< Marko 5 >
1 Bhejile nibhakinga kwi bhala elindi elya inyanja, mu Chalo cha abhagerasi.
E chegaram à outra banda do mar, à província dos gadarenos.
2 Bhwangu ejile ashoka mu bhwato, omunu wa masabwa majabhi amwijileko nasoka mubhitulo.
E, saindo ele do barco, lhe saiu ao seu encontro logo, dos sepulcros, um homem com espírito imundo;
3 Omunu unu agekae mu bhitulo. Atalio unu amuganyishe muno, atalio nolwo kwe bhibhoelo bhye chuma.
O qual tinha a sua morada nos sepulcros, e nem ainda com cadeias o podia alguém prender;
4 Aliga nabhoywa mwanya mwafu kwa masega ne bhibhoyelo bhye chuma. Mbe nawe aliga nagatemya amasega ne bhibhoyelo bhye chuma no kujibhutula-bhutula. Aliga atalio nolwo umwi unu aliga na amanaga go kumuiga.
Porque, tendo sido muitas vezes preso com grilhões e cadeias, as cadeias foram por ele feitas em pedaços, e os grilhões em migalhas, e ninguém o podia amansar.
5 Mugeta na mu mwisi aliga ali mubhitulo na mumabhanga, aliga nalila no kwitema-omwenela kwa amabhui go bhugi.
E andava sempre, de dia e de noite, clamando pelos montes, e pelos sepulcros, e ferindo-se com pedras.
6 Ejile amulola Yesu kulao, namubhilimila no kumwinamusha(okumulamya).
E, quando viu Jesus ao longe, correu e adorou-o.
7 Nalila kwo bhulaka bhwa ingulu, “wenda nikukoleleki, Yesu, omwana wa Nyamuanga unu ali ingulu muno? Enikulembelesha ku Nyamuanga omwene, wasiga kunyasha.”
E, clamando com grande voz, disse: Que tenho eu contigo, Jesus, Filho do Deus altíssimo? conjuro-te por Deus que não me atormentes.
8 Kulwo kubha aliga amubhwiliye ati, “Musokemo omunu unu, awe musambwa mujabhi.”
(Porque lhe dizia: sai deste homem, espírito immundo.)
9 Mwenene namubhusha, “Lisina lyao nawe-ga?” Namusubhya ati, “Lisina lyani ni Legion, kulwo kubha chili bhafu.”
E perguntou-lhe: Qual é o teu nome? E lhe respondeu, dizendo: Legião é o meu nome, porque somos muitos.
10 Namulembelesha lindi na lindi asiga kubhasila anja ye Chalo.
E rogava-lhe muito que os não enviasse para fora daquela província.
11 Oli liijo linene lya jingulubhe lyaliga nililebhwa ingulu ye chima,
E andava ali pastando no monte uma grande manada de porcos.
12 Nabho nibhamwilembeleja, nibhaika,” Nuchitume ku ngulubhe; chingile munda yebhwe.”
E todos aqueles demônios lhe rogaram, dizendo: Manda-nos para aqueles porcos, para que entremos neles.
13 Kwibyo abhekilisisishe mwoyo omujabhi bhabhasokeleko no kwingila munda ya njingulubhe, nabho bhabhilimie ansi yechimali okinga kwigobhelo, na fogelela jingulubhe bhiumbi bhibhili bhatubhie kwigobhwelo.
E Jesus logo lho permitiu. E, saindo aqueles espíritos imundos, entraram nos porcos; e a manada se precipitou por um despenhadeiro no mar (eram quase dois mil), e afogaram-se no mar.
14 Na bhalya bhaliga nibhalebha njingulubhe bhabhilimie no kusosha obhubhambasi bhwecho chabhonekene mu musi na mu Chalo. Nio abhanu bhanfu bhemukile okugenda okulola echo chabhonekene.
E os que apascentavam os porcos fugiram, e o anunciaram na cidade e nos campos; e sairam a ver o que era aquilo que tinha acontecido.
15 Nio bhejile ku Yesu ni bhamulola omunu oyo aungilwe ne misabhwa- oyo aligaali na bhalisi- eyanjile ansi, afwae, abhee no bhwege bhwae bhwekisi, nabho bhobhaile.
