Juan 6
1 Are xikꞌow jun janipa qꞌij, xeꞌ ri Jesús chuchiꞌ ri cho rech Galilea (ubꞌiꞌnam xuqujeꞌ Tiberíades).
Mõne aja pärast asutas Jeesus end minema Galilea järve (tuntud ka kui Tibeeriase järv) teisele kaldale.
2 Sibꞌalaj e kꞌi winaq e teren chirij, jeriꞌ rumal xkilo ronojel ri mayijabꞌal taq jastaq ri ubꞌanom kukꞌ ri e yawabꞌibꞌ
Suur rahvahulk järgnes talle, sest nad olid näinud tema tervendamisimesid.
3 Ri Jesús xpaqiꞌ kꞌut puꞌwiꞌ jun laj juyubꞌ xtꞌuyiꞌk chilaꞌ e rachiꞌl ri utijoxelabꞌ.
Jeesus läks üles mäele ja istus sinna koos jüngritega maha.
4 Xa jubꞌiqꞌ karaj kuriq ri nimaqꞌij kech ri winaq aꞌj Israel, ubꞌiꞌnam Pascua.
Juutide paasapüha aeg oli lähenemas.
5 Are xkaꞌy apanoq ri Jesús, xeꞌril sibꞌalaj e kꞌi winaq e bꞌenaq rukꞌ, xubꞌij kꞌut che ri Felipe: ¿Jawjeꞌ keꞌqaloqꞌo wi kiwa konojel we winaq riꞌ?
Kui Jeesus üles vaatas, ja nägi suurt rahvahulka enda poole tulemas, küsis ta Filippuselt: „Kust saame osta leiba, et neid inimesi toita?“
6 Jeriꞌ xubꞌij che ri Felipe rech karilo jas kubꞌij che, ri Jesús kꞌut retaꞌm chik jas kubꞌano.
Ta küsis seda ainult sellepärast, et näha, kuidas Filippus vastab, sest Jeesus juba teadis, mida ta teha kavatseb.
7 Ri Felipe xubꞌij: Man kakwin ta riꞌ kebꞌ ciento denario kuloqꞌ chꞌaqaꞌp taq kikaxlan wa we winaq riꞌ.
„Kahesaja hõbemündiga ei saa osta piisavalt leiba, et igaühele veidikenegi anda, “vastas Filippus.
8 Jun chik chike ri utijoxelabꞌ ubꞌiꞌnam Andrés, ri rachalal ri Simón Pedro, xubꞌij che:
Üks tema jüngritest, Andreas, Siimon Peetruse vend, võttis sõna.
9 Kꞌo jun ala waral rukꞌaꞌm jobꞌ kaxlan wa bꞌantal che cebada rachiꞌl kebꞌ kar. ¿Jas ta kꞌu waꞌ we ri chike we kikꞌiyal we winaq riꞌ?
„Siin on üks poiss, kellel on viis odraleiba ja paar kala, aga mis kasu sellest on, kui inimesi on nii palju?“
10 Ri Jesús xtaqanik chikitꞌuyubꞌaxik konojel ri winaq, sibꞌalaj nim qꞌayes kꞌo pa ri leꞌaj riꞌ. Xetꞌuyiꞌk kꞌut konojel, ri kikꞌiyal ri achyabꞌ e kꞌulanik are jobꞌ mil.
„Pange kõik istuma, “ütles Jeesus. Seal oli palju rohumaad, nii et kõik istusid maha, mehi oli umbes viis tuhat.
11 Ri Jesús xukꞌam apanoq ri kaxlan wa, xtyoxin che ri Dios, kꞌa te riꞌ xujach chike ri tꞌuyul chilaꞌ, xajanipa ri xkaj. Je xuqujeꞌ xubꞌan che ri kar.
Jeesus võttis leiva, tänas ja jagas selle inimestele, kui nad istusid. Sama tegi ta kaladega, hoolitsedes selle eest, et inimesed saaksid nii palju, kui tahavad.
12 Are xenoj ri winaq, ri Jesús xubꞌij chike ri utijoxelabꞌ: Chisikꞌa le e chꞌaqaꞌp le xekanaj kanoq rech man xaq ta katzaqik.
