< Juan 10 >

1 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe: Ri man kok taj pa ri uchiꞌ ja rech ri korral kech ri chij, xane xa kaqꞌan bꞌik rech kutzukuj rokibꞌal, jun elaqꞌom riꞌ.
“Eu lhes digo que isto é verdade: qualquer um que não entre pela porta do curral das ovelhas, mas sobe por outro lugar, é um ladrão e bandido.
2 Ri koꞌk bꞌik pa ri uchiꞌ ja are ajyuqꞌ kech ri chij.
Aquele que entra pela porta é o pastor das ovelhas.
3 Ri chajil rech ri korral kujaq ri korral, xuqujeꞌ ri chij kakita ri uchꞌabꞌal ri ajyuqꞌ. Chi kijujunal kuꞌsikꞌij che ri kibꞌiꞌ rech jeriꞌ keꞌresaj loq pa ri korral.
O porteiro abre a porta para ele, e as ovelhas respondem ao comando de sua voz. Ele chama suas ovelhas por seus nomes e as leva para fora do curral.
4 Are keꞌsataj bꞌik ri e rech, kanabꞌej chikiwach, ri chij kꞌut kakitereneꞌj, rumal cher kakita ri uchꞌabꞌal.
Após trazer o rebanho para fora, ele caminha na frente das ovelhas e elas o seguem, porque reconhecem a sua voz.
5 Man kakitereneꞌj ta kꞌu jun we man ketaꞌm uwach, xane xa kaꞌnimaj choch, jeriꞌ rumal man kakita taj uchꞌabꞌal jun ri man ketaꞌm taj uwach.
Elas não seguirão o comando de estranhos. Na verdade, elas fugiriam de um estranho, pois não reconhecem a voz de estranhos.”
6 Ri Jesús xukoj we kꞌambꞌejabꞌal noꞌj riꞌ chikiwach ri winaq, man xkichꞌobꞌ ta kꞌut ri xraj xubꞌij.
Quando Jesus contou essa história como exemplo, as pessoas que o escutavam não entenderam o que ele quis dizer.
7 Rumal riꞌ xutzalij ubꞌixik chike: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, In in uchiꞌ ja jawjeꞌ koꞌk wi ri chij.
Então, Jesus explicou novamente: “Eu lhes digo que isto é verdade: Eu sou a porta do curral.
8 Eleqꞌomabꞌ ri xepe kan nabꞌe chinuwach in. Ri chij kꞌut man xkinimaj taj ri xbꞌix chike kumal.
Todos aqueles que vieram antes de mim eram ladrões e bandidos, mas as ovelhas não lhes deram atenção.
9 In ri in uchiꞌ ja. Ri kok loq pa we uchiꞌ ja riꞌ, kakolotaj na, kasolotaj na, xuqujeꞌ kuriq na utz laj echaꞌ.
Eu sou a porta. Todos aqueles que entram por mim serão curados. Eles serão capazes de entrar e sair e encontrarão o alimento que precisam.
10 Ri elaqꞌom petinaq chubꞌanik elaqꞌ, kamisanik xuqujeꞌ tukinik. Ri in kꞌut in petinaq rech kayaꞌtaj na ikꞌaslemal, jun alik kꞌaslemal.
O ladrão vem apenas para roubar, matar e destruir. Eu vim lhes trazer vida, e vida completa.
11 In riꞌ ri sibꞌalaj utz ajyuqꞌ. Ri utz laj ajyuqꞌ kuya ri ukꞌaslemal pa kiwiꞌ ri chij.
Eu sou o bom pastor. O bom pastor dá a vida pelas ovelhas.
12 Man are taj ajyuqꞌ ri xwi rayeꞌm tojbꞌal rech, man are taj ajchoqꞌe ri chij. Jeriꞌ rumal cher ri xwiꞌ rayeꞌm tojbꞌal rech, are karilo chi kaqebꞌ loq ri kayoꞌt, kanimaj bꞌik, kuꞌtzaq kan ri chij. Ri kayoꞌt kꞌut kuchapleꞌj ubꞌanik kꞌax chike ri chij rech ketukin bꞌik.
O homem pago para cuidar das ovelhas não é o pastor. Quando ele vê o lobo se aproximando, foge. Ele abandona as ovelhas, porque elas não são dele. Então, o lobo ataca e espalha o rebanho.
13 Ri achi riꞌ kanimaj bꞌik rumal cher retaꞌm chi xwi rayeꞌm ri tojbꞌal rech, man are ta kꞌax ukꞌuꞌx chike ri chij.
O homem foge porque ele está trabalhando apenas pelo dinheiro e não se importa com as ovelhas.
