Luka 6
1 Henu jhatokili kusabato kwamba Yesu akajha ipeta mu mig'onda ghya nafaka ni bhanafunzi bha muene bhakajha bhijhabha masuke, bhakaghasugula kati jha mabhoko gha bhene bhakalya nafaka.
Ühel hingamispäeval, kui Jeesus läks läbi viljapõldude, hakkasid tema jüngrid viljapäid korjama, hõõrusid neid käte vahel ja sõid teri.
2 Lakini baadhi jha Mafarisayo bhakajobha, “kwandabha kiki mwibhomba khenu ambakyo halali lepi kisha na kukibhomba ligono lya sabato”?
Mõned variserid küsisid temalt: „Miks te teete seda, mida ei ole hingamispäeval lubatud teha?“
3 Yesu, akabhajibu, akajobha, “Mwabhajhi lepi kusoma khele Daudi akiketili bho ajhe ni njala, muene ni bhagosi bhabhajhe pamonga nabhu?
Jeesus vastas: „Kas te ei ole lugenud, mida tegi Taavet, kui tal ja tema meestel kõht tühi oli?
4 Alotili mu nyumba jha k'yara na atolili mikate ni kulya baadhi, ni kujhihomesya baadhi bhanu bhabhajhe naku kulya, hata kama jha jhele halali kwa makuhani kulya.”
Kuidas nad läksid Jumala kotta ja võtsid pühitsetud leiba? Ta sõi seda ja andis ka oma meestele. See ei olnud samuti lubatud. Pühitsetud leib on üksnes preestrite jaoks.“
5 Kisha akabhajobhela, “Mwana ghwa Adamu ndo Bwana ghwa sabato.”
Siis ütles ta neile: „Inimese Poeg on hingamispäeva Issand.“
6 jhatokili mu sabato jhenge kwamba alotili mugati mu masinagogi ni kubhafundisya bhanu okhu. Pajhele ni munu ambajhe kibhoko kya kuha kyapoozili.
Ühel teisel hingamispäeval läks ta sünagoogi õpetama. Seal oli üks mees, kelle parem käsi oli vigane.
7 Bhaandishi ni Mafarisayo bhakajha bhakandanga kwa makini kulola kama ngaamponyili mu ligono lya sabato, ili bhakabhayi sababu jhe jhakun'takila kwa kubhomba likosa.
Vaimulikud õpetajad ja variserid jälgisid Jeesust teraselt, et näha, kas ta teeb hingamispäeval terveks. Nad tahtsid leida midagi, milles teda süüdistada.
8 Lakini amanyili kiki kyabhifikilila ni kujobha kwa munu jhaapozili kibhoko, “Jhemayi, jhema apa pagati pa khila mmonga.” Efyo munu ajhu akajhinuka ni kujhema pala.
Kuid Jeesus teadis, mida nad mõtlesid. Ta ütles vigase käega mehele: „Tõuse püsti ja seisa siia kõigi ette.“Mees tõusis ja jäi seisma.
9 Yesu akajobha kwa bhene, “Nikabhakhota muenga, halali ligono lya sabato kubhomba manofu au kubhomba madhara, kuokola maisha au kughaharibu?” Kisha akabhalenga bhoha ni kun'jobhela munu jhola,
Seejärel pöördus Jeesus nende poole ja ütles: „Ma küsin teilt midagi. Kas on seaduspärane teha hingamispäeval head või halba? Elu päästa või seda hävitada?“
10 “Nyoosyajhi kibhoko kya jhobhi.” Akakheta mebhu kibhoko kya muene kyaponyisibhu.
Ta vaatas kõiki, kes olid seal tema ümber. Siis ütles ta mehele: „Siruta käsi välja.“Mees tegi seda ja tema käsi sai nagu uueks.
11 Lakini bhamemibhu ni hasira bhakalongelesana bhane kwa bhene kuhusu kiki bhakikhetayi kwa Yesu.
Aga nad said maruvihaseks ning hakkasid arutama, mida nad saaksid Jeesusega teha.
12 Jhatokili magono aghu alotili ku kid'onda kus'oka. Ajhendelili kiru khoha kun'soka k'yara.
Ühel päeval üsna varsti pärast seda läks Jeesus üles mäele palvetama. Ta jäi sinna kogu ööks ja palvetas Jumala poole.
13 Bho jhifikili lukhela, abhakutili bhanafunzi bha muene ni kubhechagula kumi ni bhabhele kati jha bhene, ambabho kabhele abhakutili “mitume.”
