Marcos 8
1 Pa taq ri qꞌij riꞌ, sibꞌalaj e kꞌi winaq xkimulij kibꞌ. Rumal ri maj kakitijo, ri Jesús xuꞌsikꞌij riꞌ utijoxelabꞌ xubꞌij chike:
Umbes sel ajal oli seal suur rahvahulk, kellel ei olnud midagi süüa. Jeesus kutsus jüngrid enda juurde ja ütles neile:
2 Sibꞌalaj kintoqꞌobꞌisaj kiwach we winaq riꞌ rumal xeꞌ oxibꞌ qꞌij e kꞌo wukꞌ maj kiwa kitijom.
„Mul on rahvast kahju, sest nad on minu juures olnud juba kolm päeva ja neil ei ole midagi süüa.
3 We keꞌntaq bꞌik cho taq kachoch kekam waꞌ che numik pa ri bꞌe, rumal maj kiwa kitijom e kꞌo jujun chike naj kepe wi.
Kui saadan nad ilma toiduta koju, nõrkevad nad teel ära. Mõned on väga kaugelt tulnud.“
4 Ri tijoxelabꞌ, xkibꞌij che: ¿Jawjeꞌ keqakꞌama wi kiwa konojel we winaq riꞌ? Naj uj kꞌo wi che ri tinimit.
„Kust võiks siin tühermaal leida piisavalt leiba, et neid kõiki toita?“küsisid jüngrid.
5 Ri Jesús xuta chike: ¿Janipa kaxlan wa kꞌo iwukꞌ?
„Mitu leiba teil on?“küsis Jeesus. „Seitse, “vastasid nad.
6 Ri Jesús xubꞌij chike ri winaq chi ketꞌuyiꞌ pa ri ulew. Xukꞌam ri wuqubꞌ kaxlan wa, xutyoxij che ri Dios, kꞌa te riꞌ xuya chike ri utijoxelabꞌ rech kakijach chikiwach ri winaq. Jeriꞌ xkibꞌan ri tijoxelabꞌ.
Jeesus käskis rahval maha istuda. Seejärel võttis ta seitse leiba ja tänas. Ta murdis leiba ja andis tükid jüngritele, et nemad rahvale annaksid.
7 Xuqujeꞌ kꞌo kebꞌ oxibꞌ alaj taq nitzꞌ kar kukꞌ. Xutyoxij xuqujeꞌ ri Jesús che ri Dios, kꞌa te riꞌ xubꞌij chike ri utijoxelabꞌ chi kakijach chikiwach ri winaq.
Neil olid ka mõned kalad. Kui Jeesus oli neid õnnistanud, ütles ta: „Võtke ja jagage ka need.“
8 Ri winaq xewaꞌik, sibꞌalaj xenojik. Ri tijoxelabꞌ xkimulij na wuqubꞌ chakach chꞌaqaꞌp kaxlan wa.
Rahvas sõi, kuni kõht sai täis, ja siis koguti kokku seitse korvitäit jääke.
9 E kajibꞌ mil ri winaq ri xewaꞌik. Kꞌa te riꞌ xel bꞌik kukꞌ ri winaq.
Seal oli neli tuhat inimest. Kui Jeesus oli rahva ära saatnud,
10 Xeꞌ kukꞌ ri utijoxelabꞌ pa jun jukubꞌ bꞌinibꞌal, xeꞌbꞌe pa ri tinimit Dalmanuta.
astus ta koos jüngritega paati ja läks Dalmanuuta piirkonda.
11 Ri fariseos xoꞌpanik rukꞌ ri Jesús, xkichapleꞌj ukꞌotik uchiꞌ, xkita che jun kꞌutbꞌal rech chikaj.
Variserid tulid sinna ja hakkasid temaga vaidlema; nad tahtsid, et ta annaks neile imelise märgi taevast, et end neile tõestada.
12 Ri Jesús naj xujiqꞌaj ri kyaqiqꞌ, kꞌa te riꞌ xubꞌij: ¿Jas che we winaq riꞌ kakita jun kꞌutbꞌal rech chikaj? Qas tzij kinbꞌij maj kꞌutbꞌal kayaꞌtaj na chike.
Jeesus ohkas sügavalt ja küsis: „Miks tahate teie, rahvas, märki? Ma räägin teile tõtt: ma ei anna teile märki.“
13 Kꞌa te riꞌ xel bꞌik kukꞌ, xeꞌ pa jun jukubꞌ bꞌinibꞌal, xeꞌ chꞌaqaꞌp che ri kꞌo wi.
Nii jättis ta nad maha, astus paati ja läks üle järve.
14 Xsachan chike ri tijoxelabꞌ xkikꞌam bꞌik kiwa, xa jun kaxlan wa kꞌo bꞌik pa ri jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ.
Kuid jüngrid olid unustanud leiba kaasa võtta. Kõik, mis neil paadis oli, oli üks leib.
