< Ebhikolwa bhya Jintumwa 21 >
1 Mbe mu mwanya ogwo chaliga chasigene nabho, chili mulugendo lwa Inyanja, nchigenda lugendo lumwi nichikinga mu musi gwa kosi, Mbe mwejo yendeko nichikinga mu musi gwa Rodo, nokusoka eyo nichikinga mu musi gwaPatara.
わたしたちは彼らを振り切って出航すると,コスに直行し,翌日ロードスに着き,そこからパタラに渡った。
2 Chejile chikabhona imeli inu yambhukaga okuja Foinike, chalinyile nichigenda mulugendo.
フェニキアに渡る船を見つけたので,それに乗って出航した。
3 Chejile chikakinga imbhele ya lisinga lwa Kipro, nichiisiga kulubhala lwe bhumosi, mbe nchigendelela nchikinga Siria, nichilasa inanga mu musi gwa Tiro, kunsoga eyo niyo imeli yendaga okushola ebhinu bhinu yaliga iikile.
キュプロスが見えてきたが,それを左手に通り過ぎ,シリアに向かって航海を続け,テュロスに着いた。船はここで積み荷を降ろすことになっていたのである。
4 Bhejile bhakabhalola abheigisibhwa, nichinyanja eyo naku musanju. Abheigisibhwa bhanu mbhamubhwila Paulo mu Mwoyo ati mwenene atataja Yerusalemu.
わたしたちは弟子たちを見つけ出して,そこに七日間滞在した。それらの者たちは,エルサレムに上って行かないようにと霊によってパウロに告げた。
5 Chejile chakumisha jinaku jilya, eswe nchisokao nchija Jeswe. Bhona amwi, na abhagasi bhwebhwe na bhana bhwebhwe, bhachiyelegesishe munjila jeswe okukinga Anu chasokele Anja yo musi. Okumala nichifukama kunjejekela, nchisabhwa, nichilagana na bhuli munu.
その期間が満ちると,わたしたちは出発して自分たちの旅を続けた。みんなは妻や子供たちと一緒に,町の外までわたしたちを案内してくれた。わたしたちは浜辺にひざまずいて祈った。
6 Nchilinya mu meli, eyo nabho bhasubha ikewebhwe lindi.
互いに別れを告げた後,わたしたちは船に乗り込み,彼らは家に帰って行った。
7 Chejile chikamala olugendo lweswe okusoka Tiro, nchikinga Tolemai. Elya chakesishe abhasu no kwiyanja nabho kwo lunaku lumwi.
わたしたちはテュロスから航海を終えてプトレマイスに着いた。兄弟たちにあいさつをして,彼らと共に一日過ごした。
8 Mwejo yendeko chemukile nichigenda Kaisaria. Eswe nichingila ika ewa Filipo, omusimusi wo musango gwo bhwana, oyo aliga umwi wa bhaliya musanju, neswe nichinyanja amwi nage.
翌日,わたしたちパウロの一行は出発し,カエサレアに行った。 あの七人のうちの一人である福音伝道者フィリポの家に入り,彼と共に過ごした。
9 Omunu unu aliga ali na abhayalakaji bhana bhayalajuma bhanu bhaliga nibhalikisha.
ところで,この人には処女の娘が四人いて,預言をしていた。
10 Wejile enyanja eyo naku nyafuo, natelemuka okusoka bhuyaudi omulagi umwi oyo aliga nabhilikilwa Agabho.
わたしたちがそこに幾日か滞在していると,アガボスという名の預言者がユダヤから下って来た。
11 Omwene ejile kwiswe no kugega lifwata lwa Paulo. kugwo abhoyele amagulu na amabhoko gae omwene no kwaika, “Mwoyo Mwelu kaika kutya,” “Abhayaudi bha Yerusalemu abhaja omubhoya omunu unu kajotunga lifwata linu nabho abhamutula mu mabhoko ga bhanu bha maanga.”
わたしたちのもとに来て,パウロの帯を取り,自分の両足と両手を縛ってこう言った,「聖霊がこのように言われる。『ユダヤ人たちはエルサレムで,この帯の持ち主を同じように縛って,彼を異邦人たちの手に引き渡すだろう』」。
12 Chejile chongwa emisango ejo, eswe na bhanu bhanu bhaliga bhekae ebhala lilya nchimukomelesha Paulo asige kuja Yerusalemu.
これを聞くと,わたしたちも土地の人々も,エルサレムに上って行かないよう彼に懇願した。
13 Nio Paulo nasubhya, “omukola chiya, omulila no kunyita omwoyo? Kulwo kubha nimalilie, atali okubhoywa-la, nawe no kufwila eyo Yerusalemu kulwa lisina lwa Latabugenyi.
