< Juan 11 >

1 Kꞌo jun achi yawabꞌ ubꞌiꞌ Lázaro aj pa ri tinimit Betania chilaꞌ jawjeꞌ ri keꞌl wi ri e ranabꞌ María rachiꞌl ri Marta.
Il y avait un homme malade, nommé Lazare, qui était de Béthanie, le village de Marie et de Marthe, sa soeur.
2 Ri María are waꞌ ri xqꞌijow kꞌokꞌ kunabꞌal chirij ri Ajawxel, xuqujeꞌ xusuꞌ ri raqan rukꞌ ri uwiꞌ.
Marie était celle qui oignit le Seigneur d'une huile parfumée, et qui lui essuya les pieds avec ses cheveux; et c'était son frère Lazare qui était malade.
3 We kebꞌ alaxik riꞌ xetaqan chubꞌixik che ri Jesús: Ajawxel, ri sibꞌalaj loqꞌ ech chꞌabꞌeꞌn la yawabꞌ.
Les soeurs envoyèrent donc dire à Jésus: Seigneur, voici que celui que tu aimes est malade.
4 Are xuta ri Jesús we riꞌ, xubꞌij: We yabꞌilal riꞌ man kakꞌis taj pa kamik xane qꞌijilaꞌbꞌal rech ri Dios, rech jeriꞌ kaqꞌijilaꞌtaj na ri Ukꞌojol ri Dios.
Jésus, ayant entendu ces paroles, dit: Cette maladie n'est pas à la mort, mais elle est pour la gloire de Dieu, afin que le Fils de Dieu soit glorifié par elle.
5 Ri Jesús sibꞌalaj uꞌloqꞌ ri Marta rachiꞌl ri María, xuqujeꞌ ri Lázaro.
Or, Jésus aimait Marthe, et sa soeur, et Lazare.
6 Pune xuto chi yawabꞌ ri Lázaro, xkanaj chi na kan kebꞌ qꞌij jawjeꞌ ri kꞌo wi.
Lorsqu'il eut appris que celui-ci était malade, il resta encore deux jours dans le lieu où il se trouvait.
7 Kꞌa te riꞌ xubꞌij chike ri utijoxelabꞌ: Chujtzalij pa Judea.
Après cela, il dit à ses disciples: Retournons en Judée.
8 Ri tijoxelabꞌ xkibꞌij: Ajtij, chi jun janipa qꞌij kanoq ri winaq aꞌj Israel raj xkibꞌan laꞌ che abꞌaj ¿kaj kꞌu la katzalij chi la je laꞌ?
Les disciples lui dirent: Maître, hier encore les Juifs cherchaient à te lapider, et tu retournes au milieu d'eux!
9 Ri Jesús xubꞌij chike: ¿La man kꞌu kabꞌlajuj hora kꞌo pa jun qꞌij? Ri winaq ri kabꞌin paqꞌij man kutopij taj uwiꞌ raqan rumal cher katunax rumal ri qꞌij rech ri uwachulew.
Jésus répondit: N'y a-t-il pas douze heures dans le jour? Si quelqu'un marche pendant le jour, il ne bronche point, parce qu'il voit la lumière de ce monde.
10 Ri winaq kꞌut ri chaqꞌabꞌ kabꞌinik kutopij uwiꞌ raqan rumal cher man katunax taj rumal ri tunal ri katunanik.
Mais si quelqu'un marche pendant la nuit, il bronche, parce qu'il n'a pas la lumière.
11 Kꞌa te riꞌ xutzꞌaqatisaj ubꞌixik: Ri qech chꞌabꞌeꞌn Lázaro xa tajin kawarik, kineꞌ chanim chukꞌasuxik.
Il parla ainsi, puis il ajouta: Lazare, notre ami, s'est endormi; mais je vais le réveiller.
12 Ri tijoxelabꞌ xkibꞌij: Ajawxel, we xaq tajin kawarik, kawaꞌjil na riꞌ.
Ses disciples lui dirent: Seigneur, s'il dort, il sera guéri.
