< Juan 8 >
1 Xeꞌ kꞌu ri Jesús pa ri juyubꞌ Olivos.
(Quant à Jésus, il alla au mont des Oliviers.)
2 Are xsaqir chukabꞌ qꞌij, xopan chi junmul pa ri Templo. Konojel ri winaq xeqet rukꞌ, xtꞌuyiꞌk kꞌut, xuchapleꞌj uyaꞌik kꞌutuꞌn chike.
Au point du jour, il revint au Temple. Tout le peuple accourait à lui. Jésus s'était assis et enseignait,
3 Ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik e kachiꞌl ri fariseos xkikꞌam bꞌik jun ixoq ri xkiriq pa mak kukꞌ achyabꞌ xeꞌkiya chikixoꞌl ri winaq
lorsque les Scribes et les Pharisiens lui amenèrent une femme qu'on avait surprise en adultère et la placèrent au milieu de tout le monde.
4 Kꞌa te riꞌ xkibꞌij che ri Jesús: Ajtij, xriqitaj we ixoq riꞌ tajin kamakun kukꞌ achyabꞌ.
«Maître, dirent-ils à Jésus, cette femme a été saisie en flagrant délit d'adultère.
5 Ri utaqanik ri Moisés kubꞌij chaqe chi keꞌqakamisaj che abꞌaj ri ixoqibꞌ ri jewaꞌ kakibꞌano. ¿Jas kabꞌij lal che?
Or, dans la Loi, Moïse [nous] a ordonné de lapider ces femmes-là. Et toi, quel est ton avis?»
6 Jewaꞌ xkibꞌij che rech kakikoj jun kꞌaꞌmabꞌal pa ubꞌe rech jeriꞌ kakimol umak. Ri Jesús kꞌut xchiqiꞌk, xuchapleꞌj tzꞌibꞌanem pa ri ulew.
Ils parlaient ainsi pour le mettre à l'épreuve et avoir un prétexte à accusation.] Quant à Jésus, il s'était baissé et il écrivait sur le sol avec son doigt.
7 Ri winaq xkichapleꞌj ubꞌanik kꞌotbꞌal chiꞌ che ri Jesús rumal riꞌ, xtakꞌiꞌk kꞌa te riꞌ xubꞌij chike: Ri maj umak chiꞌwe chukꞌyaqa ri nabꞌe abꞌaj.
Ceux qui l'interrogeaient ayant persisté, il se releva et [leur] dit: «Que celui d'entre vous qui est sans péché lui jette la pierre le premier.»
8 Ri Jesús xchiqiꞌ chi junmul xuchapleꞌj chik tzꞌibꞌanem pa ri ulew.
Puis se penchant de nouveau, il continua d'écrire sur le sol.
9 Are xkita ri xbꞌix chike xkichapleꞌj bꞌik elem pa jujunal, nabꞌe xebꞌe ri e riꞌjabꞌ, xaq xwi xekanaj kanoq ri Jesús rachiꞌl ri ixoq.
Mais, en entendant cette réponse, ils sortirent un à un, à commencer par les plus âgés. Et [Jésus] resta seul avec la femme, toujours là, au milieu.
10 Ri Jesús kꞌut xuta che ri ixoq: Ixoq, ¿jawjeꞌ e kꞌo wi ri kakiqꞌat tzij pa awiꞌ?
Alors il se leva et lui dit: «Femme, où sont-ils [tes accusateurs]? Est-ce qu'aucun ne t'a condamnée?» — «Aucun. Seigneur», répondit-elle.
11 Ri ixoq xubꞌij: Ajawxel, man e kꞌo ta chik. Ri Jesús xubꞌij che: Man kinqꞌat ta xuqujeꞌ tzij in pa awiꞌ. Jat, ma katmakun ta chik junmul.
Jésus lui dit: «Moi non plus je ne te condamne pas. Va et [désormais] ne pèche plus!»)
12 Ri Jesús junmul chik xubꞌij chike ri winaq: In in tunal ri katunan ri uwachulew. Ri kateriꞌ chwij man kabꞌin taj pa qꞌequꞌmal xane kukꞌamawaꞌj na ri tunal rech kꞌaslemal.
Jésus leur parla de nouveau disant: «Je suis la lumière du, monde. Qui me suit ne marchera pas dans les ténèbres; mais il aura la lumière de la vie.»
