< Bharumi 2 >

1 Kulwejo bhatana bhubhambalilo, awe unu oulamula, kulwo kubha galiya ganu oulamula oundi owitula mu ntambala awe omwene. kulwo kubha awe unu oulamula oukola amasango galya galya.
C’est pourquoi, ô homme, qui que tu sois, tu es inexcusable de juger. Car, en jugeant autrui, tu te condamnes toi-même, puisque tu fais ce que tu condamnes.
2 Mbe nawe echimenya ati indamu ya Nyamuanga ni ya chimali ingulu yabho bhanu abhakola emisango jejabhwejo.
Nous savons, en effet, que Dieu juge selon la vérité ceux qui font ces choses.
3 Mbe nawe awe nuliganilishe linu, awe unu oulamula bhaliya bhanu abhakola emisango ejo nolwo kutyo awe one oukola amasango ago ago. Angu ouichunda indamu ya Nyamuanga?
Penses-tu donc, ô homme, qui juges ceux qui font ces choses, et qui les fais toi-même, que tu échapperas au jugement de Dieu?
4 Nangu owiganilisha katyali-la ingulu yo bhwafu bhwo bhwe kisi bhwae, okukolwa kwa intambala yae, no kwigumilisha kwae? Angu, utakumenya ati obhwekisi bhwae Bhwi ile okukuleta mu kuta?
Est-ce que tu méprises les richesses de sa bonté, de sa patience et de sa longanimité? Ignores-tu que la bonté de Dieu t’invite à la pénitence?
5 Nawe kulwo bhukomee bhwao na kwo mitima gwao gunu Gutana kuta awe omwene owibhikila lisungu kwo lusiku luliya olwa lisungu, nawe ati, olusiku luliya olwo kuswelulwa kwa indamu ye chimali cha Nyamuanga.
Cependant, par ta dureté et ton cœur impénitent, tu t’amasses un trésor de colère pour le jour de la colère et de la manifestation du juste jugement de Dieu,
6 Omwene kamuliya bhuli munu ku ndengo inu inganiliye ne bhikolwa bhyae:
Qui rendra à chacun selon ses œuvres:
7 Ku bhaliya abhe bhikolwa bhyekisi abhaiga likusho, ne chibhalo na bhuntanyamuka, kabhayana obhuanga bhwa kajanende. (aiōnios g166)
À ceux qui, par la persévérance dans les bonnes œuvres, cherchent la gloire, l’honneur et l’immortalité, la vie éternelle; (aiōnios g166)
8 Mbe nawe bhaliya bhanu abheyendi, bhanu bhatakulubha echimali nawe abhalubha obhunyamuke, lisungu no bhululu bhwafu bhunu obhuja.
Mais à ceux qui ont l’esprit de contention, qui ne se rendent pas à la vérité, mais qui acquiescent à l’iniquité, ce sera la colère et l’indignation.
9 Nyamuanga alileta jinyako na jishida ingulu ya bhuli bhuanga bhwo mwana munu unu akolele amabhibhi, okwamba ku Muyaudi, na ku Muyunani one.
Tribulation et angoisse à Pâme de tout homme qui fait le mal, du Juif d’abord, et puis du Grec;
10 Mbe nawe likusho, echibhalo no mulembe ebhija ku bhuli munu unu kukola ebhyekisi, okwamba ku Muyaudi, na ku Muyunani one.
Mais, gloire, honneur et paix à quiconque fait le bien, au Juif d’abord, et ensuite au Grec;
11 Kulwo kubha italio solole ku Nyamuanga.
Car Dieu ne fait point acception des personnes.
12 Kulwo kubha lwakutyo bhafu bhanu bhayabhile chitalio chilagilo abhabhula one chitabhao chilagilo, na lwakutyo bhafu bhanyamuye okulubhana ne chilagilo nkokutyo one bhalilamulwa kwe chilagilo.
Ainsi, quiconque a péché sans la loi, périra sans la loi, et quiconque a péché sous la loi sera jugé par la loi;
13 Kulwo kubha bhatali bho kungwa kwe bhilagilo bhanu bhali bhalengelesi imbele ya Nyamuanga, nawe ni bhaliya bhanu abhachikolela echilagilo bhanu abhabhalilwa obhulengelesi.
[Car ce ne sont pas ceux qui écoutent la loi qui sont justes devant Dieu; mais ce sont les observateurs de la loi qui seront justifiés.
14 Kulwo kubha abhanu bha Maanga, bhanu bhatana chilagilo, abhakola kwo bhusimuka emisango je chilagilo, bhenene, bhabhee bhilagilo kwe mitima jebhwe, nolwo kutyo bhenene bhatana bhilagilo.