13 Ri Jesús are xutzijoj rij ri ukamikal ri Lázaro, ri tijoxelabꞌ kꞌut pa kikꞌuꞌx chi are xutzijoj rij ri waram.
Or, Jésus avait dit cela de la mort de Lazare; mais ils crurent qu'il parlait du sommeil ordinaire.
14 Ri Jesús kꞌyaqal xubꞌan chubꞌij chike: Xkam ri Lázaro.
Jésus leur dit alors ouvertement: Lazare est mort.
15 Kinkiꞌkotik man in kꞌo ta chilaꞌ rech jeriꞌ kixkojon chwe. Joꞌmpeꞌ, jeꞌ qilaꞌ.
Et je me réjouis pour vous de ce que je n'étais pas là, afin que vous croyiez; mais allons auprès de lui.
16 Ri Tomás ri kabꞌix Yoꞌx che xubꞌij: Joꞌ, xuqujeꞌ uj rech kujeꞌkam rukꞌ.
Sur quoi Thomas, appelé Didyme, dit aux autres disciples: Allons-y, nous aussi, pour mourir avec lui!
17 Are xopan ri Jesús, xuto chi ri Lázaro kajibꞌ qꞌij chik kꞌo pa ri muqbꞌal.
Jésus, à son arrivée, trouva qu'il y avait déjà quatre jours que Lazare était dans le tombeau.
18 Ri tinimit Betania oxibꞌ kilómetro unajal che ri Jerusalén.
Or, Béthanie n'était éloignée de Jérusalem que d'environ quinze stades.
19 E kꞌi winaq kꞌut oꞌpaninaq chi kichꞌabꞌexik ri Marta rachiꞌl ri María, cho ri kachoch rumal ri ukamikal ri kixibꞌal.
Plusieurs des Juifs étaient venus auprès de Marthe et de Marie pour les consoler de la mort de leur frère.
20 Are xretaꞌmaj ri Marta chi opanem tajin kubꞌan ri Jesús, xeꞌ chukꞌulaxik; are kꞌu ri María xkanaj kan cho ri ja.
Quand Marthe apprit que Jésus arrivait, elle alla au-devant de lui; mais Marie était restée assise à la maison.
21 Xubꞌij ri Marta che ri Jesús: We ta kꞌo la waral, ma ta xkam riꞌ ri nuxibꞌal.
Marthe dit à Jésus: Seigneur, si tu avais été ici, mon frère ne serait pas mort;
22 Pune jeriꞌ wetaꞌm in chi ri Dios kuya na xapakux ri kuta jun che.
et maintenant même, je sais que tout ce que tu demanderas à Dieu, Dieu te l'accordera.
23 Xubꞌij ri Jesús che: Ri axibꞌal kakꞌastaj na.
Jésus lui dit: Ton frère ressuscitera.
24 Ri Marta xubꞌij: Jeꞌ wetaꞌm chi kakꞌastaj na pa ri kꞌisbꞌal qꞌij.
Marthe lui répondit: Je sais qu'il ressuscitera, à la résurrection, au dernier jour.
25 Ri Jesús kꞌut xubꞌij che: In in kꞌastajibꞌal wach xuqujeꞌ in kꞌaslemal. Ri kakojon chwe pune kakamik, kakꞌasiꞌ na.
Jésus lui dit: Je suis la résurrection et la vie; celui qui croit en moi vivra quand même il serait mort.
26 Xuqujeꞌ xapachin ri kꞌaslik xuqujeꞌ kakojon chwe, man kakam ta wi. ¿La kakoj we kinbꞌij chawe? (aiōn g165)
Et quiconque vit et croit en moi ne mourra jamais. Crois-tu cela? (aiōn g165)
27 Ri Marta xubꞌij: Jeꞌ, Ajawxel, kinkojo chi lal lal Cristo, uKꞌojol ri Dios, ri petinaq choch ri uwachulew.
Elle lui répondit: Oui, Seigneur, je crois que tu es le Christ, le Fils de Dieu, celui qui devait venir dans le monde.