13 Ri fariseos xkibꞌij che ri Jesús: Xaq at kaqꞌalajisaj awibꞌ maj kutayij ri qꞌalajisanik ri kabꞌano.
Alors les Pharisiens lui dirent: «C'est toi-même qui témoignes de toi-même, ton témoignage n'est pas valable.»
14 Ri Jesús xubꞌij: Pune in kinqꞌalajisaj wibꞌ, qas saq ri nuqꞌalajisanik, jeriꞌ rumal wetaꞌm jawjeꞌ nupetik wi xuqujeꞌ jawjeꞌ kineꞌ wi. Ri ix kꞌut man iwetaꞌm taj jawjeꞌ nupetik xuqujeꞌ jawjeꞌ kineꞌ wi.
Jésus leur répondit par ces paroles: «Bien que je sois à moi-même mon propre témoin, mon témoignage est valable, parce que je sais d'où je suis venu et où je vais. Vous, vous ne savez ni d'où je viens, ni où je vais.
15 Ri ix kiqꞌat tzij rukꞌ ri ichomabꞌal rech uwachulew, ri in man kinqꞌat taj tzij puꞌwiꞌ jun chik.
Vous, vous jugez selon la chair, moi, je ne juge personne.
16 We kꞌu kinqꞌat tzij, ri nuqꞌatoj tzij qas sukꞌ wi, jeriꞌ rumal man kinbꞌan ta xaq pa we wi, xane wachiꞌl ri Tataxel ri xintaqow loq.
Et s'il m'arrive de juger, mon jugement est véritable, parce que je ne suis pas seul, mais avec moi est le Père qui m'a envoyé,
17 Pa ri itaqanik kubꞌij chi we e kebꞌ winaq kebꞌanow ri qꞌalajisanik, qas tzij riꞌ ri kakibꞌij.
et il est écrit dans votre Loi que le témoignage de deux personnes est valable.
18 In kinqꞌalajisaj wibꞌ xuqujeꞌ ri Tataxel ri xintaqow loq kuya qꞌalajisanik chwij in.
Or il y a moi qui me rends témoignage à moi-même, et il y a le Père qui m'a envoyé, et qui, lui aussi, me rend témoignage.» —
19 Ri fariseos xkita che ri Jesús: ¿Jawjeꞌ kꞌo wi ri atat? Ri Jesús xubꞌij chike: We ta iwetaꞌm in jachinaq iwetaꞌm xuqujeꞌ riꞌ jachin ri nuTat.
«Ton père, lui disaient-ils alors, où est-il?» — «Vous ne connaissez ni moi, ni mon Père, répondit Jésus; si vous me connaissiez, vous connaîtriez également mon Père.»
20 We jastaq riꞌ xubꞌij ri Jesús are tajin kuya kꞌutuꞌn pa ri kꞌolibꞌal jawjeꞌ kaya wi ri sipanik pa ri Templo. Maj kꞌu jun xchapowik jeriꞌ rumal majaꞌ kuriq ri uqꞌijal.
Il prononça ces paroles dans le Trésor, lorsqu'il enseignait au Temple. Personne ne l'arrêta, parce que son heure n'était pas encore venue.
21 Junmul chik ri Jesús xubꞌij chike: In kineꞌek, ri ix kꞌut kinitzukuj na pune jeriꞌ kixkam kꞌu pa taq ri imak. Man kixkwin taj kixeꞌek jawjeꞌ ri kineꞌ wi in.
Il leur dit encore: «Je m'en vais; vous me chercherez et vous, mourrez dans votre péché. Au lieu où je vais, vous ne pouvez venir.» —
22 Ri winaq aꞌj Israel xkibꞌij: ¿Teꞌq xa kuchomaj kukamisaj ribꞌ? ¿Wine rumal laꞌ kubꞌij chi: “Man kixkwin taj kixeꞌek jawjeꞌ ri kineꞌ wi”?
«Est-ce qu'il se donnera la mort; se demandaient les Juifs, puisqu'il dit: «Au lieu où je vais, vous ne pouvez venir!»
23 Ri Jesús xubꞌij: Ix ix aj waral choch ri uwachulew, in in rech chikaj. Ix ix ajuwachulew, ri in man in ajuwachulew taj.
Jésus reprit: «Vous, vous êtes d'en bas; moi, je suis d'en haut; Vous, vous êtes de ce monde; moi, je ne suis pas de ce monde.
24 Rumal riꞌ xinbꞌij chiꞌwe chi kixkam pa taq ri imak, jeriꞌ rumal man kikoj taj chi in ri kinbꞌij chiꞌwe kinuxik, rumal riꞌ kixkam pa ri imak.