14 In riꞌ ri in utz laj ajyuqꞌ, wetaꞌm kiwach ri nuchij, aꞌreꞌ xuqujeꞌ ketaꞌm nuwach in.
Eu sou o bom pastor. Eu sei que as ovelhas são minhas e que elas me conhecem.
15 Jacha ri Tataxel retaꞌm nuwach in, in xuqujeꞌ wetaꞌm uwach areꞌ xuqujeꞌ kinya ri nukꞌaslemal pa kiwiꞌ ri chij.
Da mesma maneira, o Pai me conhece e eu o conheço. Eu dou a minha vida pelas ovelhas.
16 E kꞌo chi na nikꞌaj e nuchij ri man e kꞌo ta pa we korral riꞌ, rajawaxik kꞌut keꞌnkꞌam na loq waral. Rech jeriꞌ kakita ri nuchꞌabꞌal rech xa jun wokaj chij, xuqujeꞌ xa jun ajyuqꞌ chike konojel.
Eu tenho outras ovelhas que não estão neste curral. Eu devo trazê-las também. Elas ouvirão a minha voz e haverá apenas um rebanho com apenas um pastor.
17 Rumal kꞌu riꞌ kinuloqꞌaj ri Tataxel: Jeriꞌ rumal kinjach ri nukꞌaslemal, rech jeriꞌ kinkwinik kinkꞌam chi na junmul.
É por isso que o Pai me ama, pois eu dou a minha vida para recebê-la de novo.
18 Maj jun kakwinik kesan ri nukꞌaslemal, xane in pa wanimaꞌ kape wi chi kinyaꞌo. Kꞌo nukwinem chujachik ri nukꞌaslemal xuqujeꞌ chukꞌamik chi junmul. Are waꞌ ri taqanik ri xinkꞌamawaꞌj che ri nuTat.
Ninguém a tira de mim; pelo contrário, eu a entrego de maneira espontânea. Eu tenho o direito de dar a minha vida e de recebê-la novamente. Isso é o que meu Pai me mandou fazer.”
19 Are xkita ri winaq aꞌj Israel we tzij riꞌ, xkichapleꞌj ujachik kibꞌ.
Os judeus ficaram novamente divididos em relação ao que pensavam sobre o que Jesus tinha acabado de dizer.
20 E kꞌi chike ri winaq xkibꞌij: Xa kꞌo jun itzel uxlabꞌal che xuqujeꞌ sibꞌalaj kon. ¿Jas che kitatabꞌej koq?
Muitos deles diziam: “Ele está possuído pelo demônio! Ele é louco! Por que vocês estão escutando o que ele diz?”
21 E kꞌo chi nikꞌaj xkibꞌij: We tzij riꞌ man rech taj jun winaq ri kꞌo itzel uxlabꞌal che. ¿La kꞌo ta kꞌu jun riꞌ ri kꞌo itzel uxlabꞌal che kujaq kibꞌoqꞌoch ri e moyabꞌ?
Mas, outros diziam: “Estas não são palavras ditas por alguém possuído pelo demônio. Além disso, um demônio não consegue curar os olhos de um cego.”
22 Pa taq ri qꞌij riꞌ tajin kikꞌowisax ri nimaqꞌij rech naꞌtabꞌal rech ri tzujuꞌnijik rech ri templo, pa taq ri qꞌalaj.
Era inverno, e estavam comemorando, em Jerusalém, a Festa da Dedicação.
23 Ri Jesús kawaꞌkat pa ri Templo, chuxukut ri raqan ja rech ri Salomón.
Jesus estava andando no Templo, próximo a uma entrada conhecida como Alpendre de Salomão. Os judeus o cercaram e perguntaram:
24 Xepe kꞌu ri winaq aꞌj Israel, xkimulij kibꞌ chrij, xkita che: ¿Kꞌa jampaꞌ kattaniꞌk chubꞌanik kꞌax che ri qanimaꞌ? Chabꞌij chaqe wa qas at at Cristo.
“Por quanto tempo você nos manterá em dúvida? Se você é realmente o Messias, então, nos diga claramente.”
25 Ri Jesús xubꞌij chike: Nubꞌim chik chiꞌwe, man kikoj ta kꞌut. Are kinqꞌalajisan ri jastaq ri kinbꞌan pa ubꞌiꞌ ri nuTat.
Jesus respondeu: “Eu já lhes disse, mas vocês não acreditaram. Os milagres que eu faço em nome do meu Pai provam quem eu sou.
26 Ix man kixkojon ta chwe, jeriꞌ rumal man ix kachiꞌl taj ri nuchij.
Vocês não creem em mim porque não são minhas ovelhas.
27 Ri e nuchij kakita ri nuchꞌabꞌal. In wetaꞌm kiwach xuqujeꞌ kinkitereneꞌj.
As minhas ovelhas reconhecem a minha voz; eu as conheço e elas me seguem.
