< Bharumi 2 >
1 Kulwejo bhatana bhubhambalilo, awe unu oulamula, kulwo kubha galiya ganu oulamula oundi owitula mu ntambala awe omwene. kulwo kubha awe unu oulamula oukola amasango galya galya.
Kui te mõistate teiste üle kohut, ei ole teil vabandust, ükskõik kes te olete! Sest nagu te mõistate teisi hukka, mõistate kohut ka teie enda üle, sest te teete samu asju.
2 Mbe nawe echimenya ati indamu ya Nyamuanga ni ya chimali ingulu yabho bhanu abhakola emisango jejabhwejo.
Me teame, et Jumala kohtuotsus nende kohta, kes selliseid asju teevad, põhineb tõel.
3 Mbe nawe awe nuliganilishe linu, awe unu oulamula bhaliya bhanu abhakola emisango ejo nolwo kutyo awe one oukola amasango ago ago. Angu ouichunda indamu ya Nyamuanga?
Kui te nende üle kohut mõistate, kas arvate tõesti, et saate vältida Jumala kohut?
4 Nangu owiganilisha katyali-la ingulu yo bhwafu bhwo bhwe kisi bhwae, okukolwa kwa intambala yae, no kwigumilisha kwae? Angu, utakumenya ati obhwekisi bhwae Bhwi ile okukuleta mu kuta?
Või suhtute tema imelisse headusse, sallivusse ja kannatlikkusse põlgusega ega mõista, et Jumal püüab oma headuses teid meeleparandusele juhtida?
5 Nawe kulwo bhukomee bhwao na kwo mitima gwao gunu Gutana kuta awe omwene owibhikila lisungu kwo lusiku luliya olwa lisungu, nawe ati, olusiku luliya olwo kuswelulwa kwa indamu ye chimali cha Nyamuanga.
Oma kangekaelse suhtumisega ja meeleparandusest keeldudes teete asjad enda jaoks palju hullemaks õiglase tasu päeval, kui selgub, et Jumala kohtuotsus on täiesti õige.
6 Omwene kamuliya bhuli munu ku ndengo inu inganiliye ne bhikolwa bhyae:
Jumal hoolitseb selle eest, et igaüks saaks, mida ta on ära teeninud vastavalt sellele, mida ta on teinud.
7 Ku bhaliya abhe bhikolwa bhyekisi abhaiga likusho, ne chibhalo na bhuntanyamuka, kabhayana obhuanga bhwa kajanende. (aiōnios )
Need, kes on jätkuvalt püüdnud teha seda, mis on hea ja õige, saavad hiilguse ja au, surematuse ja igavese elu. (aiōnios )
8 Mbe nawe bhaliya bhanu abheyendi, bhanu bhatakulubha echimali nawe abhalubha obhunyamuke, lisungu no bhululu bhwafu bhunu obhuja.
Aga nende osaks, kes mõtlevad ainult iseendale, hülgavad tõe ja otsustavad sihilikult teha kurja, saab karistus ja raevukas vaenulikkus.
9 Nyamuanga alileta jinyako na jishida ingulu ya bhuli bhuanga bhwo mwana munu unu akolele amabhibhi, okwamba ku Muyaudi, na ku Muyunani one.
Igaüht, kes teeb kurja, tabavad häda ja kannatused − kõigepealt juute ja siis ka kõiki võõramaalasi.
10 Mbe nawe likusho, echibhalo no mulembe ebhija ku bhuli munu unu kukola ebhyekisi, okwamba ku Muyaudi, na ku Muyunani one.
Kuid kõigi osaks − kõigepealt juutide ja siis ka võõramaalaste osaks −, kes teevad head, on hiilgus, au ja rahu.
11 Kulwo kubha italio solole ku Nyamuanga.
Jumalal ei ole lemmikuid.
12 Kulwo kubha lwakutyo bhafu bhanu bhayabhile chitalio chilagilo abhabhula one chitabhao chilagilo, na lwakutyo bhafu bhanyamuye okulubhana ne chilagilo nkokutyo one bhalilamulwa kwe chilagilo.
Need, kes teevad pattu, kuid neil ei ole kirjutatud seadust, lähevad ikkagi hukka, kuid need, kes teevad pattu ja kel on kirjutatud seadus, mõistetakse hukka selle seaduse järgi.
13 Kulwo kubha bhatali bho kungwa kwe bhilagilo bhanu bhali bhalengelesi imbele ya Nyamuanga, nawe ni bhaliya bhanu abhachikolela echilagilo bhanu abhabhalilwa obhulengelesi.
Üksnes seaduse kuulamine ei tee teid Jumala silmis õigeks. Õigeks tehakse need, kes teevad seda, mida seadus ütleb.
14 Kulwo kubha abhanu bha Maanga, bhanu bhatana chilagilo, abhakola kwo bhusimuka emisango je chilagilo, bhenene, bhabhee bhilagilo kwe mitima jebhwe, nolwo kutyo bhenene bhatana bhilagilo.
Võõramaalastel ei ole kirjutatud seadust, aga kui nad instinktiivselt teevad seda, mida seadus ütleb, järgivad nad seadust isegi ilma kirjutatud seadust omamata.
15 Kulinu abhelesha ati ebhikolwa bhinu ebhyendibhwa mu nsonga ye bhilagilo bhyandikilwe mu Mioyo jebhwe. Emitima jebhwe one nijibhabhambalila abhene, na menganilisho gebhwe abhene nolwo kubhasitaka amwi okubhalinda bhenene abhene.