Kui nad olid kõhu täis saanud, ütles Jeesus jüngritele: „Koguge ülejäägid kokku, et midagi raisku ei läheks.“
13 Xkiyak kꞌut ri e chꞌaqaꞌp ri xekanaj kanoq, xkimulij kabꞌlajuj chakach chꞌaqaꞌp kaxlan wa rech cebada.
Nii nad korjasid ja said kaksteist korvitäit viie odraleiva tükke, mida inimesed olid söönud.
14 Are xkil ri winaq ri kꞌutbꞌal ri xubꞌan ri Jesús, xkichapleꞌj ubꞌixik: We achi riꞌ qas tzij jun qꞌalajisal utzij ri Dios, are waꞌ ri kape na choch ri uwachulew.
Kui inimesed nägid seda imet, ütlesid nad: „Muidugi on tema see prohvet, kes pidi maailma tulema.“
15 Ri Jesús are xrilo chi ri winaq are kakaj kakikꞌam bꞌik kukꞌ rech kux Taqanel pa kiwiꞌ, xel bꞌik kukꞌ, xeꞌ pa ri juyubꞌ utukel.
Jeesus mõistis, et nad kavatsesid ta vägisi kuningaks teha, seega lahkus ta neist ja läks mägedesse, et üksinda olla.
16 Are tajin kok ri aqꞌabꞌ, ri utijoxelabꞌ ri Jesús xeqaj bꞌik pa ri cho.
Kui saabus õhtu, läksid jüngrid alla järve äärde,
17 Xaꞌqꞌan bꞌik pa jun jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ, xebꞌe chꞌaqaꞌp rech ri cho chusukꞌumal ri tinimit Capernaúm. Majaꞌ kꞌu kopan ri Jesús kukꞌ ri utijoxelabꞌ are xok ri aqꞌabꞌ.
astusid paati ja suundusid üle vee Kapernauma poole. Nüüdseks oli öö ja Jeesus ei olnud veel nende juures.
18 Xaq kꞌa te xwaꞌjil aqꞌanoq jun kyaqiqꞌ puꞌwiꞌ ri cho, ri cho sibꞌalaj xchꞌuꞌjarik.
Tugev tuul hakkas puhuma ja järv muutus tormiseks.
19 Ri e tijoxelabꞌ oꞌkinaq chi bꞌik jobꞌ o waqibꞌ kilómetros pa ri jaꞌ are xkil ri Jesús tajin kaqebꞌ rukꞌ ri jukubꞌ, kabꞌin puꞌwiꞌ ri jaꞌ bꞌenaq, xkixiꞌj kibꞌ.
Kui nad olid viis-kuus kilomeetrit sõudnud, nägid nad Jeesust vee peal kõndimas ja paadi poole tulemas. Nad kohkusid väga.
20 Ri Jesús xubꞌij chike: In waꞌ, man kixiꞌj ta iwibꞌ.
„Ärge kartke!“ütles ta neile. „See olen mina.“
21 Xaq jeriꞌ xkikꞌamawaꞌj ri Jesús pa ri jukubꞌ. Ri jukubꞌ xopan kꞌut chuchiꞌ ri jaꞌ ri e bꞌenaq wi.
Siis võtsid nad ta rõõmsalt paati ja kohe jõudsid nad kaldale, kuhu nad olid minemas.
22 Chukabꞌ qꞌij ri winaq ri xekanaj kanoq chꞌaqaꞌp che ri cho jawjeꞌ ri xkojiꞌk wi ri Jesús xkilo chi ri e tijoxelabꞌ xebꞌe chꞌaqaꞌp xaq pa kitukel. Xa jun jukubꞌ bꞌinibꞌal xopan chilaꞌ, ri Jesús man xeꞌ ta kꞌu chupam ri jukubꞌ xane xaq xwi ri utijoxelabꞌ.
Järgmisel päeval märkas rahvas, kes oli jäänud järve teisele kaldale, et seal oli ainult üks paat ja et Jeesus ei olnud koos jüngritega paati läinud, vaid nad olid ilma temata lahkunud.
23 Xoꞌpan kꞌut nikꞌaj e jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ aꞌj pa Tiberíades, xenaqajin rukꞌ ri leꞌaj jawjeꞌ xkitij wi ri kaxlan wa ri winaq ri xbꞌan chꞌawem puꞌwiꞌ rumal ri Jesús.