Kui saabus hommik, kutsus ta kokku oma jüngrid ja valis neist välja kaksteist. Need on apostlite nimed:
14 Mahina gha bhala mitume ghajhele Simoni (ambajhe kabhele an'kutili Petro) na Andrea munu, Yakobo, Yohana, Filipo, Bartolomayo,
Siimon (keda Jeesus hüüdis ka Peetruseks), tema vend Andreas, Jaakobus, Johannes, Filippus, Bartolomeus,
15 Mathayo, Tomaso na Yakobo mwana ghwa Alfayo, Simoni, ambajhe akutibhu Zelote,
Matteus, Toomas, Alfeuse poeg Jaakobus, revolutsionäär Siimon,
16 Yuda mwana ghwa Yakobo ni Yuda Iskariote, ambajhe ajhele msaliti.
Jaakobuse poeg Juudas ja Juudas Iskariot (kellest sai äraandja).
17 Kisha Yesu akaselela pamonga nabhu kuhoma ku kid'onda ni kujhema mahali tambarare. Idadi mbaha jha bhanafunzi bha muene bhajhele okhu, pamonga ni idadi mbaha jha bhanu kuhoma Uyahudi ni Yerusalemu, ni kuhoma pwani jha Tiro ni Sidoni.
Jeesus läks koos nendega mäelt alla ja peatus kohas, kus oli veidi tasast maad. Sinna oli kogunenud rahvahulk tema jüngritest ja paljudest teistest inimestest kogu Juudamaalt, Jeruusalemmast ning mere äärest Tüürosest ja Siidonist, et teda kuulata ja oma haigustest terveks saada.
18 Bhahidili kumpelekesya ni kuponyisibhwa matamu gha bhene. Bhanu bhabhasumbuli bhweghe ni pepo bhachafu bhaponyisibhu pia.
Need, keda vaevasid kurjad vaimud, said ka terveks.
19 Khila mmonga pa kusanyiku e'lu ajaribu kun'gusa kwandabha nghofu sya uponyajhi syajhele sihomela mwa muene, na abhaponyisi bhoha.
Kõik rahva hulgast üritasid teda puudutada, sest temast lähtus vägi ja tervendas nad kõik.
20 Kisha akabhalanga bhanafunzi bha muene, ni kujobha, “Mbarikibhu muenga mwe maskini, kwandabha ufalme bhwa K'yara ndo bhwa jhomu.
Oma jüngreid vaadates ütles Jeesus neile:
21 Mbarikibhu muenga jhe mujhele ni njala henu kwa ndabha mwibeta kushibishibhwa. Mbarikibhu muenga jha mwilela henu kwandabha mwibeta kuheka.
„Kui õnnelikud olete teie, kes olete vaesed, sest Jumala riik on teie päralt! Kui õnnelikud olete teie, kellel praegu on nälg, sest te saate süüa nii palju kui vaja! Kui õnnelikud olete teie, kes te praegu nutate, sest te saate naerda!
22 Mbarikibhu muenga ambabho bhanu pabhibeta kubhachukila ni kubhatenga ni kubhashutumu muenga kwamba ndo bhaovu, kwandabha jha mwana ghwa Adamu.
Kui õnnelikud te olete, kui inimesed teid vihkavad, teid kõrvale jätavad, solvavad ja teie nimega kurja vannuvad minu, inimese Poja pärast.
23 Muhobhokajhi ligono e'lu ni kurukaruka kwa furaha, kwandabha hakika mwibeta kujha ni thawabu mbaha kumbinguni kwandabha bhadadi jhabhi bhabhabhombili mebhu manabii.
Kui tuleb see päev, olge õnnelikud. Hüpake rõõmust, sest suur on teie tasu taevas. Ärge unustage, et nende esiisad kohtlesid prohveteid täpselt samamoodi.
24 Lakini o'le bhinu bhamujhe mataji! kwandabha mumalikukabha farajha jha jhomu.
Aga kui kurvad olete teie, kes olete rikkad, sest te olete oma tasu juba kätte saanud!
25 O'le bhinu bhamushibili henu! Kwa maana mwibeta kubhona njala baadaje. Ole bhinu bhe mwiheka henu! Kwandabha mwibeta kuombolesya ni kulela baadaye.
Kui kurvad olete teie, kel praegu on kõht täis, sest te hakkate nälga tundma! Kui kurvad olete teie, kes te praegu naerate, sest te hakkate leinama ja nutma!
26 Ole bhinu, pamwibetakusifibhwa ni bhanu bhoha! kwandabha bhadadi jhabhi bhabhabhombili manabii bha udesi fefuefu.
Kui kurvad olete teie, kui kõik teid ülistavad! Ärge unustage, et teie esiisad ülistasid valeprohveteid täpselt samamoodi.