Niimoodi näitavad nad, kuidas toimib nende mõistusesse kirjutatud seadus. Kui nad mõtlevad, mida teevad, siis nende südametunnistus kas süüdistab neid valesti toimimises või kaitseb neid, kui nad teevad seda, mis on õige ja hea.
16 Ku Nyamuanga one. Ganu agabhonekana mu nsiku jinu Nyamuanga alijilamula jimbisike ja bhanu bhona inganiliye ne misango jo bhwana ejani, mu njila ya Yesu Kristo.
Hea sõnum, mida ma jagan, on see, et tuleb päev, mil Jumal mõistab Jeesuse Kristuse läbi kohut igaühe salajaste mõtete üle.
17 Chaikeki ati awe omwene owibhilikila Omuyaudi, unu enyanjile mu bhilagilo, sandabha kwo kwikusha ku Nyamuanga,
Kuidas on teiega, kes nimetate end juudiks? Te toetute kirjutatud seadusele ja hooplete, et teil on eriline suhe Jumalaga.
18 nukumenye okwenda kwae, na indengo ye misango ejo eitasikana nago, wejile bhalagililwa ne bhilagilo.
Te teate, mida ta tahab; te teete, mis on õige, sest teid on seaduse järgi õpetatud.
19 Na chaike ati uli no bhubhasi ati awe omwene uli mutangasha wa abhaofu, obhwelu ku bhaliya bhanu bhali mu chisute,
Te olete absoluutselt kindlat, et suudate juhtida pimedaid ja et olete valguseks neile, kes on pimeduses.
20 omwelesha wa bhamumu, omwiigisha wa bhana, mbe ati ulinayo mu bhilagilo okulubhana no bhumenyi ne chimali.
Te arvate, et võite suunata asjatundmatud õigele teele, olla „laste“õpetaja, sest te tunnete seadusest kogu tõde, mida on võimalik tunda.
21 Mbe awe, unu ousimulila oundi, angu, utakwiingila awe omwene? Awe unu oulasha ati wasiga kwibha, angu awe utakwibha?
Kui te olete nii hõivatud teiste õpetamisega, miks ei õpeta te iseennast? Te ütlete inimestele, et ei tohi varastada, kuid kas te ise varastate?
22 Awe unu owaika ati wasiga kulomela, angu oulomela? Awe unu oufululusibhwa ne bhisusano, angu owibha mwiyekalu?
Te ütlete inimestele, et abielu ei tohi rikkuda, kuid kas te ise rikute abielu? Te ütlete inimestele, et ebajumalaid ei tohi kummardada, kuid kas te rüvetate templit?
23 Awe unu owikusha mu bhilagilo, angu utakumuswasha Nyamuanga no kunyamula ebhilagilo?
Te hooplete, et teil on seadus, aga kas te seda rikkudes ei esita Jumalat vääriti?
24 Kulwo kubha “Lisina Lya Nyamuanga lyaswasibhwe mu bhanu bha Maanga kunsonga yemwe,” Lwa kutyo jandikilwe.
Nagu Pühakirjas on öeldud: „Jumala iseloomu laimatakse võõramaalaste hulgas teie pärast.“
25 Kulwo kubha okutendwa ni chimali kwiile ukacholobhela ebhilagilo, mbe nawe awe ukabha wo kuchilema echilagilo, okutendwa kwao okubha lwa unu atatendelwe.
Ümberlõigatud olemisel on väärtus ainult siis, kui teete seda, mida seadus ütleb. Aga kui te rikute seadust, siis on teie ümberlõikus väärtusetu nagu neil, kes ei ole üldse ümber lõigatud.
26 Mbe, alabha, omunu atatendelwe ka nagendelelala okugwata amalagililo gebhilagilo, angu obhutatendwa bhwae bhutakubhonekana ati atendelwe?
Kui mees, kes ei ole ümber lõigatud, järgib seadust, tuleb teda arvestada kui ümberlõigatut, kuigi ta ei ole ümber lõigatud.
27 No mwene unu atatendelwe kwo bhusimuka atakulamulwa akabha akumisishe ebhilagilo? Inu ni kwa insonga ati galio amaandiko ganu gandikilwe no obhutendi one mbe nawe uchali nuchilema echilagilo!
Ümberlõikamata võõramaalased, kes järgivad seadust, mõistavad teid hukka, kui rikute seadust, kuigi teil on kirjutatud seadus ja ümberlõikamine.
28 Kulwo kubha mwenene atali Muyaudi unu kabhonekana kwa anja; Nolwo okutendwa kutali kuliya kunu kuli kwa anja-la mumubhili.
Välispidine ei tee teist juuti; selleks ei ole ümberlõikamise füüsiline märk.
29 Mbe nawe mwenene ni Muyaudi unu ali wa munda, no olutendo ni lwa mu mutima, mu Mwoyo, atali mu maandiko. Okukusibhwa kwo munu wejabho oyo ejo itakusokana na bhanu nawe eisoka ku Nyamuanga.
Juudiks teeb teid see, mis on sees, „südame ümberlõikamine“− süda, mis ei järgi seaduse kirjatähte, vaid vaimsust. Selline inimene ootab kiitust Jumalalt, mitte inimestelt.