Matayo 12
1 Bhwakati obhu Yesu alotili ligono lya sabato kup'hetela mumigonda. Bhanafunzi bha muene bha j'hele ni njala na bhakayanda kughadumula masuke ni kulya.
Umbes sel ajal kõndis Jeesus hingamispäeval läbi viljapõldude. Tema jüngritel oli kõht tühi, seepärast hakkasid nad viljapäid korjama ja teri sööma.
2 Lakini Mafarisayo bho bhabhuene aghu, bhakan'jobhela Yesu “Langai bhanafunzi bha j'hobhi bhifunja sheria bhibhomba ligono lyaliruhusibhu lepi ligono lya Sabato”
Kui variserid seda nägid, ütlesid nad Jeesusele: „Vaata oma jüngreid − nad teevad seda, mida ei ole hingamispäeval lubatud teha!“
3 Lakini Yesu akabhajobhela, “Msomilepi jinsi Daudi kya abhombili, bhwakati aj'hele ni njala, pamonga ni bhana bha aj'he nabhu?
Aga Jeesus ütles neile: „Kas te ei ole lugenud, mida tegi Taavet, kui temal ja ta meestel oli kõht tühi?
4 Namna kyaaj'hingili mgati mu nyumba j'ha K'yara ni mikate ghya bhonyesho, ambaghyo ghyaj'hele lepi halali kwa muene kulya ni bhala bhaaj'hele nabhu, ila halali kwa Makuhani?
Ta läks Jumala kotta ning tema ja ta mehed sõid püha leiba, mida ei olnud lubatud kellelgi peale preestrite süüa.
5 Bado musomilepi mu sheria, kuj'ha ligono lya Sabato Makuhani mugati mu lihekalu j'hikainajisi Sabato, lakini bhaj'helepi ni hatia?
Kas te ei ole seadusest lugenud, et hingamispäeval rikkusid preestrid templis hingamispäeva, kuid neid ei peetud süüdlaseks?
6 Lakini nijobha kwa muenga kuj'ha j'ha aj'he mmbaha kuliko hekalu aj'he apa.
Aga mina ütlen teile, et siin on keegi, kes on tähtsam kui tempel!
7 Kama ngamumanyi ej'he j'himaanisha kiki; nilonda rehema na sio dhabihu ngamubhahukumuili lepi bhabhaduli hatia,
Kui te teaksite, mida tähendab Pühakirjas see lõik: „Ma tahan halastust ja mitte ohvrit“, ei oleks te süütut inimest hukkamõistnud.
8 Kwa kuj'ha Mwana ghwa Adamu ndij'je Bwana ghwa Sabato.”
Sest inimese Poeg on hingamispäeva Issand.“
9 Kisha Yesu akabhoka pala akalota mu lisinagogi lyabhu.
Siis Jeesus lahkus ja läks nende sünagoogi.
10 Langaghe twaj'hele ni munu j'haapozili kibhoko. Mafarisayo bhakankota Yesu, bhakajobha. “'Je, ndo halali kuponesya ligono lya Sabato?” ili bhabhwesiaghe kumshtaki kwa kubhomba dhambi.
Seal oli üks halvatud käega mees. „Kas seadus lubab hingamispäeval terveks teha?“küsisid nad temalt, otsides põhjust teda süüdistada.
11 Yesu akabhajobhela, “Niani kati j'ha muenga, ambaj'he ikaj'hiaghe ni likondoo limonga, ligono e'lu likabina mu lil'ende ligono lya sabato, ibetalepi kun'kamula ni kumbosya kwa ngofu ligono lya sabato mulil'ende?
„Oletame, et sul on lammas ja see kukub hingamispäeval maa sees olevasse auku. Kas sa ei haara temast kinni ega tõmba teda välja?“küsis Jeesus neilt.
12 Je, k'heleku kyakij'hele ni thamani, zaidi hoti, si zaidi j'ha likondoo! Henu ni halali kubhomba manofu ligono lya Sabato.”
„Kas te ei arva, et inimene on palju enam väärt kui lammas? Nii et jah, hingamispäeval on lubatud head teha.“
13 Kisha Yesu akabhajobhela munu y'ola, “Nyoosyaghe kibhoko” Akanyosya, na ukakabha afya, kama bhongi bhola.
Siis ütles ta mehele: „Siruta oma käsi välja!“Mees sirutas käe välja ja see oli terveks saanud, sama terve nagu teine käsi.
14 Lakini Mafarisayo bhakap'hita kwibhala ni kupanga jinsi j'ha kunjangamisya bhakalota kwibhala kupanga kinyume kyake. Bhaj'hele bhilonda jinsi j'ha kun'koma.