27 Lakini nijobha kwa muenga jha mukanipelekesya, mubhaganayi maadui bhinu ni kukheta manofu kwa bhakabhadadila.
Aga ma ütlen teile, kes te kuulate: armastage oma vaenlasi. Tehke head neile, kes teid vihkavad.
28 Mubhabarikiajhi bhala bhabhekebhalaani muenga na mubhaombelayi bhala bhala bhabhe kabhabhonela.
Õnnistage neid, kes teid neavad. Palvetage nende eest, kes teid halvasti kohtlevad.
29 Jhaikutobha litama limonga, un'geuzilayi ni la pili. Kama munu akunyakili lijoho lya jhobhi usimbesi ni likanzu.
Kui keegi lööb sind ühe põse peale, pööra ette teine põsk. Kui keegi võtab su kuue, siis ära takista tal ka sinu särki võtta.
30 Mpelayi khila kya ikusoka. Kama munu akunyakili khenu ambakyo mali gha jhobhi, usin'soki akukerebhusilayi.
Anna igaühele, kes sinult küsib. Kui keegi võtab sinult midagi, ära küsi seda tagasi.
31 Kama mgani bhanu bhabhakhetelayi, namu mukhetayi mebhu.
Tehke teistele seda, mida soovite, et nad teile teeksid.
32 Kama mwibeta kubhagana bhanu bhabhaganili muenga tu, hivyo thawabu jhelekhu kwa muenga? kwandabha hata bhenye dhambi bhabhaganili bhala bhabhaganili.
Kui armastate neid, kes teid armastavad, miks peaksite selle eest mingit tunnustust saama? Isegi patused armastavad neid, kes neid armastavad.
33 Kama mwibeta kubhakhetela manofu bhala bhabhakabhaketela muenga manofu, hiyo thawabu jheleku kwa muenga? kwandabha hata bhenye dhambi bhikheta mebhu.
Kui teete head neile, kes teile head teevad, miks oleksite siis mingit tunnustust väärt? Patused teevad samamoodi.
34 Kama mwikopesya fenu kwa bhanu ambabho mwitegemela bhakabhakerusila, ejhu ndo thawabu jheleku kwa muenga? Hata bhenye dhambi bhikopesya bhenye dhambi, na bhitegemela kupokela kiasi kekuekhu kabhele.
Kui laenate raha ja ootate, et see tagasi makstakse, siis miks oleksite selle eest tunnustust väärt? Ka patused laenavad teistele patustele ja ootavad, et laenatu tagasi makstakse.
35 Lakini mubhaganayi maadui bhinu na mubhakhetelayi manofu. Mubhakopesiajhi ni msihofu kuhusu kukerusibhwa, ni thawabu jha muenga jhibeta kujha mbaha. Mwibetakujha bhana bha ajhe kunani, kwandabha muene ndo mwema na mwema kwa bhanu bhabhaduli shukrani ni bhaovu.
Ei, armastage oma vaenlasi, tehke neile head ja laenake ilma tagasimaksmist ootamata. Siis saate suure tasu ja te olete Kõigekõrgema Jumala lapsed, sest tema on tänamatute ja õelatega lahke.
36 Mujhelayi ni huruma, kama Dadi jhinu kyaajhe ni huruma.
Olge kaastundlikud, nagu teie Isa on kaastundlik.
37 Msihukumu, namu mwibeta kuhukumibhwa. Musilaani, namu mwibetalepi laanibhwa. mubhasameheajhi bhamana, namu mwibeta kusamehebhwa.
Ärge mõistke kohut, siis ei mõisteta ka teie üle kohut; ärge mõistke hukka, siis ei mõisteta ka teid hukka; andke andeks, siis antakse ka teile andeks;
38 Mubhapelayi bhangi, namu mwibeta kupelibhwa. Kiasi kya ukarimu - kyakishindilibhu, kusukibhwa ni kujhitika - kibeta kujhitika pa magoti gha jhomu. Kwandabha jha kup'emu kyokyoha kyamwitumila kupemela, kip'emu ekhu kibetakutumika kubhap'emela muenga.”
andke, siis antakse teile heldelt tagasi. Kui teile antavat välja mõõdetakse, siis surutakse see kokku, et saaks rohkem lisada, nii et see voolab üle ääre ja pudeneb teile sülle! Sest see, kui palju te annate, määrab ära, kui palju te saate.“
39 Kisha akabhajobhela mfano kabhele. “Je, munu kipofu ibhwesya kundongosya munu jhongi kipofu? Kama kyaajhele efu, basi bhoha bhibetakudumbukila mu lilende, je bhidumbukila lepi?
