Matayo 18

1 Muda bhobhuobhu bhanafunzi bhakahida kwa Yesu ni kun'jobhela, “Niani mbaha mu bhufalme bhwa mbinguni?”

Umbes sel ajal tulid jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid: „Kes on suurim taevariigis?“

2 Yesu akankuta mwana n'debe akambheka pagati pa bhene, ni kujobha,

Jeesus hõikas ligi ühe väikse lapse. Ta lasi lapsel nende ette seista.

3 “Kweli nikabhajobhela, kama mtubwi lepi ni kujha kama bhana bhadebe mwibetalepi kujhingila mu ufalme bhwa K'yara.

„Ma ütlen teile tõtt: kui te ei muuda oma mõtteviisi ega saa väikeste laste sarnaseks, ei pääse te taevariiki, “ütles ta neile.

4 Hiyo j'hej'hioha j'haikiselesya kama mwana n'debe, munu ojhu ibetakujha mmbaha mu ufalme bhwa K'yara kumbinguni.

„Aga kes iganes end alandab ja saab selle väikse lapse sarnaseks, on suurim taevariigis.

5 Na yeyote j'ha ikanjamb'elela muana n'debe kwa lihina lya nene an'jamb'elili nene.

Kes iganes võtab seesuguse väikse lapse vastu minu nimel, võtab vastu minu.

6 Lakini j'hej'hioha j'haibetakusababisya mmonga kati j'ha bhadebe abha bhabhakaniamini kuasi, ibetakuj'ha kinofu kwa munu oj'hu liganga likholo lya kusyaghila likakhongibhwa mu nsingu mwa muene, ni kusopibhwa kul'osi kunyanja.

Aga kes iganes suunab patustama ühe neist väikestest, kes minusse usuvad, sellele oleks parem, kui tema kaela seotaks suur veskikivi ja ta uputataks mere sügavustesse.

7 Ole kwa dunia kwa ndabha j'ha bhwakati bhwa kudadisibhwa! kwa kuj'ha haina budi kwa nyakati esu kuhida, lakini ole ghwake kwa munu j'hola nyakati e'su sideta kuhida kwa ndabha j'ha muene!

Missugune suur õnnetus on tulemas maailmale kõigi kiusatuste tõttu patustada! Kiusatused tulevad küll, kuid häda inimesele, kelle läbi kiusatus tuleb!

8 kama kibhoko kya bhebhe au kigolo kikakusababishilayi kudada, uudumulayi ni kuutagha patali nabhi. Kinofu zaidi kwa bhebhe kujhingila mu bhuzima bila kibhoko au kilema, kuliko kutaghibhwa mu muoto bhwa milele akaj'helayi ni mabhoko ghoha ni magolo ghoha. (aiōnios g166)

Kui su käsi või jalg sunnib sind patustama, siis lõika see maha ja viska minema. Parem on minna vigase või lombakana igavesse ellu kui omada kaht kätt või kaht jalga ja saada igavesse tulle heidetud. (aiōnios g166)

9 Kama lihu lya j'hobhi likakudadisiayi ulibhosiayi na ulitaghai kutali nabhi. Na kinofu zaidi kwa bhebhe uj'hingilayi hosi mu bhusima ni lihu limonga, kuliko kutaghibhwa mu muoto bhwa milele ukaj'helayi ni mihu ghoha. (Geenna g1067)

Kui su silm sunnib sind patustama, siis tõmba see välja ja viska minema. Parem on minna ühe silmaga igavesse ellu kui omada kaht silma ja saada igavesse tulle heidetud. (Geenna g1067)

10 Mulangayi kuj'ha musihidi mukan'jimula mmonga wa abha bhadebe. Kwa ndabha nikabhajobhela kuj'ha kumbinguni bhajhele malaika bha bhene magono ghoha bhakabhulanga bhuso bhwa Tata ghwangu j'haaj'hele kumbinguni.

Olge hoolsad, et te ei põlgaks neid väikesi. Ma ütlen teile, et inglid taevas on alati mu taevase Isaga koos.

11 (Zingatilayi: Malobhi ghaghibhonekana kama gha mstari ghwa 11, “Kwa kuj'ha Mwana ghwa Adamu ahidili kuokola khela kyakyaj'haghili” ghabhonekene lepi mu nakala bora sya muandi).

