiis, kui isegi teie, kes olete kurjad, oskate anda häid asju oma lastele, kui palju enam annab teie taevane Isa häid asju neile, kes teda paluvad.
12 Kwa ndabha ej'hu, paghwilonda kubhombibhwa khenu kyokyoha khela ni bhanu bhangi, naghwe pia j'hikulondeka kubhabhombela mebhwa bhene. Kwa kuj'ha ej'hu ndo sheria ni manabii.
Käitu teistega nii, nagu sa tahad, et nemad sinuga käituksid. See võtab kokku seaduse ja prohvetid.
13 Muj'hingilaghe kwa kup'hetela ligeti lisekele. Kwa kuj'ha ligeti ndo lipana ni nj'hela ndo j'hipanuiki j'haj'hilongosya mu bhuharibifu, na bhajhenabhu bhangi bhabhip'hetela nj'hela ej'hu.
Minge sisse kitsast uksest. Sest avar on uks ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja sellel teel käivad paljud.
14 Legeti lisekele, Ligeti lisekele ndo nj'hela j'haj'hilongosya mu bhusima na ni bhadebe bhabhibhwesya kujibhona.
Kuid kitsas on värav ja raske on tee, mis viib ellu, ning selle leiavad vaid vähesed.
15 Mwikihadhariaj'hi ni manabii bha bhudesi, bhabhihida bha fuele ngozi j'ha ng'osi, lakini bhukuweli ndo mbweha mkali.
Olge valvel valeprohvetite suhtes, kes tulevad lambanahas, kuid kes seesmiselt on tigedad hundid.
16 Kwa matunda ghabho m'beta kubhamanya. Je bhanu bhibhwesya kuvuna matunda mu mifwa, au mulibeha mu mbeyu j'ha mbaruti?
Te tunnete nad ära nende viljast. Kas kibuvitstest saadakse viinamarju või ohakatest viigimarju?
17 Kwa namna ej'hu, khila libehe linofu lihogola matunda manofu, lakini libehe libhibhi lihogola matunda mabhibhi.
Niisiis, iga hea puu annab head vilja, samas halb puu annab halba vilja.
18 Libehe linofu libhwesya lepi kuhogola matunda mabhibhi, bhwala libehe libhibhi libhwesyalepi kuhogola matunda manofu.
Hea puu ei saa anda halba vilja ja halb puu head vilja.
19 Khila libehe lya lihogola lepi matunda manofu lidumulibhwa ni kutaghibhwa mu muoto.
Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.
20 Henu, mwibeta kubhamanya kutokana ni matunda gha bhene.
Niisiis, te tunnete nad ära nende viljast.
21 Si khila munu j'ha ikam'mbola nene, 'Bwana, Bwana,' ubetakuj'hingila mu bhufalme bhwa kumbinguni, bali muene j'haibhomba mapenzi gha tata ghwangu j'ha aj'hele kumbingni.
Mitte igaüks, kes ütleb mulle: „Issand, Issand“, ei saa taevariiki; saavad ainult need, kes täidavad mu taevase Isa tahet.
22 Bhanu bhingi bhibetakumbola ligono e'lu, 'Bwana, Bwana, twah'omisi lepi bhunabii kwa lihina lya bhebhe, twabhosi lepi mapepo kwa lihina lya bhebhe, na kwa lihina lya bhebhe twabhombili matendo mingi mabhah?'
Paljud ütlevad mulle viimsel kohtupäeval: „Issand, Issand, kas me ei kuulutanud sinu nimel prohvetlikult, kas me ei ajanud sinu nimel välja kurje vaime, kas me ei teinud sinu nimel palju imetegusid?“
23 Ndipo nibetakubhajobhela bhwasi, 'nabhatambuili lepi muenga! Mubhokaj'hi kwa nene, muenga j'ha mwibhomba maovu!'
Siis ma ütlen neile: „Ma ei ole teid kunagi tundnud. Minge minu juurest ära, teie, kes teete kurje tegusid!“
24 Kwa ej'hu, khila mmonga j'haip'heleka malobhi ghangu ni kutii ibetakufuana ni munu j'haaj'hele ni hekima j'haajengili nyumba j'ha muene panani pa muamba.
Igaüks, kes kuuleb minu sõnu ja teeb nende järgi, on nagu arukas mees, kes ehitas oma maja tugevale kaljule.
25 Fula ikatonya, mafuriko ghakahida, ni mp'ongo ukahida na ukatobha nyumba ej'hu, lakini j'habhwesilepi kubina pasi kwa kuj'ha j'hajengibhu panani pa mwamba.
Sadas paduvihma, tekkis üleujutus ja vali tuul puhus vastu maja, kuid sellega ei juhtunud midagi, sest selle aluseks oli tugev kalju.
26 Lakini khila munu j'haip'heleka lilobhi lyangu naasilitii ibetakufananisibhwa ni munu mpumbafu j'haajengili nyumba j'ha muene panani pa nsanga.
Igaüks, kes kuuleb minu sõnu, aga ei tee nende järgi, on nagu rumal mees, kes ehitas oma maja liivale.
27 Fula j'hikahida, mafuriko ghakahida ni mp'ongo ukahida ni kuj'hitobha nyumba ej'hu. Na j'habinili, ni bhuharibifu bhwake bhukakamilika.”
Sadas paduvihma, tekkis üleujutus ja vali tuul puhus vastu maja ning see varises, kukkus täiesti kokku.“
28 Bhafikiri bhwakati ambabho Yesu bho amalili kulongela malobhi agha, makutano bhasyangesibhu ni mafundisu gha muene,
Kui Jeesus lõpetas nende teemade selgitamise, oli rahvas tema õpetusest hämmastunud,
29 kwa kuj'ha afundisi kama munu j'ha aj'hele ni mamlaka, na sio kama bhalembesi bha bhene.
sest ta õpetas nagu see, kellel on võim, mitte nagu nende vaimulikud õpetajad.