En effet, lorsque les gentils, qui n’ont pas la loi, font naturellement ce qui est selon la loi; n’ayant pas la loi, ils sont à eux-mêmes la loi:
15 Kulinu abhelesha ati ebhikolwa bhinu ebhyendibhwa mu nsonga ye bhilagilo bhyandikilwe mu Mioyo jebhwe. Emitima jebhwe one nijibhabhambalila abhene, na menganilisho gebhwe abhene nolwo kubhasitaka amwi okubhalinda bhenene abhene.
Montrant ainsi l’œuvre de la loi écrite en leurs cœurs, leur conscience leur rendant témoignage, et leurs pensées s’accusant et se défendant l’une l’autre, ]
16 Ku Nyamuanga one. Ganu agabhonekana mu nsiku jinu Nyamuanga alijilamula jimbisike ja bhanu bhona inganiliye ne misango jo bhwana ejani, mu njila ya Yesu Kristo.
Au jour où Dieu jugera par Jésus-Christ, selon mon Evangile, ce qu’il y a de caché dans les hommes.
17 Chaikeki ati awe omwene owibhilikila Omuyaudi, unu enyanjile mu bhilagilo, sandabha kwo kwikusha ku Nyamuanga,
Mais toi, qui portes le nom de Juif, qui te reposes sur la loi, et te glorifies en Dieu,
18 nukumenye okwenda kwae, na indengo ye misango ejo eitasikana nago, wejile bhalagililwa ne bhilagilo.
Qui connais sa volonté, et qui, instruit par la loi, sais discerner ce qui est le plus utile,
19 Na chaike ati uli no bhubhasi ati awe omwene uli mutangasha wa abhaofu, obhwelu ku bhaliya bhanu bhali mu chisute,
Tu te flattes d’être le guide des aveugles, la lumière de ceux qui sont dans les ténèbres,
20 omwelesha wa bhamumu, omwiigisha wa bhana, mbe ati ulinayo mu bhilagilo okulubhana no bhumenyi ne chimali.
Le docteur des ignorants, le maître des enfants, ayant la règle de la science et de la vérité dans la loi.
21 Mbe awe, unu ousimulila oundi, angu, utakwiingila awe omwene? Awe unu oulasha ati wasiga kwibha, angu awe utakwibha?
Toi donc qui instruis les autres, tu ne t’instruis pas toi-même; toi qui prêches de ne point dérober, tu dérobes;
22 Awe unu owaika ati wasiga kulomela, angu oulomela? Awe unu oufululusibhwa ne bhisusano, angu owibha mwiyekalu?
Toi qui dis qu’il ne faut pas être adultère, tu es adultère; toi qui as en horreur les idoles, tu commets le sacrilège;
23 Awe unu owikusha mu bhilagilo, angu utakumuswasha Nyamuanga no kunyamula ebhilagilo?
Toi qui te glorifies dans la loi, tu déshonores Dieu par la violation de la loi.
24 Kulwo kubha “Lisina Lya Nyamuanga lyaswasibhwe mu bhanu bha Maanga kunsonga yemwe,” Lwa kutyo jandikilwe.
(Car, à cause de vous, le nom de Dieu est blasphémé parmi les nations, ainsi qu’il est écrit.)
25 Kulwo kubha okutendwa ni chimali kwiile ukacholobhela ebhilagilo, mbe nawe awe ukabha wo kuchilema echilagilo, okutendwa kwao okubha lwa unu atatendelwe.
À la vérité, la circoncision est utile, si tu observes la loi; mais, si tu la violes, ta circoncision devient incirconcision.
26 Mbe, alabha, omunu atatendelwe ka nagendelelala okugwata amalagililo gebhilagilo, angu obhutatendwa bhwae bhutakubhonekana ati atendelwe?
Si donc l’incirconcis garde les préceptes de la loi, son incirconcision ne lui sera-t-elle pas imputée à circoncision?
27 No mwene unu atatendelwe kwo bhusimuka atakulamulwa akabha akumisishe ebhilagilo? Inu ni kwa insonga ati galio amaandiko ganu gandikilwe no obhutendi one mbe nawe uchali nuchilema echilagilo!
Bien plus, celui qui, étant naturellement incirconcis, accomplit la loi, te condamnera, toi qui, avec la lettre et la circoncision, es prévaricateur de la loi.
28 Kulwo kubha mwenene atali Muyaudi unu kabhonekana kwa anja; Nolwo okutendwa kutali kuliya kunu kuli kwa anja-la mumubhili.
Car le Juif n’est pas celui qui le paraît au dehors; ni la circoncision, celle qui se voit à l’extérieur sur la chair;
29 Mbe nawe mwenene ni Muyaudi unu ali wa munda, no olutendo ni lwa mu mutima, mu Mwoyo, atali mu maandiko. Okukusibhwa kwo munu wejabho oyo ejo itakusokana na bhanu nawe eisoka ku Nyamuanga.
Mais le Juif est celui qui l’est intérieurement, et la circoncision est celle du cœur, faite en esprit et non selon la lettre; et ce Juif tire sa louange non des hommes, mais de Dieu.

< Bharumi 2 >