< Yoana 10 >
1 Nichali, chimali enibhabwila ati, uliya atakwingila nokutula mu mulyango gwa ligutu lya jinama, nawe nalinyila kwa injila eindi, omunu oyo nimwifi no musakusi.
「本当にはっきりとあなた方に言う。羊の囲いに戸口から入らず,どこかほかの所を乗り越える者,その者は盗人であり,強盗だ。
2 Oyo kengila mu mulyango ni mulefi wa jinama.
しかし,戸口から入る者はその羊の羊飼いだ。
3 Oyo omwigasi wo mulyango kamwigulila. Jinama ejungwa obhulaka bwae najibhilikila jinama jae kwa masina gabho najiulusha anja.
門番は彼のために門を開き,羊は彼の声に耳を傾ける。彼は自分の羊を名前で呼ぶ。
4 Woli amala okujiulusha anja ejae jona, najitangatila, na jinama nijimulubha kwo kubha, abhamenya obhulaka bwae.
自分の羊を連れ出すときはいつでも,彼はその前を行き,羊は彼に従う。彼の声を知っているからだ。
5 Jitakumulubha omugenyi nawe nibheya nijimwiluka, okubha jitakumenya elaka lya bhagenye.”
彼らはよその人には決して従わず,その者から逃げ出す。彼らはよその人の声を知らないからだ」 。
6 Yesu nabhabwila echijekekanyo chinu kubhene, nawe bhatamenyele emisango jinu ejoaliga naika kubhene.
イエスはこのたとえを彼らに話したが,彼らは自分たちに告げられたことを理解しなかった。
7 Yesu nabhabwila lindi ati,”nichimali, chimali nabhabwila ati, Anye nili mulyango gwa jinama.
それでイエスは再び彼らに言った,「本当にはっきりとあなた方に告げる。わたしが羊の戸口だ。
8 Bhona bhanu bhatangatiye ni bhefi na bhasakusi, nawe jinama jitabhonguwe.
わたしより先に来た者はみな盗人であり,強盗だ。だが,羊は彼らの言うことに耳を傾けなかった。
9 Anye ni mulyango. Wona wona akengila okulabha kwanye, alikila alingila munda nauluka, nomwene alibhona obhulebhelo.
わたしが戸口だ。だれでもわたしを通って入るなら,その者は救われ,出入りし,牧草を見つけるだろう。
10 Omwifi atakuja tali kaletwa okwibha, no kwita, no kusimagisha. Nijili koleleki bhabhone obhuanga na bhabhe nabho bhufule.
盗人は,盗み,殺し,滅ぼすためだけにやって来る。わたしが来たのは,彼らが命を得,それを豊かに得るためだ。
11 Anye ni mulefi wa kisi. Omulefi wakisi kategayo obhuanga kulwa jinama.
わたしが良い羊飼いだ。良い羊飼いは羊のために自分の命を捨てる。
12 Omukosi unu kalebhela omuyelo, atali omulefi, unu jinama jitali jae, kalola omusige nibhaja nabhasiga neluka jinama.
雇い人であって,羊飼いでなく,羊を所有していない者は,やって来るオオカミを見ると,羊を残して逃げる。オオカミは羊を奪い,彼らを追い散らす。
13 No musege abhajigwata no kubhanyalambula. Neluka okubha ni mukosi wa muyelo natakujimenya jinama.
雇い人が逃げるのは,彼が雇い人であって,羊のことを心にかけていないからだ。
14 Anye ni mulefi we kisi, nimenyele abhani na bhani enibhamenya anye.
わたしが良い羊飼いだ。わたしは自分の羊を知っており,自分の羊に知られている。
15 Lata amenyele one nimumenyele Lata one enitegayo obhuanga bwani kulwa jinama.
ちょうど父がわたしを知っておられ,わたしが父を知っているのと同じだ。わたしは羊のために自分の命を捨てる。
16 Ninajo jinama ejindi jitali ja mwigutu linu. Nabho bheile okubhaleta one jilungwa lilaka lyani jilibha eijo limwi no mulefi umwi.
わたしにはこの囲いのものではないほかの羊がいる。それらもわたしは連れて来なければならず,彼らはわたしの声を聞く。彼らはひとりの羊飼いを持つひとつの群れとなる。
17 Nikwo kubha Lata anyendele: Nisoshe obhuanga bwani nibhugege lindi.
それゆえに父はわたしを愛しておられる。わたしが,再びそれを得るために,自分の命を捨てるからだ。
18 Atalio kabhugega okusoka kwanye, nawe anye enibhusosha omwene, Ndino bhuinga bwo kusosha, na ndino bhuinga bwo kubhugega ona. Niyabwilwe echilagilo chinu okusoka ku Lata.”
だれかがわたしからそれを取り去るのではなく,わたしは自分でそれを捨てるのだ。わたしにはそれを捨てる力があり,それを再び得る力もある。わたしはこのおきてを父から受けた」 。
19 Okwaukana lindi nikusokelela agati ya bhayaudi kwo kubha ye misango ejo.
そのため,これらの言葉を聞いたユダヤ人たちの間に再び分裂が生じた。
20 Abhafu mwabho nibhaika ati,”Ali no musambwa na asalile. kulwaki omumutegelesha?”
彼らのうち多くの者は言った,「彼は悪魔に取りつかれて,気が狂っている! なぜあなた方は彼の言うことに耳を傾けるのか」。
21 Abhandi nibhaika ati,”Emisango jinu jitali ja munu unu ali no musambwa. Omusambwa ogutula okwigula ameso go muofu?”
他の者たちは言った,「これは悪魔に取りつかれた者の言うことではない。悪魔には盲人の目を開けることなどできないではないか」。
22 Niwo nigaja amalya gokuchuma Yerusalemu.
エルサレムで奉献の祭りがあった。
23 gwaliga guli omwanya gwa mbeo, na Yesu aliga nalibhata mu yekalu muchisunya cha Sulemani.