15 Ri Jesús xubꞌij chike: Qas chichajij iwibꞌ che ri chꞌam kech ri fariseos xuqujeꞌ ri Herodes.
„Ettevaatust, hoiduge variseride ja Heroodese juuretise eest!“hoiatas ta neid.
16 Ri tijoxelabꞌ xkibꞌij: Jeriꞌ la kubꞌij rumal maj qawa xqakꞌam loq.
„Ta ütleb seda sellepärast, et meil ei ole leiba, “järeldasid jüngrid.
17 Ri tijoxelabꞌ man xkichꞌobꞌ taj chi are tajin kabꞌix chike ri kꞌutuꞌn kech ri fariseos. Are xril ri Jesús we riꞌ, xubꞌij chike: ¿Jas che kibꞌij chi maj iwa? ¿La man kixkaꞌyik, man kixchomanik? ¿La xa qꞌeqarinaq ri ichomabꞌal?
Jeesus teadis, mida nad räägivad, ja ütles: „Miks te räägite, et teil ei ole leiba? Kas te ikka veel ei mõtle ega saa aru? Kas olete oma mõistuse sulgenud?
18 ¿La xa maj ibꞌoqꞌoch chi rilik, o xa maj ixikin chutayik? ¿La man kanaꞌtaj chiꞌwe?
Teil on silmad, et näha, eks ole? Ja kõrvad, et kuulda?
19 Are xinjach ri kaxlan wa chikiwach ri jobꞌ mil winaq ¿janipa chakach chꞌaqaꞌp ximulij? Kabꞌlajuj, xecha ri tijoxelabꞌ.
Kas teil ei ole meeles see, kui ma jagasin viis leiba viiele tuhandele? Mitu korvitäit jääke te kokku korjasite?“„Kaksteist, “vastasid nad.
20 Are xinjach chik ri wuqubꞌ kaxlan wa chike ri kajibꞌ mil winaq ¿Janipa chakach chꞌaqaꞌp ximulij? Wuqubꞌ, xecha ri tijoxelabꞌ.
„Ja seitse leiba jagasin neljale tuhandele. Mitu korvitäit jääke te kokku korjasite?“„Seitse, “vastasid nad.
21 Kꞌisbꞌal rech xubꞌij: ¿La xaq jeꞌ man kichꞌobꞌ taj jas kel kubꞌij ri chꞌam kech ri fariseos?
„Kas te ei saa ikka veel aru?“küsis ta neilt.
22 Are xopan ri Jesús pa ri tinimit Betsaida, nikꞌaj winaq xkikꞌam bꞌik jun moy achi rukꞌ xkita toqꞌobꞌ che kuchap kanoq.
Nad läksid Betsaidasse, kus Jeesuse juurde toodi pime mees. Toojad palusid, et Jeesus puudutaks teda ja tervendaks ta.
23 Ri Jesús xukꞌam bꞌik ri moy achi che ri uqꞌabꞌ xel bꞌik pa ri tinimit. Xuchubꞌaj pa ri ubꞌoqꞌoch, xuya ri uqꞌabꞌ puꞌwiꞌ kꞌa te riꞌ xuta che: ¿La kawil chik?
Jeesus võttis pimeda mehe käe kõrvale ja viis ta külast välja. Jeesus sülitas mehe silmadele ja puudutas teda kätega. Seejärel küsis Jeesus temalt: „Kas sa näed midagi?“
24 Ri achi xuwaꞌjilisaj ri ukaꞌyebꞌal xubꞌij: Jeꞌ, keꞌnwil chi ri winaq jer kebꞌantaj cheꞌ kebꞌinik.
Mees vaatas ringi ja ütles: „Ma näen inimesi, aga nad paistavad nagu kõndivad puud.“
25 Ri Jesús xuya chik junmul ri uqꞌabꞌ puꞌwiꞌ ri uꞌbꞌoqꞌoch ri achi, kꞌa te riꞌ xkunatajik. Ri achi xkꞌayik xuchapleꞌj rilik ri jastaq jacha kubꞌan jun utz uwach winaq.
Nii puudutas Jeesus veel kord mehe silmi. Nüüd nägi ta korralikult − ta oli tervendatud ja nägemine oli selge.
26 Ri Jesús xutaq bꞌik ri achi cho rachoch, xubꞌij bꞌik che: Man katok ta chi bꞌik pa le tinimit xuqujeꞌ man katzijoj ta chike ri winaq jas ri xkꞌulmataj awukꞌ.
Jeesus saatis mehe koju ja ütles talle: „Ära mine tagasi läbi küla.“
27 Ri Jesús e rachiꞌl ri utijoxelabꞌ xebꞌe pa taq ri leꞌaj rech Cesarea rech Filipo. E bꞌenaq pa ri bꞌe are xuta chike: ¿In jachin in kakibꞌij ri winaq?
