Marko 10
1 Yesu akabhoka lieneo elu ni kulota mu mkoa ghwa Uyahudi ni lieneo lya kiholo Yorodani, ni makutano bhakan'kesya kabhele. Abhamanyisi kabhele, kama kyajhikajhele kawaida jha muene kubhomba.
Jeesus lahkus Kapernaumast ning läks Juudamaale ja teisele poole Jordanit. Taas kogunes rahvas tema juurde ja ta õpetas neid nagu alati.
2 Ni Mafarisayo bhakahida kun'jaribu ni kunkota, “Ni halali kwa n'gosi kundekan'dala munu?”
Mõned variserid tulid tema juurde. Nad üritasid teda proovile panna küsimusega: „Kas lahutus on seaduspärane?“
3 Yesu akabhajibu, “Musa abhaamuiri kiki?”
„Mida Mooses käskis teha?“küsis ta vastuseks.
4 Bhakajobha, “Musa aruhusili kulemba cheti kya kulekana ni kumb'enga n'dala.”
„Mooses lubas mehel kirjutada lahutustunnistuse ja naise minema saata, “vastasid nad.
5 Ni kwa ndabha ghya mioyo ghya jhomu ndio maana abhajhandikili sheria ejhe,” Yesu abhajobhili.
Siis ütles Jeesus neile: „Mooses kirjutas selle määruse teile teie kõva südame tõttu.
6 “Lakini kuhoma mwanzo ghwa bhuumbaji, 'K'yara abhabhombili n'gosi ni n'dala.'
Kuid alguses, loomisel, tegi Jumal meessoost ja naissoost inimese.
7 wa ndabha ejhe n'gosi ibetakundeka dadimunu ni nyinamunu na ibetakuungana ni n'dala munu.
Sellepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning ühineb abielus oma naisega
8 na abhu bhabhele bhibetakujha mb'ele umonga; kwa kujha sio bhabhele kabhele, bali mb'ele bhumonga.
ja neist kahest saab üks ihu. Nad ei ole enam kaks, vaid üks.
9 Henu, kyaakiunganishi K'yara, mwanadamu asikitenganisi.
Ärgu keegi lahutagu seda, mille Jumal on ühendanud.“
10 Bhobhafikili mugati mu nyumba bhanafunzi bha muene bhan'kota kabhele kuhusu ele.
Kui nad olid tagasi majas, hakkasid jüngrid talle selle kohta küsimusi esitama.
11 Akabhajobhela, “Jhijhioha jhaibetakundeka n'dala munu ni kun'gega n'dala jhongi ibetakujha abhombili bhuzinzi.
„Iga mees, kes lahutab oma naisest ja abiellub uuesti, rikub abielu oma naisega, “rääkis ta neile.
12 N'dala ni muene akandekayi n'gosi munu ni kulota kugegikibhwa ni n'gosi jhongi ibetakujha abhombili bhuzinzi.”
„Ja kui naine lahutab oma mehest ja abiellub uuesti, rikub ta abielu.“
13 Na bhene, bhakandetela bhana bhabhi bhadebe ili abhagusayi, lakini bhanafunzi bhakabhabesya.
Mõned tõid oma lapsi Jeesuse juurde, et ta saaks neid õnnistada, kuid jüngrid käskisid neil ära minna ning lapsed Jeesusest eemal hoida.
14 Lakini Yesu bho amanyili elu, afurahisibhulepi akabhajobhela, “bharuhusujhi bhana bhadusu bhahidayi kwa nene, na musibhabesi, kwa ndabha bhabhajhe kama abha bhufalme bhwa mbingu ndo ghwa bhene.
Aga kui Jeesus nägi, mida nad teevad, sai ta väga pahaseks ja ütles neile: „Laske lastel minu juurde tulla! Ärge takistage neid, sest Jumala riik kuulub sellistele, kes on nagu need lapsed.
15 Bhukweli nikabhajobhela, jhejhioha jhaapokili lepi bhufalme bhwa K'yara kama mwana n'debe hakika ibhwesyalepi kujhingila mu bhufalme bhwa K'yara.