Siis saabusid teised paadid Tibeeriaselt, maabudes selle koha lähedal, kus nad olid söönud leiba pärast seda, kui Issand oli seda õnnistanud.
24 Are xkil ri winaq chi ri Jesús xuqujeꞌ ri utijoxelabꞌ man e kꞌo ta chik chilaꞌ, xaꞌqꞌan bꞌik pa ri jukubꞌ bꞌinibꞌal, xebꞌe chutzukuxik ri Jesús pa ri tinimit Capernaúm.
Kui rahvas mõistis, et seal ei olnud ei Jeesust ega tema jüngreid, astusid nad paati ja läksid Kapernauma Jeesust otsima.
25 Ri winaq are xkiriq chi ri Jesús chꞌaqaꞌp che ri cho, xkita che: Ajtij, ¿jampaꞌ xul la waral?
Kui nad leidsid ta järve teiselt kaldal, küsisid nad temalt: „Rabi, millal sa siia jõudsid?“
26 Ri Jesús xubꞌij chike: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, ri ix man kinitzukuj taj rumal cher iwilom taq ri kꞌutbꞌal, kinitzukuj rumal cher xixnojik are xitij ri kaxlan wa.
„Ma räägin teile tõtt, “vastas Jeesus, „te otsite mind sellepärast, et sõite nii palju leiba, kui tahtsite, mitte sellepärast, et mõisate imetegusid.
27 Chixchakunoq man rumal taj ri iwa ri xaq kasach uwach xane chixchakunoq rumal ri kꞌaslemal ri maj ukꞌisik, ri kuya na ri uKꞌojol ri Achi chiꞌwech. Are waꞌ ri ukojom retal ri Dios Tataxel ubꞌim chi utz. (aiōnios g166)
Ärge olge mures toidu pärast, mis ei kesta, vaid keskenduge igavese elu kestvale toidule, mida inimese Poeg teile annab, sest Jumal Isa on temale oma heakskiidu pitseri pannud.“ (aiōnios g166)
28 Ri winaq xkita che: ¿Jas rajawaxik kaqabꞌano rech kaqabꞌan ri chak ri karaj ri Dios?
Siis nad küsisid temalt: „Mida me peaks tegema, et teha seda, mida Jumal soovib?“
29 Ri Jesús xubꞌij: Ri uchak ri Dios are we riꞌ: Chixkojon che ri jun ri xutaq loq.
Jeesus vastas: „Jumal tahab, et usuksite temasse, kelle ta läkitas.“
30 Ri winaq xkita che: ¿Jas kꞌutbꞌal kabꞌan la rech kaqilo xuqujeꞌ kujkojon che la?
„Missuguse imeteo sa meie jaoks teed, et saaksime sind uskuda? Mida sa oled võimeline tegema?“küsisid nad.
31 Ri qatat qanan xkitij ri maná ri xya chike pa ri ulew ri katzꞌinowik, jetaq ri tzꞌibꞌatalik: Xya kaxlan wa rech chikaj chike.
„Meie esiisad sõid kõrbes mannat, nii täitus pühakirjatekst: „Ta andis neile taevast leiba süüa.““
32 Ri Jesús xubꞌij chike: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe: Man are taj ri Moisés xyoꞌw ri kaxlan wa chiꞌwe. Ri kayoꞌw ri kaxlan wa rech chikajil are ri nuTat.
„Ma räägin teile tõtt: Mooses ei andnud teile leiba taevast, “vastas Jeesus. „See on mu Isa, kes annab teile tõelist leiba taevast.
33 Ri kaxlan wa rech ri Dios are riꞌ ri kaqaj loq pa ri kaj, ri kuya kikꞌaslemal ri winaq ri e kꞌo choch ri uwachulew.
Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast ja annab oma elu maailmale.“
34 Ri winaq xkibꞌij: Ajawxel, ya la qe ri kaxlan wa riꞌ ronojel qꞌij.
„Issand, palun anna meile kogu aeg sellist leiba!“ütlesid nad.
35 Ri Jesús xubꞌij chike: In riꞌ ri kaxlan wa rech kꞌaslemal. Ri kape wukꞌ man kunaꞌ ta chik wiꞌjal, xuqujeꞌ ri kakojon chwe man kachaqiꞌj ta chi wi uchiꞌ.