Jeesus ja tema jüngrid lahkusid, et minna Filippuse Kaisarea küladesse. Teel küsis ta oma jüngritelt: „Mida inimesed ütlevad selle kohta, kes ma olen?“
28 Ri tijoxelabꞌ xkibꞌij: E jujun kakibꞌij chi lal Juan Bꞌanal qasanaꞌ, e jujun chik kakibꞌij chi lal lal Elías, e nikꞌaj chik kakibꞌij chi lal la jun chike ri e qꞌalajisal taq utzij ri Dios.
„Mõned ütlevad, et Ristija Johannes, mõned, et Eelija, teised ütlevad, et üks prohvetitest, “vastasid nad.
29 Ri Jesús xubꞌij chike: ¿Jas kibꞌij ix? ¿In jachin ri in? Ri Pedro xubꞌij: Lal, lal Mesías.
„Aga kes ma teie arvates olen?“küsis ta neilt. „Sina oled Messias!“vastas Peetrus.
30 Ri Jesús xubꞌij chike chi man kakitzijoj ta chik che jun winaq jachin ri areꞌ.
Jeesus hoiatas neid, et nad ei räägiks temast kellelegi.
31 Kꞌa te riꞌ xuchapleꞌj uyaꞌik kꞌutuꞌn, xubꞌij: Ri uKꞌojol ri Achi kuriq na kꞌax, ketzelax na uwach kumal ri kꞌamal taq kibꞌe ri winaq, kumal ri kinimaꞌqil ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios xuqujeꞌ ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik. Sibꞌalaj choqꞌaqꞌ kꞌu wi kakamisax na, xuqujeꞌ kakꞌastaj na uwach churox qꞌij.
Siis hakkas Jeesus neile selgitama, et inimese Poeg peab palju kannatama ning et vanemad, ülempreestrid ja vaimulikud õpetajad hülgavad ta. Ta tapetakse, kuid ta tõuseb kolme päeva pärast surnuist üles.
32 Ri Jesús qas kꞌyaqal xubꞌan chubꞌixik, rumal riꞌ ri Pedro xusikꞌij bꞌik pa utukel pa jun kꞌolibꞌal xuchapleꞌj uyajik.
Jeesus selgitas seda neile väga selgelt, kuid Peetrus viis Jeesuse kõrvale ja hakkas teda räägitu pärast noomima.
33 Xtzalqꞌomij ri Jesús, xuꞌkaꞌyej ri utijoxelabꞌ, kꞌa te riꞌ xuyaj ri Pedro xubꞌij: Itzel, chatel chinuwach. Man are ta kachomaj at ri jastaq rech ri Dios xane are ri kech ri achyabꞌ.
Jeesus pöördus ümber ja jüngreid vaadates noomis Peetrust: „Tagane minust, saatan, “ütles ta. „Sa ei mõtle nii, nagu mõtleb Jumal, vaid nagu inimesed.“
34 Kꞌa te riꞌ xuꞌsikꞌij ri winaq rachiꞌl ri utijoxelabꞌ xubꞌij chike: We kꞌo ne jun karaj kuxik nutijoxel, chukꞌekꞌej ribꞌ, reqaj ri cheꞌ ripbꞌal xuqujeꞌ chinutereneꞌj.
Jeesus kutsus rahva ja oma jüngrid enda juurde ja rääkis neile: „Kui te tahate minu järgi käia, siis peate iseendast loobuma, võtma oma risti ja mind järgima.
35 Jeriꞌ rumal ri winaq ri karaj kukol ri ukꞌaslemal, kutzaq na riꞌ, are kꞌu ri kutzaq ri ukꞌaslemal xa rumal we xuqujeꞌ rumal rech ri utz laj tzij, kukol na riꞌ ri ukꞌaslemal.
Kui tahate oma elu säästa, siis kaotate selle, aga kui kaotate oma elu minu ja hea sõnumi pärast, siis säästate selle.
36 ¿Jas kutayij che ri winaq kuchꞌek ronojel ri qꞌinomal rech uwachulew, we man kakwinik kukol ri ukꞌaslemal?
Mis kasu on teil sellest, kui saavutate kogu maailmas kõik, kuid kaotate oma elu?
37 ¿Jas kakwin jun kuya cho ri ukꞌaslemal?
Mida annaksite vahetuskaubaks oma elu eest?
38 We kꞌo jun kukꞌixibꞌej nuqꞌalajisaxik xuqujeꞌ utzijoxik ri nutzij chike we itzel taq winaq aꞌjmakibꞌ rech we qꞌij kamik. Ri uKꞌojol ri Achi kakꞌix na che we winaq riꞌ are kape pa ri ujuluwem ri utat e rachiꞌl ri tyoxalaj taq rangelibꞌ.
Kui te häbenete tunnistada mind ja seda, mida ma selle ustavusetu ja patuse rahva ees räägin, siis häbeneb inimese Poeg tunnistada teid, kui ta tuleb oma Isa hiilguses koos pühade inglitega.“