28 Are xbꞌiꞌtaj we riꞌ rumal ri Marta, xtzalij cho rachoch, xuꞌsikꞌij loq ri rachalal María, xubꞌij che: Xaq pa awal, ri Ajtij kꞌo waral, katusikꞌij.
Quand elle eut dit ces paroles, elle s'en alla, appela en secret Marie, sa soeur, et lui dit: Le Maître est là, et il t'appelle.
29 Xuta ri María chi jeriꞌ, xwaꞌjil bꞌik aninaq xeꞌ rukꞌ ri Jesús.
Dès que Marie eut entendu cette parole, elle se leva promptement et alla vers lui.
30 Majaꞌ kok bꞌik ri Jesús pa ri tinimit xane kꞌo na kan pa ri leꞌaj jawjeꞌ xtzijon wi rukꞌ ri Marta.
Or Jésus n'était pas encore entré dans le village, mais il était à l'endroit ou Marthe était venue à sa rencontre.
31 Ri winaq aꞌj Israel ri e kꞌo rukꞌ ri María chukubꞌisaxik ukꞌuꞌx, are xkilo chi aninaq xwaꞌjil bꞌik, xkitereneꞌj bꞌik, pa kikꞌuꞌx chi xa keꞌ pa ri muqbꞌal rech koꞌqꞌoq.
Quand les Juifs, qui étaient avec Marie dans la maison et qui la consolaient, la virent se lever et sortir si promptement, ils la suivirent, croyant qu'elle allait au tombeau pour y pleurer.
32 Are xopan ri María jawjeꞌ ri kꞌo wi ri Jesús, xrilo, kꞌa te riꞌ xukulik xqaj choch xubꞌij che: Wajaw we ta lal kꞌo la waral, ma ta xkam riꞌ ri nuxibꞌal.
Mais Marie, étant arrivée à l'endroit où se trouvait Jésus, se jeta à ses pieds, dès qu'elle l'aperçut, et elle lui dit: Seigneur, si tu avais été ici, mon frère ne serait pas mort!
33 Ri Jesús are xrilo chi xoqꞌ ri María rachiꞌl ri winaq aꞌj Israel ri xebꞌe rukꞌ, sibꞌalaj xkꞌaxir ranimaꞌ ri Jesús.
Lorsque Jésus vit qu'elle pleurait, et que les Juifs qui étaient venus avec elle pleuraient aussi, il frémit en son esprit et il fut tout troublé.
34 Xuta chike: ¿Jawjeꞌ ximuq wi? Ri winaq xkibꞌij che: Peta la, jul ila la.
Puis il demanda: Où l'avez-vous mis? Ils lui répondirent: Seigneur, viens et vois.
35 Xoqꞌ ri Jesús.
Alors Jésus pleura.
36 Ri winaq aꞌj Israel xkibꞌij: Chiwilampeꞌ, sibꞌalaj uloqꞌ ri Lázaro.
Les Juifs disaient donc: Voyez comme il l'aimait!
37 E kꞌo chi jujun xkibꞌij: Are waꞌ we achi riꞌ ri xjaqow ubꞌoqꞌoch ri moy achi, ¿la man kꞌu xkwinik xuqꞌatej ri Lázaro rech man xkam taj?
Et quelques-uns d'entre eux dirent: Lui qui a ouvert les yeux de l'aveugle, ne pouvait-il pas faire aussi que cet homme ne mourût pas?
38 Xkꞌaxir chi junmul ri ranimaꞌ ri Jesús xqebꞌ chuxukut ri muqbꞌal. Ri muqbꞌal jun jul ri tzꞌapital uchiꞌ rukꞌ jun abꞌaj.