Aussi vous ai-je dit que vous mourrez dans vos péchés; car si vous ne croyez pas que c'est moi vous mourrez dans vos péchés.»
25 Ri winaq xkita che: ¿At jachin kꞌu ri at? Ri Jesús xubꞌij chike: Pa ri majibꞌal re xinbꞌij chiꞌwe in jachinaq.
«Qui donc es-tu?» demandèrent-ils. Jésus leur répondit: «Avant tout, je suis ce que je vous dis.
26 Sibꞌalaj kꞌi jastaq na kinbꞌij chiꞌwe xuqujeꞌ kinqꞌat na tzij pa iwiꞌ rumal rech kiꞌ jastaq. Are kꞌu ri xintaqow loq qas kꞌo wi, ri ubꞌim chwe are kintzalij ubꞌixik chike ri winaq aꞌjuwachulew.
J'ai, sur vous, beaucoup à dire, j'ai beaucoup à juger, mais Celui qui m'a envoyé est véridique, et ce que j'ai entendu auprès de lui, je le proclame dans le monde.»
27 Ri winaq kꞌut man xkichomaj taj chi ri Jesús are tajin kutzijoj rij ri uTat.
Comme ils ne comprenaient pas qu'il leur parlait du Père,
28 Ri Jesús xutzꞌaqatisaj ubꞌixik chike: Are kawaꞌjilisax ri uKꞌojol ri Achi, kiwetaꞌmaj na chi ri in man kinkwin taj kinbꞌan ri jastaq xqa pa we wi, xane are kinbꞌan ri ukꞌutum ri Tataxel chinuwach.
il ajouta: «Quand vous aurez élevé le Fils de l'homme, alors vous reconnaîtrez que c'est moi vous reconnaîtrez que je ne fais rien de moi-même, mais que je parle d'après les enseignements du Père.
29 Kꞌo wukꞌ ri xintaqow loq, man in uyaꞌom ta kanoq nutukel, jeriꞌ rumal are kinbꞌan ri kaqaj choch.
Celui qui m'a envoyé est avec moi; il ne m'a pas laissé seul, parce que je fais toujours ce qui lui est agréable.»
30 Tajin katzijon na ri Jesús are xkichapleꞌj kojonem che e kꞌi winaq.
Pendant qu'il parlait ainsi, plusieurs crurent en lui.
31 Xubꞌij kꞌu ri Jesús chike ri winaq aꞌj Israel ri xekojon che: We qas kixjeqiꞌk pa ri nukꞌutuꞌn qas kixux riꞌ nutijoxelabꞌ.
Or, à ces Juifs qui avaient eu foi en lui, Jésus disait: «Si vous demeurez dans ma parole, vous êtes véritablement mes disciples;
32 Kiwetaꞌmaj kꞌu na ri qas tzij, ri qas tzij kꞌut kubꞌan na chiꞌwe chi kixtzoqopitajik.
vous connaîtrez la vérité et la vérité vous rendra libres.»
33 Ri winaq aꞌj Israel xkibꞌij: Ri uj rijaꞌl ri Abraham, man ujuxinaq ta wi patanil rech jun chik. ¿Jas kꞌu che kabꞌij at chi kujtzoqopitaj na?
Ils lui répliquèrent: «Nous sommes du sang d'Abraham et nous n'avons jamais été les esclaves de qui que ce soit. Comment dis-tu: «Vous deviendrez libres.»
34 Ri Jesús xubꞌij: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe xapachin ri kamakunik, riꞌ patanil rech ri mak.
Jésus leur répondit: «En vérité, en vérité, je vous le dis, quiconque commet le péché est l'esclave du péché;
35 Jun patanijel man kakanaj ta kanoq amaqꞌel pa ri ja ri kapatanij wi, are kꞌu ri alkꞌwaꞌlaxel chi aj upaja wi. (aiōn )
or ce n'est pas pour toujours que l'esclave demeure dans la maison, le Fils y demeure toujours; (aiōn )
36 We qas are ri Alkꞌwaꞌlaxel kixtzoqopinik, qas kixtzoqopitaj wi na.
si donc le Fils vous affranchit, vous serez véritablement libres.
37 Wetaꞌm in chi ix rijaꞌl ri Abraham, pune jeriꞌ are kiwaj kinikamisaj rumal cher man kiwaj taj kikꞌamawaꞌj ri nutzij.
Je sais que vous êtes de la descendance d'Abraham; mais, parce que ma parole n'a pas prise sur vous, vous cherchez à me faire périr.