12 Mwifikirira kiki? Ikaj'hiaghe munu aj'he ni likondoo mia moja, na limonga likajhagha, je ibetakughaleka tisini na tisa kukid'onda ni kulota kulonda limonga lyalijhaghili?

Mida te sellest arvate? Kui ühel mehel on sada lammast ja üks neist läheb kaotsi, kas ta ei jäta siis üheksakümmend üheksa kingule ega lähe otsima seda üht, kes on kadunud?

13 Na akamalayi kulikabha, kweli nikabhajobhela akamfurahia kuliko bhala tisini na tisa bhabhabeli kujhagha.

Ja kui ta tema leiab, ma ütlen teile, ta tunneb selle lamba üle rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksa üle, kes ei läinud kaduma.

14 Fefuefu, sio mapenzi gha Tata ghwinu g'hwa mbinguni kuj'ha mmonga ghwa bhadebe abha ajhangamilayi.

Samamoodi ei taha mu taevane Isa, et ükski neist pisikestest kaduma läheks.

15 Kama ndongobhu akakuselayi, lotayi, kandasiayi dosari j'haj'hiyele kati ya bhebhe ni muene akaj'helayi muene. Kama ibetakup'helekesya bhwibeta kiujha unkerebhwisi ndongobhu.

Kui vend sinu vastu patustab, siis mine ja juhi tema tähelepanu eksimusele, ainult nelja silma all. Kui ta sind kuulab, oled sa oma venna enda poole võitnud.

16 Lakini kama ibetakubela kup'elekesya ntolayi ndongobhu mmonga au bhabhele zaidi pamonga ni bhebhe kwa kuj'ha kwa vinywa fya mashahidi bhabhele au bhadatu kila lilobhi libhwesya kuthibitishibhwa.

Aga kui ta ei kuula, siis võta endaga veel üks või kaks inimest, nii et tõde saaks kinnitada kaks või kolm tunnistajat.

17 Na kama ibetakubhapuuzila kubhap'helekesya, lijobhelayi kanisa khenu ekhu, kama ibetakupuuzila kabhele kulip'helekesya kanisa, basi na aj'helayi kama munu bhwa mataifa ni mtoza ushuru.

Aga kui ta ikka keeldub kuulamast, siis räägi kogudusele. Kui ta keeldub ka kogudust kuulamast, siis kohtle teda kui võõramaalast ja maksukogujat.

18 Kweli nikabhajobhela, kyokyoha khela kyamwibeta kukidenda kuduniani ni kumbinguni kid'endibhu. na kyokyoha khela kya mwibeta kukidendulila ku duniani ni kumbinguni kid'endulibhu.

Ma ütlen teile tõtt: mida iganes te maa peal keelate, on ka taevas keelatud, ja mida iganes te maa peal lubate, on lubatud ka taevas.

19 Kabhele nikabhajobhela kama bhanu bhabhele kati j'ha muenga bhakubaliene juu jha khenu kyokyoha khela pa duniani kyabhis'oma, e'lu Tata ghwa nene ghwa kumbinguni ibetakulibhomba.

Ma ütlen teile ka, et kui kaks teist on siin maa peal ühel nõul millegi pärast palvetamas, siis mu taevane Isa teeb seda teie heaks.

20 Kwa kuj'ha bhabhele au bhadatu bhakakusanyikayi pamonga kwa lihina lya nene, Nene njele pagati pa bhene.

Sest kus kaks või kolm on koos minu nimel, seal olen mina nendega koos.“

21 Kabhele Petro akahida ni kun'jobhela Yesu, “Bwana, ni mara silenga ndongo bhangu akanikosela ni nene nikan'samehe? Hata mara jha saba?”

Peetrus tuli Jeesuse juurde ja küsis temalt: „Mitu korda peaksin ma oma vennale andestama, kui ta minu vastu pattu teeb? Kas seitse korda?“

22 Yesu akan'jobhela, “Nikujobhela lepi mara saba, lakini hata sabini mara saba.

„Ei, mitte seitse korda. Ma ütlen, seitsekümmend korda seitse korda!“vastas Jeesus talle.

23 Kwa ndabha ejhu bhufalme bhwa mbinguni ni sawa ni mfalme mmonga jhaalondeghe kwisahihisha hesabu kuhoma kwa bhatumwa bha muene.