するとパウロは答えた,「泣いたり,わたしの心をくじいたりして,いったいどうしようというのですか。わたしは主イエスの名のため,エルサレムで縛られることばかりか,死ぬことさえも覚悟しているのです」。
14 Kubhunu Paulo aliga atakwenda kukongibhwa, chasigile no kwaika,”mbe okwenda kwa Latabhugenyi kukoleke.
彼が説得を聞き入れようとしないので,わたしたちは,「主のご意志がなりますように」と言って,口をつぐんだ。
15 Okumala jinaku jinu, nichigega emifuko jeswe nichilinya okuja Yerusalemu.
こうした日々ののち,わたしたちは荷物を手に取ってエルサレムに上って行った。
16 Abheigisibhwa abhandi mbhasokao Kaisaria one mbhalubhana neswe. Nibhamuleta munu umwi oyo aliga natogwa Mnasoni, omunu wa Kipro, omwiigisibhwa wa kala, unu chenyanjile nage.
カエサレアから来た数人の弟子たちもわたしたちと一緒に来て,キュプロスのムナソンという古くからの弟子のところに案内した。わたしたちはそこに泊まることになっていたのである。
17 Chejile chakinga, Yerusalemu abhasu bhachikumile kwo bhukondeleywe.
わたしたちがエルサレムに着くと,兄弟たちは喜んでわたしたちを出迎えた。
18 Obhuchee bhendeko Paulo agendele amwi neswe ewa Yakobho, nabhakaluka bhona bhaliga bhalio.
次の日,パウロはわたしたちと共にヤコブのところに行った。長老たちも皆出席していた。
19 Ejile amala obhukesha, nabhatondela chimwi chimwi ku ganu Nyamuanga akolaga mu bha maanga okulubhana ne milimu jae.
彼は彼らにあいさつをしたのち,自分の奉仕を通して神が異邦人たちの間で行なった事柄を次々に報告した。
20 Omwanya ogwo Bhejile bongwa ago, bhamukusha Nyamuanga, no kumubhwila, “oulola, abhasu, bhalio bhiubhi billinga bhanu bhekilisishe mu bhayaudi. Abho bhona bhali ne bhiganilisho bhyo kugwata ebhilagilo.
これを聞いて彼らは神に栄光をささげた。彼らは彼に言った,「兄弟,ご承知のように,ユダヤ人たちの中で信者になった者が幾万人もいますが,彼らはみな律法に熱心です。
21 Bhabhwiliwe okulubhana nawe ati owiigisha abhayaudi bhanu bhekae agati ya maanga no kusigana na Musa, na ati oubhabhwila bhasige okutenda abhana bhebhwe na bhasige jintugwa ja kala.
彼らがあなたについて聞かされているのは,あなたが異邦人たちの間にいるすべてのユダヤ人たちに対し,子供に割礼を施したり,慣習に従って歩んだりしないようにと告げて,モーセを破棄するよう教えているということです。
22 Jichiile chikole atiki? Bhasige okwitimata-la abhajokungwa ati awe wejile.
それで,どうすればよいでしょうか。あなたが来ていることを聞いて,きっと集会がつどうでしょう。
23 Kulwejo nukole echo eswe chinu echikubhwila woli: Chili na bhanu bhana bhanu bhateyeo echilailo.
ですから,わたしたちの言うとおりにしてください。わたしたちには誓願を立てた四人の人たちがいます。
24 Bagege abhanu bhanu wiyeshe amwi nabho, na ubhaliile (igharama) yebhwe, koleleki bhamwege jinfwili ku mitwe jebhwe. Kwibhyo bhuli munu amenye ati emisango jinu bhabhwiliwe okulubhana nawe nijolulimi. Abhajo ukwiigila ati awe one oulubha ebhilagilo.
彼らを連れて行って,一緒に身を清め,彼らのために頭をそる費用を出してやりなさい。そうすれば,あなたについて聞かされている事柄が事実ではなく,あなた自身も律法を守って歩んでいることを,みんなが知るでしょう。
25 Mbhe nawe emisango ja bhanyamaanga bhanu bhabhee bhekilisha, chandikile no kusosha amalagililo ati kubheile bhekenge na bhinu bhisosibhwe echogo kwe bhisusano na manyinga okulubhana echinyigwa, na bhekenge no obhulomesi.”
それでも,信者になった異邦人たちについては,偶像にささげられた食物と,血と,絞め殺されたものと,淫行から身を守るべきことを除いては,いかなることも守り行なう必要はないというわたしたちの決定を書き送ってあります」。
26 Niwo, Paulo abhagegele abhalume, no lunaku lwa kabhili, neyesha omwene amwi nabho nengila mu yekalu, okulasha omwanya gwa jinaku jo kwesibhwa, ebhiyana bhisosibhwe ku bhuli umwi webhwe.
そこで,パウロはその者たちを連れて行き,翌日,一緒に身を清めて神殿に入り,清めの期間が満ちてひとりひとりのためにささげ物がささげられる日時を申告した。
27 Jinaku ejo musanju jejile jafogela okuwa, abhayaudi abhandi okusoka Asia bhamulola Paulo mu yekalu, ne likofyanya nilibhabhiilibhwa, nibhamusomelesha na amabhoko.