38 In are kintzijoj ri wilom rukꞌ ri nuTat, are kꞌu ri ix are kinbꞌan ri itom che ri itat.
Ce que j'ai vu auprès du Père, moi, je le dis; ce que vous avez appris de votre père, vous, vous le faites.»
39 Ri winaq xkibꞌij: Are qatat uj ri Abraham. Ri Jesús xubꞌij chike: We ta qas ix ralkꞌwaꞌl ri Abraham, kibꞌan riꞌ jetaq ri xubꞌan areꞌ.
Ils répondirent par ces paroles: «Notre père à nous, c'est Abraham.» «Si vous étiez enfants d'Abraham, leur dit Jésus, vous feriez les oeuvres d'Abraham;
40 Ix kꞌut are kiwaj kinikamisaj jeriꞌ rumal xintzijoj ri tunal chiꞌwe ri xuya chwe ri Dios. Ri Abraham man kubꞌan ta kꞌu riꞌ ri kichomaj ix ubꞌanik.
au lieu de cela, vous cherchez à me mettre à mort, moi, un homme qui vous ai dit la vérité, que j'ai entendue auprès de Dieu. Cela, Abraham ne l'a pas fait.
41 Ri ix are kibꞌan ri uchak ri itat itzel. Ri winaq xkibꞌij: Uj, man uj ralkꞌwaꞌl ta mak. Xa jun qatat kꞌolik, are ri Dios.
Vous, vous faites les oeuvres de votre père.» «Nous ne sommes pas le produit de quelque fornication, répliquèrent-ils, nous avons un seul Père: Dieu.»
42 Ri Jesús xubꞌij chike: We ta qas are itat ri Dios, kiniloqꞌaj riꞌ, jeriꞌ rumal in in petinaq che ri Dios xuqujeꞌ in kꞌo waral iwukꞌ. Man in petinaq taj xaq pa we wi, xane Areꞌ xintaqow loq.
«Si Dieu était votre Père, reprit Jésus, vous m'aimeriez! car de Dieu je suis sorti et je viens; ce n'est pas, en effet, de moi-même que je suis venu; mais c'est lui qui m'a envoyé.
43 ¿Jas che man kichomaj taj ri kinbꞌij? Man kichomaj taj rumal man kikꞌamawaꞌj taj ri nutzij.
Pourquoi ne reconnaissez-vous pas mon langage? parce que vous ne pouvez entendre s ma parole.
44 Ix ix rech ri itat ri Itzel, are kibꞌan ri urayibꞌal areꞌ. Kamisanel wi riꞌ areꞌ pa ri majibꞌal loq rech ronojel, man kꞌo taj pa ri tunal, jeriꞌ rumal man kꞌo ta tunal pa are. Are kubꞌan bꞌanoj tzij, kukꞌut ribꞌ chi xaq bꞌanal tzij. Ri itzel are utat ri bꞌanoj tzij.
Vous avez le diable pour père, et c'est aux convoitises de votre père que vous voulez obéir. Dès le commencement, celui-là fut homicide, et il ne se tient pas dans la vérité, parce qu'il n'y a point de vérité en lui. Quand il profère le mensonge, il parle de son propre fond, étant menteur et père du mensonge.
45 Are kꞌu ri in man kinikoj taj pune are kinbꞌij chiꞌwe ri qas tzij.
Quant à moi, c'est parce que je dis la vérité que vous ne me croyez pas.
46 ¿Jachin chiꞌwe kakwin chukꞌutik chi in ajmak? We qas tzij ri kinbꞌij chiꞌwe, ¿jas kꞌu che kiwaj kinikamisaj?
Qui de vous me convaincra de péché? Si je dis la vérité, pourquoi ne me croyez-vous pas?
47 Ri winaq ri rech ri Dios kutatabꞌej ri kubꞌij ri Dios. Ri ix kꞌut man kitatabꞌej taj rumal man ix rech taj ri Dios.
Celui qui est de Dieu, entend les paroles de Dieu. Voici pourquoi vous, vous n'entendez pas: c'est que vous n'êtes pas de Dieu.»
48 Ri winaq aꞌj Israel xkibꞌij che ri Jesús: ¿La man kꞌyaqal ri kaqabꞌij chawe chi at, at jun achi aj Samaria, ri kꞌo jun itzel uxlabꞌal chawe?
