< Juan 1 >
1 Pa ri majibꞌal tzi kꞌo chi wi ri Tzij, ri Tzij kꞌo rukꞌ ri Dios, ri Tzij are Dios xuqujeꞌ.
Au commencement était la Parole, la Parole était avec Dieu, et la Parole était Dieu.
2 Ri Tzij kꞌo wi loq rukꞌ ri Dios pa ri majibꞌal rech ronojel.
Elle était au commencement avec Dieu.
3 Rumal rech Areꞌ xbꞌan ronojel ri jastaq, we ta mat rumal rech areꞌ mat xbꞌan ronojel ri jastaq ri kꞌolik.
Toutes choses ont été faites par elle, et rien de ce qui a été fait, n'a été fait sans elle.
4 Pa Areꞌ kꞌo wi loq ri kꞌaslemal, xuqujeꞌ ri kꞌaslemal are kitunal ri winaq.
En elle était la vie, et la vie était la lumière des hommes.
5 Are waꞌ ri tunal ri katunan pa ri qꞌequꞌmal, man kwininaq taj ri qꞌequꞌmal chuchupisaxik.
Et la lumière a lui dans les ténèbres, et les ténèbres ne l'ont point reçue.
6 Kꞌo jun achi ri xtaq loq rumal ri Dios, ubꞌiꞌnam Juan.
Il y eut un homme, appelé Jean, qui fut envoyé de Dieu.
7 Xtaq loq chuqꞌalajisaxik ri tunal, rech rumal re kekojon konojel ri winaq.
Il vint pour être témoin, pour rendre témoignage à la lumière, afin que tous crussent par lui.
8 Man are taj tunal ri Juan, xwi xpe che uqꞌalajisaxik ri Tunal.
Il n'était pas la lumière, mais il était envoyé pour rendre témoignage à la lumière.
9 Ri qas tzij tunal, ri kuꞌtunaj konojel winaq, xpe choch ri uwachulew.
La véritable lumière qui éclaire tout homme était venue dans le monde.
10 Ri tunal kꞌo chi wi choch ri uwachulew, are xtikow ronojel ri uwachulew, ri winaq kꞌut aꞌjuwachulew man xkichꞌobꞌ taj uwach ri Tzij.
Elle était dans le monde, et le monde a été fait par elle; mais Lui le monde ne l'a pas connu.
11 Xpe rukꞌ ri e rech, ri e rech man xkikꞌamawaꞌj taj.
Il est venu chez les siens; et les siens ne l'ont point reçu.
12 Are kꞌu ri xkikꞌamawaꞌj ri Tzij, ri xekojon che, xyaꞌtaj chike xuꞌx e ralkꞌwaꞌl ri Dios.
Mais à tous ceux qui l'ont reçu, il leur a donné le droit d'être faits enfants de Dieu, savoir, à ceux qui croient en son nom,
13 We riꞌ man xkꞌiy ta loq che winaq xuqujeꞌ man xaq ta kꞌa teꞌ xkꞌiy loq, man urayibꞌal achi taj, xane che ri Dios xkꞌiy wi loq.
Qui ne sont point nés du sang, ni de la volonté de la chair, ni de la volonté de l'homme, mais de Dieu.
14 Ri Tzij xux winaq, xkꞌojiꞌk chiqaxoꞌl. Xqil ri ujuluwem, are ujuluwem ri xa jun uKꞌojol ri Tataxel Dios, nojinaq che toqꞌobꞌ xuqujeꞌ qas tzij.
Et la Parole a été faite chair, et a habité parmi nous, pleine de grâce et de vérité, et nous avons contemplé sa gloire, une gloire comme celle du Fils unique venu du Père.
15 Ri Juan xuqꞌalajisaj rij ri uKꞌojol ri Dios are xubꞌij: Areꞌ wa ri nutzijom loq chiꞌwe, are xinbꞌij: “Ri teren loq chwij, sibꞌalaj nim na chinuwach in, rumal cher kꞌo wi loq nabꞌe chinuwach in.”
Jean lui rendit témoignage, lorsqu'il s'écria en disant: C'est ici celui dont je disais: Celui qui vient après moi est au-dessus de moi, parce qu'il était avant moi.
16 Che ri uqꞌinomal qonojel uj xqakꞌamawaꞌj toqꞌobꞌ puꞌwiꞌ toqꞌobꞌ.
Et nous avons tous reçu de sa plénitude, et grâce sur grâce.