Seejärel illustreeris ta mõtet: „Kas pime inimene saab teist juhtida? Kas nad mõlemad ei kukuks auku?
40 Mwanafunzi ijha lepi mbaha kuliko mwalimu ghwa muene lakini khila munu akafundisibhwayi kwa ukamilifu ijha kama mwalimu ghwa muene.
Kas õpilased teavad rohkem kui õpetaja? Ainult siis, kui nad on kõik ära õppinud, siis on nad nagu nende õpetaja.
41 Na kwandajha kiki basi ukakilanga kibanzi mu lihu lya ndongobhu na wakati riboriti lijhe mu lihu lya jhobhi ukalibhona lepi?
Miks sa oled nii mures pinnu pärast oma venna silmas, kui sa isegi ei märka palki omaenda silmas?
42 Wabhwesya bhuli kun'jobhela ndongobhu, 'Ndongo, nis'oka nikubhosiajhi kibanzi kyekijhele mu lihu lya bhebhe,' nabhi wilange lepi liboriti lyalijhele mu lihu lya jhobhi? Mnafiki bhebhe! kwanza libhosyajhe boriti mu lihu lya bhebhe, ndipo wibeta kulola kinofu kibanzi mu lihu lya ndongobhu.
Kuidas sa saad öelda oma vennale: „Vend, luba ma võtan su silmast pinnu välja“, kui sa isegi ei näe palki, mis on su enda silmas? Silmakirjatseja! Võta kõigepealt oma silmast palk välja ja siis suudad piisavalt hästi näha, et oma venna silmast pind välja võtta.
43 Kwandabha lijhelepi libehe linofu lyalihogola matunda mabaya, wala lijhelepi libehe libaya lihogola matunda manofu.
Hea puu ei anna halba vilja ega halb puu head vilja.
44 Kwandabha khila limanyikana kwa matunda ghaki. Kwandabha bhanu bhijhabha lepi tini kuhoma mu mifwa, wala bhijhabha lepi tini kuhoma mu mifwa, wala bhijhabha lepi zabibu kuhoma mu michongoma.
Puu tunneb ära tema viljast. Viigimarju ei nopita kibuvitsapõõsast ega viinamarju murakapõõsast.
45 Munu mwema katika hazina jha muene mu muoyo bhwake ipisya ghaghajhele mabovu. kwandabha kinywa kya muene ijobha ghala ghaghakaumemesya muoyo ghwa muene.
Head inimesed toovad välja head sellest heast, mida nad väärtuslikuks peavad ja on endas talletanud. Halvad inimesed toovad välja halba sellest halvast, mida nad on endas talletanud. See, mis täidab mõtteid, pudeneb sõnades välja.
46 Kwanda jha kiki mkanikuta, 'Bwana, Bwana', na bado mkaghabhomba lepi ghala ghanijobha?
Miks te siis vaevute hüüdma mind „Issand, Issand“, kui te ei tee seda, mida ma ütlen?
47 Khila munu jhaihida kwa nene ni kughap'eleka malobhi ghangu ni kughatendela mbombo, nibeta kubhalasya kya ajhele.
Ma toon teile näite inimesest, kes tuleb minu juurde, kuulab mu õpetusi ja järgib neid.
48 Iwaningana ni munu jhaijenga nyumba jha muene, ambajhe igima pasi sana, ni kujenga msingi bhwa nyumba panani pa mwamba imara. Mafuriko bho ghahidili, mahemu gha masi ghajhitobhili nyumba, lakini ghabhwesilepi kujhihugusya, kwa ndabha jhajengibhu kinofu.
See inimene on nagu maja ehitav mees. Ta kaevab sügavale ja rajab vundamendi kõvale kaljule. Kui jõgi tungib üle kallaste ja tulvavesi paiskub vastu maja, siis maja ei saa kahju, sest on nii hästi ehitatud.
49 Lakini jhejhioha jhe ep'eleka lilobhi lyangu na alitii lepi; mfano bhuake ndo munu jhaajengili nyumba panani pa ardhi bila msingi, kiholo bho kiselili lwa nghofu, nyumba jhela jhakabhili maangamizi mabhaha.
Inimene, kes mind kuuleb, aga ei tee, mida ma ütlen, on nagu mees, kes ehitab ilma vundamendita maja. Kui tulvavesi paiskub maja vastu, variseb see silmapilkselt kokku − see hävib täielikult.“