E foram ter com Jesus, e viram o endemoninhado, o que tivera a legião, assentado, vestido e em perfeito juízo, e temeram.
16 Bhalya bhaliga bhalolele chinu chabhonekene ku bhanu Oyo aliga aungilwe ne misambwa bhabhabhwilie echo chabhonekene ku mwene na ona kulubhana na jingulubhe.
E os que aquilo tinham visto contaram-lhes o que acontecera ao endemoninhado; e acerca dos porcos.
17 Nabho bhambile okumlembeleja agende mu Chalo chebhwe.
E começaram a rogar-lhe que se fosse dos seus termos.
18 Ao aliga nibhwengila munda yo bhwato, omunu oyo aliga aungwilwe emisambwa amulembelejishe ati agende amwi nage.
E, entrando ele no barco, rogara-lhe o que fôra endemoninhado que o deixasse estar com ele.
19 Mbe nawe atamwilebejishe, nawe amubwilie,” Genda ika ewao na ku bhanu bhao na ubhabhwile ejo akukolee Latabhugenyi, lwakutyo akufwilie echigogo.”
Jesus, porém, não lho permitiu, mas disse-lhe: vai para tua casa, para os teus, e anuncia-lhes quão grandes coisas o Senhor te fez, e como teve misericórdia de ti
20 Kutyo agendele na ambile okulasha emisago mikulu ejo Yesu akola kumwene mu Dekapoli, na bhuli umwi alugulile.
E foi, e começou a anunciar em Decápolis quão grandes coisas Jesus lhe fizera; e todos se maravilhavam.
21 No mwanya ogwo Yesu ejile ambuka lindi lubhala lundi, munda yo bhwato, liijo enene lwekumanyishe okumusingila, ao aligaali kujejekela yo mwalo.
E, passando Jesus outra vez num barco para a outra banda, ajuntou-se a ele uma grande multidão; e ele estava junto do mar.
22 No umwi wa bhatagasha bhe likofyanyisho, oyo aliga nabhilikilwa Yairo, ejile, na ejile amulola, ague mumagulu gae.
E, eis que chegou um dos principais da sinagoga, por nome Jairo, e, vendo-o, prostrou-se aos seus pés,
23 Namulembeleja kafu kafu, omuyalakaji wani omulela ali ayei no kufwa. Enikwilembeleja, uje na uteko amabhoko gao ingulu yae koleleki ati atule okubhona obhuwanga bho kulama.”
E rogava-lhe muito, dizendo: Minha filha está moribunda; rogo-te que venhas e lhe imponhas as mãos para que sare, e viva.
24 Kutyo agendelee amwi nage, na liijo enene lyamulubhile nabho nibhamuiganyaiganya ayei nibhamusingilisha.
E foi com ele, e seguia-o uma grande multidão, que o apertava.
25 Aliga alio omugasi unu amanyiga gae galiga nigamusokamo kwa miyaka ekumi nebhili.
E uma certa mulher, que, havia doze anos tinha um fluxo de sangue,
26 Anyakile kutyo jiile emwalo ya bhafumu bhafu bhanu bhagegele bhuli chinu chinu aliga anacho. Nolwo kutyo atasakiwe chona chona, nawe okumala iyali yae niiyogesha-la okubha mbhibhi.
E que havia padecido muito com muitos médicos, e dispendido tudo quanto tinha, nada lhe aproveitando, antes indo a pior;
27 Nongwa emisango ejo kulubhana na Yesu. Kwibhyo ejile inyuma yae mu mwanya ogwo aliga nalibhata mwiijo, mwenene nachikunyako echifwalo chae.
Ouvindo falar de Jesus, veio por detraz, entre a multidão, e tocou o seu vestido.
28 Kulwo kubha aikile, “Nikabhikunyako-ela ebhifwalo bhyae-la, niniulila.”
Porque dizia: Se tão somente tocar os seus vestidos, sararei.
29 Ejile amukunyako-la, okusoka kwa manyiga galya nikutemekela, neyungwa ku mubhili gwae ati eulila okusoka munyako jae.
E logo se lhe secou a fonte do seu sangue; e sentiu no seu corpo estar já curada daquele açoite.