Kuid variserid läksid välja ja sepitsesid plaani, kuidas Jeesust tappa.
15 Yesu bho aj'helibhu e'le akabhoka apu. Bhanu bhingi bhakan'kesya na akabhaponya bhoha.
Seda teades Jeesus lahkus ja suur rahvahulk järgnes talle. Ta tegi kõik terveks,
16 Akabhalaghisya bhasihidi bhakambomba amanyikanai kwa bhangi,
kuid ütles neile, et nad ei räägiks teistele, kes ta on.
17 kwamba j'hitimilayi j'hela kweli, j'haj'hikajobhibhu ni nabii Isaya, akajobha,
Nii täitus see, mida prohvet Jesaja ütles:
18 Langai, mtumishi bhwangu j'hanin'salili n'ganwa ghwangu, kwa muene nafsi j'ha nene j'hihobhwiki. Nibetakubheka Roho j'hangu panani pa muene, na ibetakutangasya hukumu kwa Mataifa.
„See on mu sulane, kelle ma valisin, see, keda ma armastan ja kes on mulle meelepärane. Ma panen tema peale oma Vaimu ja ta räägib võõramaalastele, mis on õige.
19 Ibetalepi kuhangaika bhwala kulela kwa ngofu; bhwala j'hoj'hioha j'hola kup'heleka sauti j'ha muene mitaani. Ibetalepi kulidumula lidete lyalichubulibhu;
Ta ei vaidle, ta ei hõika valjusti, ja keegi ei kuule tema häält tänavail.
20 ibetalepi kusimisya bhutambi bhobhuoha bhwabhwihomesya liosi, mpaka pa mwibeta kuleta hukumu na j'hitolaghe.
Ta ei murra viga saanud pilliroogu katki ega kustuta suitsevat tahti, kuni ta on tõestanud, et tema kohtuotsus on õige,
21 Ni Mataifa bhibetakuj'ha ni bhujasiri mu lihina lyake.
ja võõramaalased panevad oma lootuse tema peale.“
22 Munu fulani kipofu ni bubu, j'haapagawa ni pepo aletibhu mbele j'ha Yesu. Amponyisi, pamonga ni matokeo gha munu bubu ajobhili ni kulola.
Siis toodi Jeesuse juurde mees, kes oli kurjadest vaimudest vaevatud ning pime ja tumm. Jeesus tegi ta terveks, nii et tumm mees suutis kõneleda ja näha.
23 Makutano bhoha bhashangale ni kujobha, “J'hibhwesekana munu oj'ho muana ghwa Daudi?”
Kogu rahvas oli hämmastunud ja küsis: „Kas see võib tõesti olla Taaveti poeg?“
24 Lakini pindi Mafarisayo bho bhap'heliki muujiza obho bhakajobha, “Munu oj'ho ibhosya lepi pepo kwa ngofu sya muene isipokuj'ha kwa ngofu sya Belzebuli, m'baha ghwa pepo.
Aga kui variserid sellest kuulsid, vastasid nad: „See mees suudab kurje vaime välja ajada ainult Peltsebuli, kurjade vaimude ülema abil!“
25 “Lakini Yesu amanyili fikra sya bhene na akabhajobhela, “Kila bhufalme bhwa bhugawanyiki bhuene bhwiharibika, ni khila mji au nyumba j'haj'higawanyika j'hiene j'hij'hema lepi.
Teades, mida nad mõtlevad, ütles Jeesus neile: „Iga kuningriik, mis on seesmiselt jagunenud, hävitatakse. Ei jää püsima ükski linn ega majapidamine, mis on seesmiselt jagunenud.
26 Ikaj'hiaghe Syetani, ibetakumbosya Syetani, basi ikipinga mu nafsi j'ha muene.
Kui Saatan ajab Saatana välja, siis on ta seesmiselt jagunenud; kuidas saaks tema kuningriik püsida?
27 Ni namna gani bhufalme bhwake bhwibeta kuj'hema? Na kama nibhosya pepo kwa ngofu sya Belizabuli, bhafuasi bhinu bhibetakubhosya kwa nj'hela j'ha niani? Kwa ndabha j'ha e'le bhibetakuj'ha mahakimu bhinu.
Kui ma ajan kurje vaime välja Peltsebuli nimel, kelle nimel ajavad siis teie omad kurje vaime välja? Teie enda inimesed tõestavad, et te eksite!