„Sellepärast on taevariik kuninga sarnane, kes tahtis ajada arvepidamise korda sulastega, kes talle raha võlgu olid.

24 Bho abhwanji kusahihisha hesabu, mtumwa mmonga akaletibhwa kwa muene ambajhe an'dajheghe talanta elfu kumi.

Kui ta hakkas arvepidamist uurima, toodi tema ette üks sulane, kes oli talle võlgu kümme tuhat talenti.

25 Kwa kujha ajhelepi ni njela jha kulepa, bwana ghwa muene akalaghisya aghosibhwayi, n'dala munu pamonga ni bhana munu ni khila khenu kyaajhe nakhu, ni mal'epu ghabhombekayi.

Kuna tal ei olnud tasumiseks raha, andis isand korralduse müüa ära sulane koos naise, laste ja kogu omandiga, et võlg saaks tasutud.

26 Hivyo mtumwa akabina, akapiga magoti m'bele jha muene, akajobha, 'Bwana, uj'helayi ni bhuvumilivu pamonga ni nene, na nibetakulepa khila khenu.'

Sulane langes põlvedele ja ütles oma isandale: „Palun ole minuga kannatlik! Ma maksan kõik tagasi!“

27 Hivyo bwana ghwa j'hola n'tumwa, kwa kuj'ha asukumibhu sana ni huruma andekhesili ni kun'samehe lideni e'lu

Isandal hakkas sulasest kahju, ta lasi sulase vabaks ja tühistas võla.

28 Lakini n'tumwa j'hola akabhoka ni kunkabha mmonga kati j'ha bhatumwa bhajhinu, jhaajhele akan'dai denari mia. Akamfuta, akankaba pa nkoromelu, ni kun'jobhela, 'Nil'epai khela kyanikudai.'

Aga kui seesama sulane läks välja, leidis ta oma kaassulase, kes oli talle võlgu kõigest sada denaari. Ta haaras tal kõrist kinni ja kägistas teda ning ütles: „Maksa tagasi, mis sa mulle võlgu oled!“

29 Lakini y'ola n'tumwa njinu akabina ni kun'sihi sana akajobha, 'Ujhelayi ni bhuvumilivu nani, na nibetakul'epa.'

Tema kaassulane langes mehe jalge ette maha ja anus teda: „Palun ole minuga kannatlik! Ma maksan sulle tagasi!“

30 Lakini n'tumwa j'hola ghwa kubhwandelu abelili. Badala j'hiake, akalota ni kun'tagha gerezani, mpaka pa ibeta kundepa khela kyaakan'dai.

Aga mees keeldus ning läks ja viskas oma kaassulase vanglasse, kuniks ta oma võla ära tasub.

31 Na bho bhabhuene bhatumwa bhajhinu khela kya kitokili. Bhasikitishibu sana. Bhakahida ni kun'jobhela bwana ghwa bhene kila khenu kya kyah'omili.

Kui teised sulased toimunut nägid, olid nad rabatud ja vapustatud. Nad läksid ja rääkisid isandale kõigest, mis oli juhtunud.

32 Ndipo y'ola bwana ghwa mtumwa j'hola akan'kuta, ni kun'jobhela, 'Ewe n'tumwa mwovu, nikakusamehe bhebhe lideni lyangu lyoha kwa ndabha ukan'somili muni.

Siis kutsus isand mehe tagasi ja ütles talle: „Sina kuri sulane! Ma kustutasin kogu su võla, sest sa anusid mind.

33 Je! Ulondekaghelepi kujha ni huruma kwa n'tumwa njinu, kama nene kyanikuhurumili bhebhe?

Kas ei oleks pidanud sa halastama oma kaassulase peale samamoodi, nagu mina sinu peale halastasin?“

34 Bwana ghwa muene akadada ni kun'kabidhi kwa bhala bhatesaji mpaka pa ibetakulepa kiasi kyoha kyaadaibhweghe.

Tema isand sai pahaseks ja andis ta vangivalvurite kätte, kuni ta kogu oma võla ära tasub.

35 Efyo ndo dadi j'hangu ghwa kumbinguni kyaibetakubhabhombela, kama kila mmonga ghwinu ibetalepi kun'samehe ndongo munu kuhomela ghwa muene.”

Nii toimib minu taevane Isa kõigi teiega, kui te siiralt oma vendadele andeks ei anna.“