冬のことであった。イエスは神殿の中で回廊を歩いていた。
24 Niwo Abhayaudi nibhamusingila nibhamubwila ati, “Ulikigyalii ulichitula mukwitimata? alabha awe ni Kristo, chibwile bwelu.
それでユダヤ人たちは彼を取り囲んで言った,「いつまであなたは我々をどっちつかずにしておくのか。あなたがキリストなら,我々にはっきりと告げてくれ」。
25 Yesu nabhasubya ati, “Nabhabwiliye nawe mutakwikilisha. Emilimu ejo enikola mwisina lya Lata wani, ejo enibhambalila ingulu yani.
イエスは彼らに答えた,「わたしはあなた方に告げたが,あなた方は信じない。わたしが自分の父の名において行なう業,それがわたしについて証言する。
26 Nolwo kutyo mutakwikilisha okubha emwe mutali bha jinama jani
だが,あなた方は信じない。わたしが告げたように,あなた方はわたしの羊に属していないからだ。
27 Jinama jani abhongwa lilaka lyani; Nibhamenyele, ejene nijindubha anye.
わたしの羊はわたしの声を聞き,わたしは彼らを知っており,彼らはわたしに従う。
28 Nabhayanile obhuanga bwa kajanende; bhatalisingalika kata na atalio nolwo umwi unu alijinyugumbula okusoka mu kubhoko kwani. (aiōn , aiōnios )
わたしは彼らに永遠の命を与える。彼らは滅びることなく,彼らをわたしの手から奪い取る者はいない。 (aiōn , aiōnios )
29 Lata wani, abhoanae bhanu, ni mukulu kukila abhandi bhona, na atalio nolwo umwi unu katula okujinyungumbula okusoka mu kubhoko kwa Lata.
わたしに彼らを与えられたわたしの父は,すべてのものよりも偉大だ。わたしの父の手から奪い取ることができる者はいない。
30 Anye na Lata chili amwi.”
わたしと父とは一つだ」 。
31 Nibhagega amabhui okumulasa lindi.
それでユダヤ人たちは,彼を再び石打ちしようとして石を拾い上げた。
32 Yesu nabhasubha ati, “Nabhelesha emilimu myafu emilesi okusoka ku Lata. Kwe milimu mwijo omwenda okundasa amabhui?”
イエスは彼らに答えた,「わたしは自分の父から出た多くの良い業をあなた方に見せてきた。その中のどの業のためにあなた方はわたしを石打ちにするのか」 。
33 Abhayaudi nibhamusubya ati,”Chikulasa amabhui kwo mulimu gwona gwona guli gwa kisi, nawe kulwo kufuma, kwo kubha awe, uli munu, kowikola kubha Nyamuanga.”
ユダヤ人たちは彼に答えた,「我々があなたを石打ちにするのは,良い業のためではなく,冒とくのためだ。あなたは人間でありながら,自分を神としたからだ」。
34 Yesu nabhasubya ati, “jitandikilwe mubhilagilo byemwe, 'Naikile, “Amwe muli bhanyamuanga'”?'
イエスは彼らに答えた,「あなた方の律法の中に,『わたしは言った,あなた方は神々である』と書いていないだろうか。
35 ALabha abhatogele bhanyamuanga, kubhaliya abho Omusango gwa Nyamuanga libhbejiye (na mandiko gatakutula kuwao),
神の言葉の臨んだ人々を神々と呼んだのに(そして聖書は廃れることがあり得ない),
36 Nibhaika ingulu ya uliya unu Lata amusosishe na mutuma musi, 'Kafuma, 'kwo kubha naikile, 'anye ni Mwana wa Nyamuanga'?
『わたしは神の子だ』とわたしが言ったことのために,父が聖別して世に遣わされた者に関して,『あなたは冒とくしている』と言うのか。
37 Nikabha nitakukola emilimu ja Lata wani, musige kunyikilisha.
わたしが自分の父の業を行なっていないのなら,わたしを信じるのをやめなさい。
38 Nolwo kutyo, alabha nikajikola, nolwo mutakunyikilisha, mujikilishe emilimu koleleki mumenye ati Lata ali mwanye nanye ndi Mulata.”
だが,わたしがそれらのことを行なっているのなら,たとえわたしを信じないとしても,その業を信じなさい。父がわたしの内におられ,わたしが父の内にいることを知り,また信じるためだ」 。
39 Nibhayenja lindi okumugwata Yesu, nawe nagenda jaye nasoka mumabhoko gebwe.
彼らは再び彼を捕まえようとした。しかし,彼は彼らの手から出て行った。
40 Yesu nagenda jae lindi ngego ya Yordani anu Yohana aliga nabhatija okwamba niyanja eyo.
彼は再びヨルダンの向こう,ヨハネが最初にバプテスマを施していた場所へ去って行き,そこに滞在した。
41 Abhanu bhafu nibhaja ku Yesu. Nibhagendelela nibhaika ati, “Yohana chimali atakolele echibhalikisho chona chona, nawe emisango jona ejoaikile Yohana ingulu ya unu omunu nijechimali.”
大勢の人が彼のところにやって来た。彼らは言った,「ヨハネは確かに何のしるしも行なわなかったが,ヨハネがこの人について言ったことはすべて真実だった」。
42 Abhanu bhafu nibhamwikilisha Yesu awo.
そこでは大勢の人が彼を信じた。