Alors Jésus, frémissant de nouveau en lui-même, vint au tombeau: c'était une grotte à l'entrée de laquelle une pierre avait été placée.
39 Ri Jesús xubꞌij chike ri winaq: Chiwesaj le abꞌaj. Ri Marta ranabꞌ ri kaminaq xubꞌij: Ajawxel, kꞌo chi ruxlabꞌ laꞌ, rumal cher kajibꞌ qꞌij chik kꞌo chilaꞌ.
Jésus dit: Otez la pierre. Marthe, la soeur du mort répondit: Seigneur, il sent déjà; car il est là depuis quatre jours.
40 Xubꞌij ri Jesús che: ¿La man kꞌu xinbꞌij chawe chi we katkojonik kawil na ri ujuluwem ri Dios?
Jésus reprit: Ne t'ai-je pas dit que, si tu crois, tu verras la gloire de Dieu?
41 Xaq jeriꞌ xkesaj ri abꞌaj. Ri Jesús xuwaꞌjilisaj ri ukaꞌyebꞌal, xubꞌij: Tat, kintyoxin che la rumal cher in tatabꞌem wi la.
Ils ôtèrent donc la pierre. Alors Jésus leva les yeux au ciel et dit: Père, je te rends grâces de ce que tu m'as exaucé!
42 Wetaꞌm wi chi kintatabꞌej la ronojel mul, xinbꞌij kꞌu we riꞌ kumal ke we winaq ri e kꞌo waral, rech jeriꞌ kakikojo chi lal xintaqow la loq.
Je savais bien que tu m'exauces toujours; mais je parle ainsi à cause de cette foule qui m'entoure, afin qu'elle croie que c'est toi qui m'as envoyé.
43 Are xbꞌiꞌtaj we tzij riꞌ rumal, xuraq uchiꞌ rukꞌ ronojel uchuqꞌabꞌ, xubꞌij: ¡Lázaro chatel loq!
Quand il eut dit cela, il cria d'une voix forte: Lazare, sors!
44 Ri kaminaq xel loq, bꞌatzꞌtal ri uqꞌabꞌ xuqujeꞌ ri raqan, xwi kaqꞌalajin loq ri upalaj pistal pa jun atzꞌyaq, kꞌa te riꞌ xubꞌij ri Jesús chike: Chikira le atzꞌyaq chirij, chiya bꞌe che keꞌek.
Le mort sortit, ayant les mains et les pieds liés de bandelettes, et le visage enveloppé d'un suaire. Jésus leur dit: Déliez-le, et laissez-le aller.
45 E kꞌi chike ri winaq ri e bꞌenaq chukubꞌisaxik ukꞌuꞌx ri María, xekojon che ri Jesús are xkil ri xubꞌano.
Plusieurs des Juifs qui étaient venus auprès de Marie, et qui avaient vu ce que Jésus avait fait, crurent en lui.
46 E kꞌo kꞌu jujun chike xeꞌkitzijoj chike ri fariseos ri xubꞌan ri Jesús.
Mais quelques-uns d'entre eux allèrent trouver les pharisiens, et ils leur rapportèrent ce qu'avait fait Jésus.
47 Are kꞌu ri e kꞌamal taq kibꞌe ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq xuqujeꞌ ri fariseos xeꞌkimulij ri e yaꞌl taq noꞌj, xkibꞌij: ¿Jas kaqabꞌano? We achi riꞌ tajin kubꞌan sibꞌalaj kiꞌ mayijabꞌal taq kꞌutbꞌal.
Alors les principaux sacrificateurs et les pharisiens réunirent le Sanhédrin et dirent: Que ferons-nous? Cet homme, en effet, opère beaucoup de miracles.
48 We xaq kaqaya bꞌe che jewaꞌ kubꞌano, konojel laꞌ kekojon che, kepe kꞌu laꞌ le winaq aꞌj Roma kulkikꞌisa puꞌwiꞌ le Templo, xuqujeꞌ puꞌwiꞌ le qatinimit.