„Mina olen eluleib, “vastas Jeesus. „Kes minu juurde tuleb, sel ei ole enam kunagi nälga, ja kes minusse usub, ei tunne enam kunagi janu.
36 Nubꞌim chik chiꞌwe, pune iniwilom chik, man kixkojon taj chwe.
Aga nagu ma teile varem selgitasin: te olete mind näinud, kuid te ikka ei usu mind.
37 Konojel ri xuꞌya ri nuTat chwe kepe na wukꞌ, ri winaq ri kape wukꞌ man kinwetzelaj taj.
Kõik, kelle Isa annab mulle, tulevad minu juurde ja ma ei lükka neist kedagi tagasi.
38 Jeriꞌ rumal xinqaj loq pa ri kaj, man chubꞌanik taj ri kawaj in, xane chubꞌanik ri karaj ri xintaqow loq.
Sest ma ei tulnud taevast alla tegema oma tahtmist, vaid seda, mida tahab see, kes mu läkitas.
39 Ri urayibꞌal ukꞌuꞌx ri xintaqow loq are chi man kintzaq ta kan jun chike ri xuꞌya chwe, xane kinkꞌastajisaj na pa ri kꞌisbꞌal qꞌij.
Ta tahab, et ma ei kaotaks kedagi neist, kelle ta on mulle andnud, vaid et ma ärataks nad viimsel päeval üles.
40 Ri urayibꞌal ukꞌuꞌx ri nuTat are chi xapachin ri kukꞌamawaꞌj ri uKꞌojol xuqujeꞌ kakojon che, kuriq na jun alik kꞌaslemal, xuqujeꞌ in kinkꞌastajisaj na pa ri kꞌisbꞌal qꞌij. (aiōnios g166)
Mu Isa tahab, et igaüks, kes näeb Poega ja usub temasse, saaks igavese elu ja et ma ärataksin ta viimsel päeval üles.“ (aiōnios g166)
41 Ri winaq aꞌj Israel xkichapleꞌj ubꞌixik taq tzij che, jeriꞌ rumal xubꞌij: In riꞌ ri kaxlan wa ri xqaj loq pa ri kaj.
Siis hakkasid juudid tema üle nurisema, sest ta oli öelnud: „Mina olen leib mis tuli taevast alla.“
42 Xuqujeꞌ kakibꞌij chibꞌil taq kibꞌ: ¿La man are waꞌ ri ukꞌojol ri José? ¿La man qetaꞌm uj kiwach ri utat unan? ¿Jas che kꞌut kubꞌij chi xa xqaj loq pa ri kaj?
Nad ütlesid: „Kas ta pole see Jeesus, Joosepi poeg? Me teame tema isa ja ema. Kuidas ta saab siis nüüd meile öelda: „Ma tulin taevast alla“?“
43 Ri Jesús xubꞌij chike: Chixtanal chubꞌixik taq tzij.
„Jätke see nurin isekeskis, “ütles Jeesus.
44 Maj jun kakwinik kape wukꞌ we man are ri Tataxel kakꞌamow la wukꞌ. Ri in kꞌut kinkꞌastajisaj na uwach ri winaq riꞌ pa ri kꞌisbꞌal qꞌij.
„Keegi ei saa tulla minu juurde, kui Isa, kes mu läkitas, teda ei tõmba; ja mina äratan ta viimsel päeval üles.
45 Pa ri kiwuj ri e qꞌalajisal taq utzij ri Dios tzꞌibꞌatalik: Kabꞌix na chike konojel ri ucholajil. Qas tzij wi xapachin ri kutatabꞌej ri kubꞌij ri Tataxel xuqujeꞌ karetaꞌmaj ri kubꞌij kape na wukꞌ in.
Nagu on prohvetid Pühakirjas kirjutanud: „Kõik on Jumala õpilased.“Igaüks, kes kuulab Isa ja õpib Isalt, tuleb minu juurde.
46 Maj jun ilowinaq ri Tataxel, xaq xwi ri petinaq che ri Dios ilowinaq uwach.
Mitte et keegi oleks Jumalat näinud, välja arvatud see, kes on Jumala juurest; tema on Isa näinud.