30 Ao nao Yesu nemenya omwenela ati amanaga gamusokamo. Nekebhukila enu nenu mwiijo lya abhanu no kubhusha, “Niga unu akunyako echifwalo chàni?”
E logo Jesus, conhecendo que a virtude de si mesmo saira, voltando-se para a multidão, disse: Quem tocou os meus vestidos?
31 Abheigisibhwa bhae nibhamubhwila ati, “Oulola liijo linu kutyo likuiganyishe likusingie, mbe awe nuwaika ati, 'Niga unu akunyako?”'
E disseram-lhe os seus discípulos: Vês que a multidão te aperta, e dizes: Quem me tocou?
32 Nawe Yesu namagamaga amulolele unu aliga akoleleelyo.
E ele olhava em redor, para ver a que isto fizera.
33 Omugasi, namenya chinu chabhonekene ku mwene, nobhaya no kuyalala. Ejile nokufukama imbhele yae no kumubhwila echimali chona.
Então a mulher, que sabia o que lhe tinha acontecido, temendo e tremendo, aproximou-se, e prostrou-se diante dele, e disse-lhe toda a verdade.
34 Namubhwila, “muyasha, elikilisha lyao lyakokola kubha muanga. Libhata kwe likilisha na wiulisibhwe okusoka ku bhulwae bhwao”.
E ele lhe disse: Filha, a tua fé te salvou; vai em paz, e sê curada deste teu açoite.
35 Anu aliga naika, abhanu abhandi bhejile okusoka ku mutangasha we likofyanyisho, nibhaika, “Omuyansha wao afue. Kulwaki kugendelela okumunyasha omwiigisha?”
Estando ele ainda falando, chegaram alguns do principal da sinagoga, dizendo: A tua filha está morta; para que enfadas mais o Mestre?
36 Mbe nawe Yesu ejile ongwa chinu bhaikile, amubhwiliye omutangasha we likofyanyisho, Wasiga kubhaya. Ikilisha-la.”
E Jesus, tendo ouvido esta palavra que se dizia, disse ao principal da sinagoga: Não temas, crê somente.
37 Atamwikilisishe wona wona okutangashanya nage, atali Petro, Yakobho, na Yohana owabho Yakobho.
E não permitiu que alguém o seguisse, senão Pedro, e Thiago, e João, irmão de Thiago.
38 Bhejile ika ewo mutangasha we likofyanyisho nawe mwenene one alolele injogele, eyo kulila no kulila jimamu.
E, tendo chegado a casa do principal da sinagoga, viu o alvoroço, e os que choravam muito e pranteavam.
39 Ejile engila muju, nabhabhwila, “kulwaki musulumbae na kulwaki omulila? Omwana achali kufwa nawe amamile-la.”
E, entrando, disse-lhes: Porque vos alvoroçais e chorais? a menina não está morta, mas dorme.
40 Nibhamuseka, nawe mwenene, nabhaulusha anja, nabhagega abhebhusi bho mwana oyo na bhalya bhanu bhaliga bhaliga amwi nage, nengila muju munu aliga ali omwana.
E riam-se dele; porém ele, tendo-os posto a todos fora, tomou consigo o pai e a mãe da menina, e os que com ele estavam, e entrou aonde a menina estava deitada.
41 Akugegele okubhoko kwo mwana mbe namubhwila, “Talitha koum,” gunu ogwelesha okwaika, Omuyansha mutoto, enikubhwila, nulafye.”
E, tomando a mão da menina, disse-lhe: Talitha cumi: que, traduzido é: Filhinha, a ti te digo, levanta-te.
42 Ao nao omwana ulya nemuka no kulibhata (kulwo kubha aliga ali na miaka ekumi nebhili). Ao nao nibhagatwa ne chitang'ang'alo chinene.
E logo a menina se levantou, e andava, pois já tinha doze anos: e assombraram-se com grande espanto.
43 Nabhalagilila kwa managa ati atalio wona wona unu jimwiile okumenya okulubhana na linu. Na nabhabhwila bhamuyane omuyansha ulya ebhilyo.
E mandou-lhes expressamente que ninguém o soubesse; e disse que lhe dessem de comer.