Si nous le laissons faire, tout le monde croira en lui; et les Romains viendront détruire et ce lieu et notre nation.
49 Jun chike ri e kꞌamal taq bꞌe ubꞌiꞌ Caifás, kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios, che ri junabꞌ riꞌ, xubꞌij chike: Qas maj iwetaꞌmabꞌal ix.
Mais l'un d'entre eux, Caïphe, qui était souverain sacrificateur cette année-là, leur dit: Vous n'y entendez rien!
50 ¿La man kꞌu kichomaj chi are katanik we xa jun achi kakam kumal ke we tinimit, cho we kasach uwach ronojel le tinimit?
Vous ne considérez pas qu'il vaut mieux pour vous qu'un seul homme meure pour le peuple, et que toute la nation ne périsse pas.
51 Man xubꞌij ta kꞌu we riꞌ rumal je xraj areꞌ, xane xubꞌij rumal are kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios che ri junabꞌ riꞌ, xuqꞌalajisaj kꞌut chi ri Jesús kakam na pa kiwiꞌ ri winaq aꞌj Israel.
Or, il ne dit pas cela de lui-même, mais, étant souverain sacrificateur cette année-là, il prophétisa que Jésus devait mourir pour la nation;
52 Man xwi ta kꞌu rumal rech ri tinimit riꞌ xane kumal ke konojel ri e ralkꞌwaꞌl ri Dios ri e tukininaq bꞌik rech jeriꞌ kakwinik kubꞌan jun chike.
et non seulement pour la nation, mais aussi pour rassembler en un seul corps les enfants de Dieu dispersés.
53 Xaq jeriꞌ tzi che ri qꞌij riꞌ xkijunamaj kikꞌuꞌx kakikamisaj ri Jesús.
Depuis ce jour-là, ils formèrent le projet de le faire mourir.
54 Rumal riꞌ ri Jesús man kawaꞌkatilobꞌ ta chik chikiwach ri winaq aꞌj Israel. Xane xeꞌ pa jun tinimit naqaj che ri leꞌaj ri e maj wi ja, pa ri tinimit ubꞌiꞌnam Efraín, chilaꞌ xkanaj wi kanoq e rachiꞌl ri utijoxelabꞌ.
C'est pourquoi Jésus ne se montrait plus ouvertement parmi les Juifs; mais il s'en alla dans la contrée voisine du désert, à une ville appelée Éphraïm; et il y séjourna avec ses disciples.
55 Xa jubꞌiqꞌ karaj kuriq ri kinimaqꞌij ri winaq aꞌj Israel ubꞌiꞌnam Pascua, jeriꞌ e kꞌi kelik bꞌik cho taq ri saq, xepaqiꞌ pa Jerusalén chuchꞌajchꞌobꞌexik kibꞌ utz majaꞌ kuriq ri Pascua.
La Pâque des Juifs était proche, et beaucoup de gens du pays montèrent à Jérusalem, avant la Pâque, pour se purifier.
56 Tajin kꞌu kakitzukuj ri Jesús, are e kꞌo pa ri Templo, kakibꞌila chibꞌil taq kibꞌ: ¿Jas kibꞌij ix? ¿Teꞌq man kape ta riꞌ pa we nimaqꞌij riꞌ?
Ils cherchaient donc Jésus; et, se tenant dans le temple, ils se disaient les uns aux autres: Que vous en semble? Ne viendra-t-il pas à la fête?
57 Are kꞌu ri e kinimaꞌqil ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios e kachiꞌl ri fariseos xetaqanik rech we kꞌo ketaꞌmanik jawjeꞌ kꞌo wi ri Jesús, kabꞌan tzujunem rech jeriꞌ kachapik.
Or, les principaux sacrificateurs et les pharisiens avaient donné des ordres pour que, si quelqu'un savait où se trouvait Jésus, il le déclarât, afin qu'on pût s'emparer de lui.

< Juan 11 >