Ma räägin teile tõtt: igaühel, kes minusse usub, on igavene elu. (aiōnios g166)
48 In riꞌ ri in kaxlan wa rech kꞌaslemal.
Mina olen eluleib.
49 Ri itat inan ojer xkitij ri maná pa ri leꞌaj jawjeꞌ e maj wi ja, pune jeriꞌ xekam wi.
Teie esiisad sõid kõrbes mannat, kuid surid ikkagi.
50 Are kꞌu waꞌ ri kaxlan wa ri xqaj loq pa ri kaj, xapachin ri kutij rech man kakam taj.
Aga see on leib, mis tuleb taevast, ja mitte keegi, kes seda sööb, ei sure.
51 In riꞌ ri in kꞌaslik kaxlan wa ri xqaj loq pa ri kaj, ri kutij rech we kaxlan wa riꞌ, kakꞌasiꞌ na chibꞌe qꞌij saq. We kaxlan wa riꞌ are nutyoꞌjal ri kinjach na rech kekꞌasiꞌk ri winaq aꞌjuwachulew. (aiōn g165)
Mina olen eluandev leib taevast ja igaüks, kes sööb seda leiba, elab igavesti. Leib on mu ihu, mille ma annan selleks, et maailm võiks elada.“ (aiōn g165)
52 Ri winaq aꞌj Israel xeqꞌaqꞌarik xkichapleꞌj utatabꞌeloꞌxik chibꞌil taq kibꞌ: ¿Jas kubꞌan we achi riꞌ chuyaꞌik ri utyoꞌjal chaqe?
Siis vaidlesid juudid ägedalt isekeskis. „Kuidas saab see mees anda meile süüa oma liha?“küsisid nad.
53 Ri Jesús xubꞌij chike: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, we man kitij ri utyoꞌjal ri uKꞌojol ri Achi xuqujeꞌ man kiqumuj taj ri ukikꞌel, man kꞌo taj ikꞌaslemal.
Jeesus ütles neile: „Ma räägin teile tõtt: kui te ei söö inimese Poja liha ega joo tema verd, ei saa te tõeliselt elada.
54 Jachin ri kutij ri nutyoꞌjal xuqujeꞌ kuqumuj ri nukikꞌel kꞌo ukꞌaslemal ri maj ukꞌisik. Kinkꞌastajisaj kꞌu na pa ri kꞌisbꞌal qꞌij. (aiōnios g166)
Neil, kes söövad minu liha ja joovad minu verd, on igavene elu ja ma äratan nad viimsel päeval üles. (aiōnios g166)
55 Jeriꞌ rumal ri nutyoꞌjal qas tijowik wi rij, xuqujeꞌ ri nukikꞌel qas utz wi kaqumuxik.
Sest minu liha on tõeline toit ja minu veri tõeline jook.
56 Jachin ri kutij ri nutyoꞌjal xuqujeꞌ kuqumuj ri nukikꞌel kakꞌojiꞌ na pa in xuqujeꞌ in kinkꞌojiꞌ na pa areꞌ.
Kes sööb minu liha ja joob mu verd, jääb minusse ja mina jään temasse.
57 Jetaq ri xubꞌan ri Tataxel ri kꞌaslik, xinutaq loq. In in kꞌaslik rumal Areꞌ, je xuqujeꞌ ri kinutijo, kakꞌasiꞌ xa rumal we in.
Nagu eluandev Isa läkitas mind ja ma elan Isa tõttu, samamoodi elab minu tõttu igaüks, kes minust toitub.
58 Are waꞌ ri kaxlan wa ri xqaj loq pa ri kaj. Ri itat inan ojer xkitij ri maná, xekam kꞌut, are kꞌu ri kutij rech we kaxlan wa riꞌ kakꞌasiꞌ ronojel qꞌij. (aiōn g165)
See on see leib, mis tuli taevast alla, mitte see, mida teie esiisad sõid ja ikkagi surid. Kes sööb seda leiba, elab igavesti.“ (aiōn g165)
59 Ronojel we jastaq riꞌ xubꞌij ri Jesús are kꞌo pa ri Sinagoga, pa ri tinimit Capernaúm.
Jeesus selgitas seda ajal, kui ta õpetas Kapernauma sünagoogis.