28 Na kama nibhosya pepo kwa ng'hofu sya Roho ghwa K'yara, basi bhufalme bhwa K'yara bhuhidili kwa muenga.
Aga kui ma ajan kurje vaime välja Jumala Vaimu väega, siis on Jumala riik teie juurde tulnud!
29 Na munu ibetakubhwesya bhuli kuj'hingila mu nyumba j'ha munu mwenye nghofu ni kuh'eja, bila kun'konga mwenye nghofu hosi? Ndipo ibetakuh'eja mali ghakhe kuhoma mugati mu nyumba.
Kas saab minna tugeva mehe majja ja võtta tema vara, kui sa teda enne kinni ei seo? Kui sa ta kinni seod, siis saad võtta kõik tema majast.
30 J'hej'hoiha j'hola j'haabeli kuj'ha pamonga nani aj'he kinyume ni nene, ni j'haibetalepi kubhongan'ya pamonga nani oj'hu itabhwanya.
Kes ei ole minuga, on minu vastu, ja need, kes ei kogu koos minuga, teevad vastupidist: nad puistavad laiali.
31 Kwa hiyo nijobha kwa muenga, kila dhambi ni kufuru bhana bhibetakusamehebhwa, ila kun'kufuru Roho Mtakatifu bhibetakusamehebhwalepi
Sellepärast ma ütlengi teile, et iga patt ja jumalateotus antakse teile andeks, välja arvatud Vaimu teotamine, mida ei anta andeks.
32 . Na j'hej'hioha j'haijobha lilobhi kinyume kya Mwana ghwa Adamu, e'lu libetakusamehebhwa. Lakini j'hej'hioha j'hola j'haijobha kinyume ni Roho Mtakatifu, oj'hu ibetalepi kusamehebhwa mu bhulimwengu obho, na bhwala bhola bhwa bhwihida. (aiōn g165)
Neile, kes ütlevad midagi inimese Poja vastu, antakse andeks, aga kes ütleb midagi Püha Vaimu vastu, sellele ei anta andeks, ei selles ega järgmises elus. (aiōn g165)
33 Ama ubhombaghe libehe kuj'ha linofu ni litunda lyake kuj'ha linofu, au uharibuaj'hi litunda ni libehe lyake, kwa kuj'ha libehe litambulisibhwa kwa litunda lyakhe.
Otsustage ära, kas puu on hea ja selle vili on hea või on puu halb ja selle vili on halb, sest puud tuntakse tema viljast.
34 Muenga kizazi kya liyoka, muenga bhaovu, mwebhwesya bhuli kujobha mambo manofu? Kwa kuj'ha kinywa kijobha kuhoma mu akiba j'ha ghaghaj'hele mu muoyo.
Te rästikute sigitis, kuidas saate teie, kes olete kurjad, öelda midagi head? Sest teie suu kõneleb lihtsalt seda, millest mõtlemisega on mõistus hõivatud.
35 Munu nnofu mu akiba j'hinofu j'ha muoyo bhwake ghihoma manofu, na munu muovu mu akiba ovu j'ha muoyo bhwake ghwih'omesya kyakyaj'hele kiovu.
Hea inimene toob välja head oma heast tagavarast ja halb inimene toob välja halba oma halvast tagavarast.
36 Nikabhajobhela kuj'ha mu ligono lya hukumu bhanu bhibetakuh'omesya hesabu j'ha khila lilobhi lyalij'helepi ni maana lyabhalijobhili.
Ma ütlen teile, inimesed peavad kohtupäeval aru andma igast hooletust sõnast, mida nad ütlevad.
37 Kwa kuj'ha malobhi gha j'hobhi ghwibetakubhalangibhwa haki ni kwa malobhi gha j'hobhi ghwibetahukumibhwa.”
Sest see, mida räägid, mõistab sind kas õigeks või süüdi.“
38 Kisha baadhi j'ha bhaandishi ni Mafarisayo bhan'jibili Yesu bhakajobha” Mwalimu, tulondeghe kubhona ishara kuhoma kwa bhebhe.” Lakini Yesu akajibu ni kubhajobhela, “Kizazi kiovu na lya zinaa kilonda ishara.
Siis tulid tema juurde mõned vaimulikud õpetajad ja variserid ning ütlesid: „Õpetaja, me tahame, et sa näitaksid meile tunnustähte.“
39 Lakini j'hij'helepi ishara j'haj'hibetakupisibhwa kwa bhene isipokuj'ha j'hela ishara j'ha Yona nabii.
„Kurjad inimesed, kes ei usu Jumalat, on need, kes otsivad tunnustähti. Ainus tunnustäht, mis neile antakse, on prohvet Joona tunnustäht, “ütles Jeesus neile.