17 Jeriꞌ rumal cher ri taqanik che ri Moisés xya wi, are kꞌu ri toqꞌobꞌ xuqujeꞌ ri qas tzij are ri Jesucristo xyoꞌw chaqe.
Car la loi a été donnée par Moïse, la grâce et la vérité sont venues par Jésus-Christ.
18 Man kꞌo ta wi jun winaq ilowinaq uwach ri Dios. Xwi ri xa jun ukꞌojol ri Dios, ri kꞌo uriqoj ibꞌ rukꞌ ri Tataxel, Areꞌ xkꞌutuw ri Dios chiqawach.
Personne n'a jamais vu Dieu; le Fils unique, qui est dans le sein du Père, est celui qui l'a fait connaître.
19 Are waꞌ ri xubꞌij ri Juan chike ri e rijaꞌl ri Leví xuqujeꞌ ri e chꞌawenelabꞌ choch ri Dios ri xetaq bꞌik kumal ri winaq chutayik che jachin ri areꞌ.
C'est ici le témoignage de Jean, lorsque les Juifs envoyèrent de Jérusalem des sacrificateurs et des lévites pour lui demander: Qui es-tu?
20 Man xrawaj taj uqꞌalajisaxik, xane xubꞌij: Man in taj in Cristo.
Il le confessa, et ne le désavoua point; il le confessa en disant: Je ne suis point le Christ.
21 Ri winaq xkita che: ¿Jachin kꞌu ri at? ¿La at kꞌut at Elías? Man in taj, xchaꞌ. ¿La at kꞌut ri at qꞌalajisal tzij? Man in ta xuqujeꞌ, xchaꞌ.
Qu'es-tu donc, lui demandèrent-ils? Es-tu Élie? Et il dit: Je ne le suis point. Es-tu le prophète? Et il répondit: Non.
22 ¿Jachin kꞌu ri at? xecha che. Choqꞌaqꞌ kaqetaꞌmaj rech keꞌqabꞌij chike ri xujtaqow loq.
Ils lui dirent donc: Qui es-tu? afin que nous rendions réponse à ceux qui nous ont envoyés. Que dis-tu de toi-même?
23 Ri Juan xukoj ri utzij ri qꞌalajisal utzij ri Dios Isaías, are xubꞌij: Uchꞌabꞌal jun winaq ri kuraq uchiꞌ pa ri katzꞌinow ulew, kubꞌij: “Chisukꞌumaj ri ubꞌe ri Ajawxel.”
Il dit: Je suis la voix de celui qui crie dans le désert: Aplanissez le chemin du Seigneur, comme a dit le prophète Ésaïe.
24 E kꞌo jujun winaq ri xetaq bꞌik kumal ri fariseos.
Or, ceux qui avaient été envoyés, étaient des pharisiens.
25 Xkita che: ¿Jas kꞌu che kabꞌan qasanaꞌ we man at at Cristo, man at taj at Elías xuqujeꞌ man at taj ri at Qꞌalajisal utzij ri Dios?
Ils lui demandèrent: Pourquoi donc baptises-tu, si tu n'es ni le Christ, ni Élie, ni le prophète?
26 Ri Juan xubꞌij: Ri in kinbꞌan qasanaꞌ rukꞌ jaꞌ. Kꞌo kꞌu jun ri kꞌo chi ixoꞌl ri man iwetaꞌm taj uwach.
Jean leur répondit et dit: Pour moi, je baptise d'eau; mais il y a quelqu'un parmi vous, que vous ne connaissez point.
27 Areꞌ teren loq chwij, man taqal taj chwe in kinkir ri jatꞌibꞌal rech ri uxajabꞌ.
C'est celui qui vient après moi et qui est au-dessus de moi, et je ne suis pas digne de délier la courroie de ses souliers.
28 Ronojel we jastaq riꞌ xkꞌulmataj pa ri tinimit Betania, chꞌaqaꞌp che ri nimaꞌ Jordán, jawjeꞌ tajin kubꞌan wi qasanaꞌ ri Juan.
Ces choses se passèrent à Béthabara, au-delà du Jourdain, où Jean baptisait.
29 Chukabꞌ qꞌij ri Juan xril ri Jesús are tajin kanaqajin loq che, xubꞌij: ¡Chiwilampeꞌ! ¡Are waꞌ ri alaj uchij ri Dios ri karesaj makaj choch ronojel ri uwachulew!