Les Juifs lui répondirent par ces paroles: «N'avons-nous pas raison de dire que tu es un Samaritain et un possédé du démon?»
49 Ri Jesús xubꞌij: Man kꞌo taj jun itzel uxlabꞌal chwe. Xaq xwi kinqꞌijilaꞌj ri nuTat, ri ix kꞌut xaq xwi kiwesaj nukꞌixibꞌal.
«Je ne suis pas un possédé du démon, répliqua Jésus, mais j'honore mon Père, et vous, vous me déshonorez.
50 Man are ta kintzukuj kinya nuqꞌij chibꞌil wibꞌ, xane kꞌo jun ri karaj kaya uqꞌij, are riꞌ ri Qꞌatal tzij.
Pour moi, je ne cherche pas ma gloire; il est quelqu'un qui la cherche et qui juge.
51 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, ri kubꞌan ri kubꞌij ri nutzij man kakam taj. (aiōn )
En vérité, en vérité, je vous le dis, si quelqu'un garde ma parole, il ne verra jamais la mort.» (aiōn )
52 Ri winaq aꞌj Israel xkibꞌij: Chanim qas kaqakojo chi qas kꞌo jun itzel uxlabꞌal chawe. Xkam ri Abraham, xekam xuqujeꞌ konojel ri e qꞌalajisal taj utzij ri Dios, ri at kꞌut kabꞌij chi we kakojon jun che ri atzij, man kakam taj. (aiōn )
Nous sommes maintenant convaincus, lui dirent les Juifs, que tu es possédé du démon. Abraham est mort ainsi que les prophètes, et toi, tu dis: «Si quelqu'un garde ma parole, il ne goûtera jamais la mort.» (aiōn )
53 ¿La at ta kꞌut at nabꞌyal cho ri qatat Abraham? Areꞌ xkamik, xekꞌam xuqujeꞌ konojel ri e qꞌalajisal taj utzij ri Dios. ¿Jachin kabꞌij at katuxik?
Es-tu plus grand que notre père Abraham qui est mort? que les prophètes, qui sont morts? Qui prétends-tu être?»
54 Ri Jesús xubꞌij chike: Man kꞌo ta kutayij riꞌ we xaq in kinya nuqꞌij chibꞌil wibꞌ. Ri kayoꞌw nuqꞌij in are ri nuTat ri kibꞌij ix iDios che,
Jésus répondit: «Si je me glorifie moi-même, ma gloire n'est rien. C'est mon Père qui me glorifie, mon Père dont vous dites qu'il est votre Dieu
55 pune man iwetaꞌm uwach. Ri in kꞌut wetaꞌm uwach. We kinbꞌij chiꞌwe chi man wetaꞌm taj uwach, in jun bꞌanal tzij riꞌ jetaq ri ix. Ri in kꞌut wetaꞌm uwach xuqujeꞌ kinbꞌan ri kubꞌij ri utzij.
et que vous ne connaissez pas; pour moi, je le connais entièrement. Et si je disais que je ne le connais pas entièrement, je serais comme vous, un menteur; mais je le connais entièrement et je garde sa parole.
56 Ri itat Abraham sibꞌalaj xkiꞌkotik are xuchomaj chi karil na ri nuqꞌij, are xrilo sibꞌalaj xkiꞌkotik.
Abraham votre père a tressailli de joie dans l'espoir de voir mon jour; il l'a vu et il a été dans la joie.»
57 Ri winaq aꞌj Israel xkibꞌij che: Majaꞌ ne katzꞌaqat nikꞌaj ciento ajunabꞌ, ¿are ta kꞌu riꞌ kabꞌij chi xawil uwach ri Abraham?
«Tu n'as pas encore cinquante ans, repartirent les Juifs, et tu as vu Abraham!»
58 Ri Jesús xubꞌij chike: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe: Are taq majaꞌ kakꞌojiꞌ ri Abraham, In Riꞌ.
Jésus leur dit: «En vérité, en vérité, je vous le dis, avant qu'Abraham fût, moi, je suis.»
59 Xepe kꞌu ri winaq aꞌj Israel, xkisikꞌ abꞌaj rech kakikoj che ri Jesús. Ri Jesús kꞌut xrawaj ribꞌ, maj jun xilowik are xel bꞌik pa ri Templo.
Alors ils prirent des pierres pour les lui jeter; mais Jésus se cacha et sortit du Temple.