60 E kꞌi chike ri utijoxelabꞌ are xkita ri xubꞌij Jesús xkibꞌij: Sibꞌalaj kꞌax we kꞌutuꞌn riꞌ. ¿La kꞌo ta kꞌu jun riꞌ kakwin chukꞌamawaꞌxik?
Paljud tema jüngritest ütlesid seda kuuldes: „Seda on raske omaks võtta! Kes suudab seda järgida?“
61 Ri Jesús retaꞌm chi ri utijoxelabꞌ tajin kakitzijoj rij ri xubꞌij chike, rumal riꞌ xubꞌij chik junmul chike: ¿La topibꞌal aqanaj waꞌ we riꞌ chiꞌwe ix?
Jeesus nägi, et tema jüngrid kurtsid selle üle, seepärast küsis ta neilt: „Kas see pahandab teid?
62 ¿Jas ta kꞌu kibꞌan ri we kiwil ri uKꞌojol ri Achi kapaqiꞌ chik junmul jawjeꞌ ri kꞌo wi nabꞌe?
Mis oleks siis, kui näeksite Poega minemas üles sinna, kus ta varem oli?
63 Ri Uxlabꞌixel kuya kꞌaslemal, ri tyoꞌjal man kꞌo taj kutayij. Ri tzij ri nubꞌim chiꞌwe are Uxlabꞌal xuqujeꞌ Kꞌaslemal.
Vaim annab elu, füüsiline ihu ei anna midagi. Sõnad, mis ma teile rääkinud olen, on vaim ja elu!
64 Pune jeriꞌ nubꞌim chiꞌwe, e kꞌi chiꞌwe man kekojon taj. Jeriꞌ xubꞌij ri Jesús rumal e retaꞌm ri winaq ri xekojon che ri xubꞌij xuqujeꞌ ri man xekojon taj xuqujeꞌ retaꞌm uwach ri achi ri kajachow na. Rumal riꞌ xubꞌij:
Siiski on teie hulgas mõned, kes mind ei usu.“(Jeesus oli algusest peale teadnud, kes teda ei usu ja kes ta reedab.)
65 Rumal la xinbꞌij chiꞌwe chi maj jun kakwinik kape wukꞌ, we man are ri Tataxel kayoꞌw bꞌe che.
Jeesus lisas: „Sellepärast ma ütlengi teile, et keegi ei saa minu juurde tulla, kui Isa ei ole seda võimalikuks teinud.“
66 Tzi che ri qꞌij riꞌ, e kꞌi chike ri utijoxelabꞌ xkijelechꞌuj kan kibꞌe, man xkaj ta chik xekꞌojiꞌ rukꞌ.
Sellest ajast peale loobusid paljud Jeesuse jüngrid ega järginud enam teda.
67 Ri Jesús kꞌut xuta chike ri e kabꞌlajuj utijoxelabꞌ: ¿Teꞌq kiwaj xuqujeꞌ ix kixeꞌ kanoq?
Siis küsis Jeesus kaheteistkümnelt jüngrilt: „Kuidas teiega on? Kas teiegi tahate ära minna?“
68 Ri Simón Pedro xubꞌij: Ajawxel, ¿Jachin chi rukꞌ kujeꞌ wi? Xaq xwi ukꞌ la kꞌo wi tzij rech kꞌaslemal ri maj ukꞌisik. (aiōnios g166)
Siimon Peetrus vastus: „Issand, keda me järgiks? Sina oled ainus, kellel on igavese elu sõnad. (aiōnios g166)
69 Ri uj qakojom xuqujeꞌ qetaꞌm chi lal lal ri Tyoxalaj uKꞌojol ri Dios.
Me usume sinusse ja oleme veendunud, et sa oled Jumala Püha.“
70 Ri Jesús xubꞌij chike: ¿La man ix kabꞌlajuj xixinchaꞌo? Pune jeriꞌ jun chiꞌwe jun itzel.
Jeesus vastas: „Kas ma ei valinud teid, kahtteistkümmet jüngrit? Siiski on üks teist kurat.“
71 Are xutzijoj rij ri Judas, ukꞌojol ri Simón Iscariote, are riꞌ kajachow na.
(Jeesus viitas Juudale, Siimon Iskarioti pojale. Ta oli kaheteistkümnest see üks, kes Jeesuse ära andis.)