Le lendemain, Jean vit Jésus qui venait à lui, et il dit: Voici l'agneau de Dieu, qui ôte le péché du monde.
30 Are waꞌ ri xintzijoj are xinbꞌij chiꞌwe: “Teren loq jun achi ri chwij ri nim ubꞌanik chinuwach, jeriꞌ rumal tzi kꞌo wi loq Areꞌ, are kꞌa majaꞌ kinkꞌojiꞌ in.”
C'est celui dont je disais: Il vient après moi un homme qui est au-dessus de moi, car il était avant moi.
31 Man wetaꞌm ta in uwach nabꞌe, xinbꞌan kꞌu kiqasanaꞌ ri winaq pa jaꞌ, rech jeriꞌ kukꞌut ribꞌ chikiwach.
Et pour moi, je ne le connaissais pas; mais je suis venu baptiser d'eau, afin qu'il soit manifesté à Israël.
32 Ri Juan xubꞌij: Ri in xinwilo ri Uxlabꞌixel jer xubꞌan jun palomax xqaj loq puꞌwiꞌ ri Areꞌ.
Jean rendit encore ce témoignage, disant: J'ai vu l'Esprit descendre du ciel comme une colombe, et il s'est arrêté sur lui.
33 Man wetaꞌm ta in uwach nabꞌe, are kꞌu ri xintaqow loq chubꞌanik qasanaꞌ pa jaꞌ xubꞌij chwe: “Ri kawilo kaqaj ri Uxlabꞌixel puꞌwiꞌ are riꞌ ri kabꞌanow qasanaꞌ rukꞌ ri Uxlabꞌixel.”
Pour moi, je ne le connaissais pas; mais celui qui m'a envoyé baptiser d'eau, m'a dit: Celui sur qui tu verras l'Esprit descendre et s'arrêter, c'est celui qui baptise du Saint-Esprit.
34 Ri in wilom we riꞌ rumal riꞌ kinqꞌalajisaj chi areꞌ are uKꞌojol ri Dios.
Et j'ai vu, et j'ai rendu témoignage que c'est lui qui est le Fils de Dieu.
35 Che ri jun qꞌij chik ri Juan junmul chik kꞌo chilaꞌ, e rachiꞌl kebꞌ chike ri utijoxelabꞌ.
Le lendemain, Jean était encore là avec deux de ses disciples,
36 Are xrilo chi tajin kikꞌow bꞌik ri Jesús chilaꞌ, xubꞌij: ¡Chiwilampeꞌ! Chi riꞌ kꞌo wi we alaj uchij ri Dios ri kukuy makaj.
Et voyant Jésus qui marchait, il dit: Voilà l'agneau de Dieu.
37 Are xkita ri e kebꞌ utijoxelabꞌ ri Juan chi jeriꞌ xubꞌij, xeteriꞌ bꞌik chirij ri Jesús.
Et les deux disciples l'ayant entendu parler ainsi, suivirent Jésus.
38 Xtzalqꞌomij ri Jesús, kꞌa te xeꞌrilo e teren ri kebꞌ tijoxelabꞌ chirij, xuta chike: ¿Jas kitzukuj? Areꞌ xkibꞌij: Ajtij, ¿jawjeꞌ kꞌo wi ri achoch la?
Jésus s'étant retourné et voyant qu'ils le suivaient, leur dit: Que cherchez-vous? Ils lui répondirent: Rabbi (c'est-à-dire, maître), où demeures-tu?
39 Ri Jesús xubꞌij chike: Chixanloq jiliwilaꞌ. Ri tijoxelabꞌ xebꞌek, xeꞌkilaꞌ jawjeꞌ kel wi ri Jesús, kꞌa te riꞌ xekanaj kan jun aqꞌabꞌ chilaꞌ, rumal cher ukaj hora chik rech bꞌenaq qꞌij.
Il leur dit: Venez et voyez. Ils allèrent et virent où il logeait, et ils demeurèrent avec lui ce jour-là, car il était environ la dixième heure.
40 Ri Andrés rachalal ri Simón Pedro, jun chike ri e kebꞌ tijoxelabꞌ, xuta ri xubꞌij ri Juan, rumal riꞌ xutereneꞌj bꞌik ri Jesús.