Ma räägin teile tõtt: igaüks, kes ei võta Jumala riiki vastu nagu laps, ei saa sinna sisse.“
16 Kisha akabhatola bhana mu mabhoko gha muene na akabhabariki khoni abhabhakhili mabhoko gha muene panani pa bhene.
Ta kallistas lapsi, pani oma käed nende peale ja õnnistas neid.
17 Na bho ajhandili safari jha muene munu mmonga akan'jumbilila ni kupiga magoti mbele jha muene, akan'kota, Mwalimu nnofu, niketajhi kiki ili nibhwesijhi kubhurithi bhuzima bhwa milele?” (aiōnios g166)
Kui Jeesus asutas end teele, tuli üks mees jooksuga ja põlvitas Jeesuse ette maha. „Hea õpetaja, mida ma peaksin tegema, et ma kindlasti igavese elu saaksin?“küsis ta. (aiōnios g166)
18 Ni Yesu akajobha, “Kwa ndabha jha kiki ukanikuta mwema? Ajhelepi jha ajhe mwema, isipokujha K'yara muene.
„Miks sa nimetad mind heaks?“küsis Jeesus temalt. „Keegi peale Jumala ei ole hea.
19 Usimanyi amri: 'Usikomi, usizini, usiheji, usijobhi bhudesi, usikofi, un'heshimuajhi dadiwaku ni nyinawaku'.”
Sa tead käske: sa ei tohi tappa, sa ei tohi abielu rikkuda, sa ei tohi varastada, sa ei tohi anda valetunnistust, sa ei tohi petta, sa pead oma isa ja ema austama …“
20 Munu jhola akajobha, “Mwalimu, agha ghoha nimalikughatii kuh'omela bhusongolo bhwa nene.”
„Õpetaja, “vastas mees, „kõiki neid käske olen ma täitnud lapsest saadik.“
21 Yesu akandanga ni kun'gana. Akan'jobhela, “Up'hong'okibhu khenu kimonga. Ghwilondeka kuhemelesya fenu fyoha fya ujhe nafu na ubhapelayi maskini, na ibetakujha ni hazina kumbinguni. Ndipo uhidayi unikesa.”
Jeesus vaatas teda armastusega ja ütles: „Sul on puudu ainult üks asi. Mine ja müü ära kõik, mis sul on, ja anna raha vaestele ning sul on varandus taevas. Siis tule ja järgi mind.“
22 Lakini akatitamaa kwa ndabha jha majhelesu agha; abhokhili kwa huzuni, kwa ndabha ajhele ni malisimehele.
Selle peale vajus mees näost ära ja lahkus väga kurvalt, sest ta oli väga jõukas.
23 Yesu akalanga sehemu syoha ni kubhajobhela bhanafunzi bha muene, “Ni jinsi gani kya jhijhele panonono kwa tajiri kujhingila mu bhufalme bhwa K'yara!
Jeesus vaatas ringi ja ütles oma jüngritele: „Jõukad inimesed saavad Jumala riiki ainult suurte raskustega!“
24 Bhanafunzi bhashangisiibhu ni malobhi agha. Lakini Yesu akabhajobhela kabhele, “Bhana, ni jinsi gani kyajhijhela panonono kujhingila mu bhufalme bhwa K'yara!
Jüngrid olid sellest vapustatud. Kuid Jeesus jätkas: „Mu sõbrad, Jumala riiki on raske pääseda.
25 Ni rahisi kwa ngamia kuholota mu lilende lya sindanu, kuliko munu tajiri kujhingila mu bhufalme bhwa K'yara.”
Lihtsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki saada.“
26 Bhashangele sana ni kujobhesana, “Hivyo niani ibetakuokoka”
Jüngrid olid veelgi suuremas segaduses. „Kes siis üldse maa peal päästetud saab?“küsisid nad üksteiselt.
27 Yesu akabhalanga ni kujobha, “Kwa binadamu j'hibhwesekanalepi, lakini kwa K'yara lepi. Kwa kujha kwa K'yara ghoha ghibhwesekana.”