28 In kinya kikꞌaslemal ri maj ukꞌisik, man kasach ta kꞌu kiwach, xuqujeꞌ maj jun kakwin chkesaxik pa nuqꞌabꞌ. (aiōn g165, aiōnios g166)
Eu dou para elas a vida eterna. Elas nunca morrerão, e ninguém poderá tomá-las de mim. (aiōn g165, aiōnios g166)
29 Ri nuTat ri yoꞌwinaq chwe, are sibꞌalaj nim chikiwach konojel. Maj kꞌu jun keꞌsan pa ri uqꞌabꞌ ri Tataxel.
Meu Pai, que as deu para mim, é maior do que todos, e ninguém pode tirá-las dele.
30 Ri in xuqujeꞌ ri Tataxel xa jun qaꞌnik.
Eu e o Pai somos um.”
31 Junmul chik xkisikꞌ abꞌaj ri winaq aꞌj Israel rech kakikoj che ri Jesús.
Mais uma vez, os judeus pegaram pedras para jogar em Jesus.
32 Ri Jesús xubꞌij chike: Nubꞌanom sibꞌalaj kꞌi utz taq chak ri petinaq che ri Tataxel. ¿Jachike rumal ri nubꞌanom kiwaj kinibꞌan che abꞌaj?
Jesus, então, lhes disse: “Vocês têm visto muitas boas ações que eu faço em nome do Pai. Por qual delas vocês estão querendo me apedrejar?”
33 Ri winaq aꞌj Israel xkibꞌij che: Man katqabꞌan taj che abꞌaj rumal jun chike ri chak abꞌanom xane rumal ri awas ri kabꞌij. Jeriꞌ rumal at achi uloq kabꞌij chi at Dios.
Os judeus responderam: “Nós não estamos querendo apedrejá-lo por uma boa ação e, sim, por blasfêmia; pois você não passa de um homem que afirma ser Deus.”
34 Ri Jesús xubꞌij chike: ¿La man kꞌu tzꞌibꞌatal pa ri itaqanik: In nubꞌim chi ix ix dioses?
Jesus disse: “Por acaso, na lei de vocês não está escrito: ‘Eu disse: Vocês são deuses’?
35 We are ri Dios xubꞌij “dioses” chike ri winaq ri xya wi ri tzij (man kuya taj kaqꞌipix ri tzꞌibꞌatalik).
Deus chamou aquelas pessoas de ‘deuses,’ pessoas as quais foi dirigida a Palavra de Deus, e as Sagradas Escrituras não podem falhar.
36 ¿Jas che kibꞌij chi awas ri xubꞌij ri xqꞌat rumal ri Dios, kꞌa te riꞌ xtaq loq choch ri uwachulew? ¿La xa kꞌu rumal xubꞌij: In in Ralkꞌwaꞌl ri Dios?
Então, por que vocês estão dizendo que aquele que o Pai escolheu e enviou ao mundo está dizendo mentiras ao afirmar: ‘Eu sou o Filho de Deus’?
37 Man kinikoj taj we man kinbꞌan ri uchak ri nuTat.
Se eu não estiver fazendo o que o meu Pai faz, então, não creiam em mim.
38 We kꞌu are tajin kinbꞌan ri karaj ri nuTat, chikojo ri nuchak ri tajin kinbꞌano rech jeriꞌ kichꞌobꞌo chi ri Tataxel kꞌo pa in xuqujeꞌ in in kꞌo pa ri Tataxel.
Mas, se eu estiver fazendo, mesmo que não creiam em mim, acreditem ao menos no que eu faço. Assim, vocês poderão saber e entender que o Pai está em mim e eu estou no Pai.”
39 Junmul chik xkaj xkichap bꞌik, ri Jesús kꞌut xresaj bꞌik ribꞌ pa kiqꞌabꞌ.
Eles tentaram prender Jesus novamente, mas ele conseguiu escapar.
40 Xtzalij ri Jesús chꞌaqaꞌp che ri Jordán, chilaꞌ jawjeꞌ xubꞌan wi qasanaꞌ ri Juan; xkanaj kꞌu kan chilaꞌ.
Ele voltou, atravessando o rio Jordão até o local em que João tinha começado a batizar e lá ficou.
41 E kꞌi winaq xoꞌpan rukꞌ, xkibꞌij che: Pune maj jun kꞌutbꞌal xubꞌan ri Juan, ronojel kꞌu ri xubꞌij chirij we achi riꞌ qas tzij wi.
Muitas pessoas foram até onde ele estava e diziam: “João não fez milagres, mas tudo o que ele disse sobre Jesus é verdade.”
42 E kꞌi winaq ri keꞌl chilaꞌ xekojon che ri Jesús.
Muitos dos que foram ver Jesus creram nele.

< Juan 10 >