七日の期間が間もなく終わろうとしていた時,アシアから来たユダヤ人たちが,彼が神殿にいるのを見て,全群衆を扇動して彼に手をかけ,
28 Bhaliga mbhayogana, “abhanu bha Israeli, mchisakile. unu Ni munu oyo keigisha abhanu bha bhuli mbhala emisango ejo jitasikene na bhanu, ebhilagilo, no lubhala lunu. One abhaletele abhayunani mu yekalu no kunyamula anu bhuli obhwelu”
叫んで言った,「イスラエルの人たち,手伝ってくれ! この男は至るところであらゆる者に,民と律法とこの場所に反することを教えている。その上,ギリシャ人たちを神殿に連れ込んで,この聖なる場所を汚すことまでしたのだ!」
29 okubha KU bhwambhilo bhamulolele Trofimo Muefeso ali amwi nage mu musi, nabho bhetogee ati Paulo amuletele mu yekalu.
エフェソス人トロフィモスが都で彼と一緒にいたのを見たので,パウロが彼を神殿に連れ込んだものと思ったのである。
30 Omusi gwona nigukangabhala, na bhanu nibhabhilima amwi no kumugwata Paulo, nibhamuulusha Anja ya I yekalu, emilyango nijigulwa.
都全体が騒動になり,民は駆け寄って来た。人々はパウロを捕らえ,神殿の外に引きずり出した。すぐに門が閉ざされた。
31 Anu bhaliga bhalegeja okwenda okumwita, emisango jamukingie omukulu wa lijeshi lya Abhalisi ati Yerusalemu yona ijue inyombo.
人々が彼を殺そうとしていると,エルサレム中が大騒ぎになっているとの知らせが連隊の司令官のところに届いた。
32 Omwanya ogwo nabhagega abhasilikale no mkulu bhebhwe nabhilimila liinjo. Omwanya ogwo abhasilikale nibhasiga okumbhuma Paulo.
すぐに彼は兵士たちと百人隊長たちを率いて,彼らのもとに駆け下った。人々は大隊長と兵士たちを見ると,パウロを打つのをやめた。
33 Okumala omkulu wa lijeshi bhamfogelee no kumugwata Paulo, nalagilila abhoywe eminyololo ebhili. nabhusha omwene ninga na akoleleki.
それから司令官は近づいて来て彼を逮捕し,二本の鎖で縛るよう命じ,彼が何者で,何をしたのかを尋ねた。
34 Abhanu abhandi mwiijo bhaliga nibhamwaya ingulu abhandi kutya na bhandi kutyo. kwo kubha omukulu wa abhasilikale atatulile kubhabhwila Chona chona KU nsonga ya inyombho nalagilila Paulo mbhamute munda ya libhoelo.
群衆の間では,ある者たちが何かを叫べば,別の者たちは違うことを叫んでいた。騒がしくて真相をつかむことができないので,司令官は彼を兵営に引いて行くよう命じた。
35 Mbe Ejile akinga KU bhilinyilo, nagegwa na abhasilikale ku nsonga ya inyombho ya liijo.
彼が階段に差し掛かった時には,群衆の暴行のため,兵士たちに担がれるほどであった。
36 Okubha liijo lwa abhanu bhamulubhile mbhagendelela okuyobhegana, unu “mumusosheo.
大勢の民が,「彼を取り除け!」と叫びながら,後を付いて来たからである。
37 Paulo ejile asilwa mwibhoyelo agati, amubhilie omukulu wa abhasilikale, “enitula okukubhwila echinu?” Omukulu wa abhasilikale naika, “Mbe owaika echiyunani?”
兵営に連れ込まれようとした時,パウロは司令官に尋ねた,「お話ししてもよろしいでしょうか」。 彼は言った,「お前はギリシャ人なのか。
38 Angu awe utali mu misiri ulya oyo kubhambhilo atangasishe obhunyamuke no kugega abhakuti bha bhanu bhiumbhi bhina ibhala?”
するとお前は,この前反乱を起こして,四千人の暗殺者たちを引き連れて荒野に行った,あのエジプト人ではないのか」。
39 Paulo naika, “anye ndi Muyaudi, okusoka mu musi gwa Tarso ogwa Kilikia anye nili mwenengo wa mu musi gwa insonga. Enibhasabhwa, munyikilisishe naike na bhanu.
しかしパウロは言った,「わたしはタルソス生まれのユダヤ人で,キリキアのれっきとした町の市民です。お願いします,あの民に話すことを許してください」。
40 Omwanya ogwo omukulu wa abhasilikale Ejile amwikilisisha, Paulo nemelegulu ku bhilinyilo no kusosha echibhalikisho ku bhanu kwo kubhoko kwaye. Omwanya ogwo gwejile gwabha no bhujibhilie muno, naika nabho mululimi lwe chiebrania. Naika,
司令官が彼に許可を与えたので,パウロは階段に立ち,民を手で制した。すっかり静かになると,ヘブライ語で彼らに語りかけてこう言った。