André, frère de Simon Pierre, était l'un des deux qui avaient entendu ce que Jean disait, et qui avaient suivi Jésus.
41 Ri Andrés are xuriq ri rachalal, Simón xubꞌij che. Xqarik ri Mesías, (ri kel kubꞌij Cristo).
André trouva le premier Simon son frère, et il lui dit: Nous avons trouvé le Messie (c'est-à-dire, le Christ, l'Oint).
42 Ri Andrés xukꞌam bꞌik ri rachalal rukꞌ ri Jesús, ri Jesús ko xukaꞌyej ri Simón, kꞌa te riꞌ xubꞌij che: At Simón, ralkꞌwaꞌl ri Juan, kabꞌinaꞌj na Cefas, (ri kel kubꞌij Pedro).
Et il l'amena à Jésus. Jésus, l'ayant regardé, lui dit: Tu es Simon, fils de Jona; tu seras appelé Céphas (c'est-à-dire, Pierre).
43 Chukabꞌ qꞌij chik, ri Jesús xuchomaj keꞌ pa Galilea. Xuriq kꞌu ri Felipe, xubꞌij che: Chinatereneꞌj.
Le lendemain, Jésus voulut s'en aller en Galilée, et il trouva Philippe, et il lui dit: Suis-moi.
44 Ri Felipe aj Betsaida, je xuqujeꞌ ri Andrés rachiꞌl ri Pedro.
Or, Philippe était de Bethsaïda, la ville d'André et de Pierre.
45 Ri Felipe xeꞌ chutzukuxik ri Natanael, are xuriqo xubꞌij che: Xqarik ri Jesús aj Nazaret, ukꞌojol ri José, are waꞌ ri xtzꞌibꞌax loq rij chupam ri wuj rech taqanik rech ri Moisés xuqujeꞌ chupam ri wuj kech ri e qꞌalajisal taq tzij rech ri Dios.
Philippe trouva Nathanaël et lui dit: Celui de qui Moïse a écrit dans la loi, et que les prophètes ont annoncé, nous l'avons trouvé; c'est Jésus, le fils de Joseph, de Nazareth.
46 Ri Natanael xubꞌij: ¿Che aj Nazaret we achi riꞌ? ¿La kꞌo kꞌu jun utza winaq kel chilaꞌ? Ri Felipe xubꞌij che: Chatampe loq, jalawilaꞌ.
Nathanaël lui dit: Peut-il venir quelque chose de bon de Nazareth?
47 Ri Jesús are xrilo chi tajin kaqebꞌ loq ri Natanael rukꞌ, xubꞌij: Waral kꞌo wi jun achi qas aj Israel, man kubꞌan taj bꞌanoj tzij.
Philippe lui dit: Viens et vois. Jésus vit venir à lui Nathanaël, et il dit de lui: Voici un véritable Israélite, en qui il n'y a point de fraude.
48 Ri Natanael xuta che ri Jesús: ¿Jawjeꞌ ilom wi la nuwach? Ri Jesús xubꞌij che: Xatinwilo are majaꞌ katusikꞌij ri Felipe, at kꞌo chuxeꞌ ri ucheꞌal ri higuera.
Nathanaël lui dit: D'où me connais-tu? Jésus lui répondit: Avant que Philippe t'appelât, quand tu étais sous le figuier, je te voyais.
49 Ri Natanael xubꞌij: Rabí, at at Ukꞌojol ri Dios, at nim taqanel pa ri tinimit Israel.
Nathanaël lui répondit: Maître, tu es le Fils de Dieu, tu es le roi d'Israël.
50 Ri Jesús xubꞌij che: ¿La rumal ri xinbꞌij chawe chi xatinwilo are at kꞌo chuxeꞌ ri ucheꞌal ri higuera rumal riꞌ kakojo chi in in Ukꞌojol ri Dios? Kawil na nimaq taq jastaq choch we riꞌ.
Jésus lui répondit: Parce que je t'ai dit que je t'avais vu sous le figuier, tu crois; tu verras de plus grandes choses que celles-ci.
51 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi kiwil na kajaqataj ri kaj, xuqujeꞌ ri angelibꞌ kepaqiꞌk kexuliꞌk puꞌwiꞌ ri uKꞌojol ri Achi.
Il lui dit aussi: En vérité, en vérité, je vous dis: Désormais vous verrez le ciel ouvert, et les anges de Dieu monter et descendre sur le Fils de l'homme.