40 Kama vile nabii Yona kyaaj'hele mugati mu lileme lya somba m'baha kwa magono madatu pamusi ni pakilu, hivyo ndivyo Mwana ghwa Adamu kyaibetakuj'ha mugati mu mioyo ghya nchi kwa magono madatu pamusi ni pakilu.
„Samamoodi nagu Joona oli suure kala kõhus kolm päeva ja kolm ööd, lamab inimese Poeg maa sees kolm päeva ja kolm ööd.
41 Bhanu bha ninawi bhibetakuj'hema mbele j'ha hukumu pamonga ni kizazi kya bhanu abha ni bhibetakukihukumu. Kwa kuj'ha bhatubuili kwa mahubiri gha Yona, na langai, munu fulani m'baha kuliko Yona apa.
Niineve elanikud tõusevad kohtus koos selle põlvkonnaga esile ja nad mõistavad selle põlvkonna hukka, sest nemad parandasid Joona sõnumi peale meelt, ja nagu näete, on siin keegi, kes on suurem kui Joona!
42 Malkia ghwa kusini ibetakujhinuka mu hukumu pamonga ni bhanu bha kizazi e'khe ni kukihukumu. Ahidili kuhoma miisho ghya dunia kuhida kup'heleka hekima j'ha Selemani, na langai, munu fulani m'baha kuliko Selemani aj'hele apa.
Lõunamaa kuninganna tuuakse kohtu ette koos selle põlvkonnaga ning ta mõistab selle põlvkonna hukka, sest ta tuli maailma otstest kuulama Saalomoni tarkust, ja nagu näete, siin on keegi, kes on suurem kui Saalomon!
43 Bhwakati pepo bhachafu bhakamboka munu ghip'heta mahali papaj'helepi ni masi ilonda kup'homoseka, lakini akapabhona lepi.
Kui kuri vaim lahkub kellestki, uitab see mahajäetud paikades, et leida asupaika, ja ta ei leia kohta, kuhu jääda.
44 Kisha ijobha, “Nibetakherebhuka mu nyumba j'hangu j'hanihomili.' Paikherebhuka akajhikholela nyumba j'hisafishibhu na ij'hele tayari.
Nii ta siis ütleb: „Ma lähen tagasi sinna, kust ma lahkusin, “ja tagasi tulles leiab ta selle paiga olevat tühja, puhta ja korras.
45 Kisha huenda ni kubhaleta bhangi roho bhachafu saba bhabhaj'hele bhabhibhi zaidi kuliko muene, ghihida kutama ghoha pala. Ni hali j'hiakhe j'ha mwisho huwa j'hibhibhi kuliko j'ha kubhwandelu. Efe ndo kyaj'hibeta kuj'ha kwa kizazi ekhe kiovu.
Siis läheb ta ja toob kaasa seitse endast kurjemat vaimu ning nad tulevad ja hakkavad seal elama. Nii on inimese olukord hullem kui alguses. Nii saab olema selle kurja põlvkonnaga.“
46 Bhwakati Yesu ilongela ni bhumati langai, nyinamunu ni bhalongomunu bhakhaj'hema kwibhala, bhakaj'ha bhilonda kulongela nakhu.
Sel ajal kui ta rahvale kõneles, tulid tema ema ja vennad ning seisid väljas, soovides temaga rääkida.
47 Munu mmonga akan'jobhela, “Langai nyinuaku ni bhalongobhu bhaj'hemili kwibhala bhilonda kulongela ni bhebhe”.
Keegi tuli ja ütles talle: „Vaata, su ema ja vennad on väljas ja tahavad sinuga rääkida.“
48 Lakini Yesu ni kun'jobhela j'haan'jobheleghe, “Mabhu ndo niani? Ni bhalongobhangu ndo bha niani?”
„Kes on mu ema? Kes on mu vennad?“küsis Jeesus.
49 Nu muene akanyosya kibhokho kya muene kwa bhanafunzi ni kujobha, “Langai abha ndo mabhu ni bhalongobhangu!
Ta osutas oma jüngrite suunas ja ütles: „Vaadake, nemad on mu ema ja mu vennad!
50 Kwa kuj'ha j'hej'hioha j'hola j'haibhomba mapenzi gha Tata ghwangu j'haaj'hele kumbinguni, munu oj'hu ndo ndongobhangu, n'dombo bhangu ni mabhu ghwa nene”.
Sest see, kes täidab mu taevase Isa tahet, on mu vend, õde ja ema!“