Neile otsa vaadates vastas Jeesus: „Inimlikust vaatenurgast on see võimatu, aga mitte Jumala jaoks. Jumalal on kõik võimalik.“
28 Petro akayanda kulongela naku, “Langajhi tulekili ghoha na tukukesili.”
Peetrus hakkas rääkima: „Me oleme kõik maha jätnud, et sind järgida …“
29 Yesu akajobha, “Bhukweli ni kabhajobhela muenga, ajhelepi jha alekili nyumba, au kaka, au dada, au mabhu, au tata, au bhana, au ndema, kwa ndabha jha nene, ni Injili,
„Ma räägin teile tõtt, “vastas Jeesus, „igaüks, kes on minu ja hea sõnumi pärast maha jätnud oma kodu või vennad või õed või ema või isa või lapsed või maa,
31 Lakini bhingi bhabhajhe bha kuanza bhibetakujha bha mwishu na bhabhajhele bhamuishu bhibetakujha bha kuanza.”
Ent paljudest esimestest saavad viimased ja viimastest esimesed.“
32 Bho bhajhe munjela, kulota Yerusalemu, Yesu abhalongolili palongolo pa bhene. Bhanafunzi bhashangele ni bhala bhabhak'hesieghe kunyuma bhatilili. Ndipo Yesu akabhabhosya pa lubhafu kabhele bhala kumi ni bhabhele ni kujhanda kubhajobhela ambakyo kibetakun'tokela henu naha:
Nad jätkasid oma teed Jeruusalemma poole ja Jeesus kõndis ees. Jüngrid olid ärevad ja teised järelkäijad hirmul. Nii võttis Jeesus jüngrid kõrvale ja hakkas neile selgitama, mis pidi temaga juhtuma.
33 “Langayi, twilota mpaka Yerusalemu, ni Mwana ghwa Adamu ibetakufikisibhwa kwa makuhani ni bhaandishi. Bhibetakun'hukumu afuayi na bhibetakun'deta kwa bhanu bha Mataifa.
„Me lähme Jeruusalemma, “rääkis ta neile, „ja inimese Poeg antakse ülempreestrite ja vaimulike õpetajate kätte. Nad mõistavad ta surma ning annavad võõramaalaste kätte.
34 Bhibetakun'hukumu, bhibetakunfunyila mata, bhibetakuntobha ndonga, ni kun'koma. Lakini baada jha magono madatu ibetakufufuka.”
Nad pilkavad teda, sülitavad tema peale, piitsutavad teda ja tapavad ta. Kuid kolme päeva pärast tõuseb ta jälle surnuist üles.“
35 Yakobo ni Yohana, bhana bha Zebedayo, bhakahida kwa muene ni kujobha, “Mwalimu, twisoka utubhombelajhi kyokioha kila kya twibeta kus'oma.”
Jaakobus ja Johannes, Sebedeuse pojad, tulid tema juurde. „Õpetaja, “ütlesid nad, „me tahame, et sa teeksid meile seda, mida me sinult palume.“
36 Akabhajobhela, “Mwilonda nibhabhombilajhi kiki?”
„Mida te siis tahate, et ma teile teeksin?“vastas Jeesus.
37 Bhakajobha, “Turuhusiajhi tutamajhi pamonga ni bhebhe mu bhutukufu bhwa jhobhi mmonga kibhoko jhobhi kya kulia ni jhongi kibhoko kya kushoto.”
„Kui sa võidad ja istud oma troonile, siis hoolitse selle eest, et meie istuksime sinu kõrval, üks paremal, teine vasakul pool, “ütlesid nad talle.
38 Lakini Yesu abhajibili, “Mumanyilepi kya mwisoma. Mwibhwesya kunywelela kikombi ambakyo nibetakunywelela au kusindamala bhubatizo bhwa nibeta kubatisibhwa?”
„Te ei tea, mida te palute, “vastas Jeesus. „Kas te suudate juua karikast, millest mina joon? Kas te suudate saada ristitud valuristimisega, mida mina kannatan?“
39 Bhakan'jobhela, “Twibhwesya” Yesu akabhajobhela, “Kikombi Kya nibetakunywelela, mwibetakunywelela. Ni bhubatizo ambabho kwa bhene nibatisibhu, mwibetakubhusindamala.
„Jah, me suudame, “kostsid nad. „Te joote sellest karikast, millest mina joon, ja teid ristitakse sama ristimisega millega mind, “ütles Jeesus neile,
40 Lakini jhaibetakutama kibhoko Kyangu kya kuume au kibhoko Kya nene kya kushoto sio nene ghwa kupisya lakini ni kwa bhala ambabho jhimalikuandalibhwa.”
„aga minu määrata ei ole, kes istub minu paremal või vasakul pool. Need kohad on reserveeritud neile, kelle jaoks need on valmistatud.“
41 Bhala bhangi bhanafunzi kumi bho bhap'eliki agha, bhakajhanda kubhadadila Yakobo ni Yohana.
Kui ülejäänud kümme jüngrit sellest kuulsid, olid nad Jaakobuse ja Johannese peale pahased.
42 Yesu akabhakuta kwa muene ni kujobha, “Mmanyili kujha bhala bhabhidheminibhwa kujha bhatawala bha bhanu bha mataifa bhikabhatawala, ni bhanu bha bhene mashuhuri bhikabhalasya mamlaka juu jha bhene.”
Jeesus kutsus jüngrid kokku ja rääkis neile: „Te mõistate, et need, kellel on võim rahvaste üle, rõhuvad oma rahvast. Valitsejad käituvad nagu türannid.
43 Lakini jhilondeka lepi kujha naha kati jha jhomu. Jhojhioha jha ibetakujha mbaha kati jha muenga lazima abhatumikilayi.
Aga teiega ei ole nõnda. Igaüks teist, kes tahab olla valitseja, peab olema teie teenija,
44 na jhejhioha jha ibetakujha ghwa kuanda kati jha muenga na lazima ajhelayi n'tumwa ghwa bhoha.
ja igaüks, kes tahab olla esimeste hulgas, peab olema teie kõigi ori.
45 Kwa kujha mwana ghwa Adamu ahidilepi kutumikibhwa bali kutumika, ni kughabhosya maisha gha muene kujha fidia jha bhangi.”
Sest isegi inimese Poeg ei tulnud selleks, et lasta ennast teenida, vaid ise teenima ja andma oma elu lunarahaks paljude eest.“
46 Bhakahida Yeriko. Wakati ibhoka Yeriko ni bhanafunzi bha muene ni likundi libhaha, mwana ghwa Timayo, Batimayo, kipofu n'somaji, alikaa kando jha barabara.
Jeesus ja tema jüngrid läksid läbi Jeeriko ning kui nad olid linnast suure rahvahulga saatel lahkumas, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus.
47 Bho ap'eliki kujha Yesu Mnazareti, akajhanda kujhuegha ni kujobha, “Yesu, Mwana ghwa Daudi, nihurumilayi!”
Kui ta kuulis, et see oli Jeesus Naatsaretist, hakkas ta hüüdma: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta mu peale!“
48 Bhingi bhan'kemili jhola kipofu, bhakan'jobhela agudamayi. Lakini akalela kwa sauti zaidi, “Mwana ghwa Daudi, nihurumilayi!”
Paljud käskisid tal vait olla, aga selle peale hakkas ta veel rohkem hüüdma: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta mu peale!“
49 Yesu akajhema ni kuamuru akutibhwayi. Bhakan'kuta kipofu jhola, bhakajobha, “Jhiajhi shujaa! Jhinukayi! Yesu ikukuta.”
Jeesus peatus ja ütles: „Öelge talle, et ta tuleks siia.“Nii kutsuti ta kohale sõnadega: „Hea uudis! Tõuse üles, ta kutsub sind.“
50 Akalitaga pa lubhafu likoti lya muene, akajumba zaidi, ni kuhida kwa Yesu.
Bartimeus hüppas püsti, viskas kuue maha ja tormas Jeesuse poole.
51 Yesu akan'jibhu ni kujobha, “ghwilonda nikukhetelayi kiki?” Jola n'gosi kipofu akan'jibu, “Mwalimu, nilonda kulola.”
„Mida sa tahad, et ma sinu heaks teeksin?“küsis Jeesus talt. „Õpetaja, “vastas ta Jeesusele, „ma tahan näha!“
52 Yesu akan'jobhela, “Lotayi. Imani jha jhobhi jhikuponisi. Bahuapu mihu gha muene ghakajhanda kulola; na akan'kesiya Yesu mu nj'ela.
„Võid minna. Sinu usk minusse on su tervendanud.“Kohe suutis Bartimeus näha ja järgis Jeesust tema teel.
