Matiu 7
1 Jisasi'a anage huno mago'ane zamasami'ne, Rumofona refako huo zamantenkeno, anahu kna huno Anumzamo'a tamagri e'nena refako huoramanteno.
„Ärge mõistke kohut, et teie üle kohut ei mõistetaks.
2 Na'ankure rumofoma refako huntesante, ana avamente Anumzamo'a kagrira refako hugantegahie. Kagrama rumofoma refakoma hanana avamente, anazanke huno kagrira refako hugantegahie.
Sest samasugust mõõdupuud, mida kasutate teiste üle kohtu mõistmiseks, kasutatakse ka teie üle kohtu mõistmiseks ning selle mõõduga, millega teie teistele mõõdate, mõõdetakse ka teile.
3 Nahigenka osi zama negafu avufima me'neazana negenka, kagri kavufima ra zafa rampama me'neana nonkane?
Miks sa näed pindu, mis on su venna silmas? Kas sa ei näe palki, mis on su enda silmas?
4 Na'ane hunka negafunkura, natregena osi'zama kavufi me'neana eri traneno nehane, kagri kavufi'ma ra zafa rampama me'neana?
Kuidas sa saad öelda oma vennale: „Luba, ma võtan selle pinnu su silmast välja“, kui su enda silmas on palk?
5 Kagra tavre vahere, esera ra zafa ranpama kavufima me'neazana eri atrenka kavua keama hutenka, ete negafu avufi me'nea osi'zana eri atregahane.
Sa oled silmakirjalik! Kõigepealt kaota palk oma silmast. Siis oled võimeline selgelt nägema, et võtta oma venna silmast pind välja.
6 Tamagra ruotage hu'neniazana kramofona omiho, hiro zantamia afumofona omiho. Zamagra eri'za zamagianu rehapa atiza eri haviza hugahaze. Ana hute'za Arukrehema hanuza tamahe'za traga trogo hugahaze.
Ärge andke koertele seda, mis on püha. Ärge visake pärleid sigadele, et sead ei tallaks neid jalge alla ning koerad ei pöörduks ega ründaks teid.
7 Antahigesankeno anazana kamigahie, hakesunka kefore hugahane, kafante vagre vagre hanankeno, anagi kantegahie.
Paluge, ja teile antakse; otsige, ja te leiate; koputage, ja teile avatakse.
8 Na'ankure maka vahe'mo'za antahima nege'za e'nerize. Iza'o, hake'noma vanimo'a, keno eri fore hugahie. Kafante vagre vagre nehanimofona, anagi antegahie.
Igaüks, kes palub, see saab; kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse.
9 Hagi tamagri amu nompinti magomofo ne' mofavremo, breti eri namio hanigetma, havea knare eri amigahzafi?
Kas keegi teist annaks oma pojale kivi, kui ta küsib leiba?
10 Hifi nozame eri namio hanigeno'a, agra knare osifavea eri amigahio?
Või annaks talle mao, kui ta küsib kala?
11 Hianagi tamagra havi avu'ava'zama nehaze vahe'mota antahi'naze, mofavre'tmima knare muse'zama ami'zana, monafima nemania Neramafa'a, knare musezana, iza'o Agri'ma antahigemofona rama'a zantami nemie!
Niisiis, kui isegi teie, kes olete kurjad, oskate anda häid asju oma lastele, kui palju enam annab teie taevane Isa häid asju neile, kes teda paluvad.
12 Vahe'mo'zama maka zampima kagri'ma, hugantesaze hunka nehanana avu'avara, kagra ana avu'ava zamagrira huzmanto. Na'ankure e'i kasegene kasnampa vahe'mokizmi kenena eri knare hugahaze.
Käitu teistega nii, nagu sa tahad, et nemad sinuga käituksid. See võtab kokku seaduse ja prohvetid.
13 Tamagra osi kafampinti ufreho, na'ankure fananehu kantema vu'nea kamo'a, ra huno fru hu'ne. Ana kantera rama'a vahe'mo'za amage ante'za nevaze.
Minge sisse kitsast uksest. Sest avar on uks ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja sellel teel käivad paljud.
14 Ana hianagi asimu eri kumate vu'nea kafamo'a osi higeno, ana kamo'a kakanino amuho hu'nege'no, osi'amoza ana kana nege'za nevaririze.
Kuid kitsas on värav ja raske on tee, mis viib ellu, ning selle leiavad vaid vähesed.
15 Kva hiho havige kasnampa vahekura, sipisipimofo avufa eri hankre'za egahazanagi, zamagu'afinka afi kra egahaze.
Olge valvel valeprohvetite suhtes, kes tulevad lambanahas, kuid kes seesmiselt on tigedad hundid.
16 Kagrama zamagenka, antahinka zamagrima hananana, rgama rentesare kegahane, krepia ave'ave zafafinti noragize, hifi ave'ave trazampinti fikia tagigahazo? A'o, anara osugahaze.
Te tunnete nad ära nende viljast. Kas kibuvitstest saadakse viinamarju või ohakatest viigimarju?
17 Anahu kante hakare knare zafamo'za, knare raga renentageno, havi zafamo'za havi raga renentaze.
Niisiis, iga hea puu annab head vilja, samas halb puu annab halba vilja.
18 Knare zafamo'za havi zafa raga oregahaze, ete havi zafamo'ma knare zafa raga oregahaze.
Hea puu ei saa anda halba vilja ja halb puu head vilja.
19 Miko zafamo'za, knare ragama reontesazana, antagiza matevu'za tevefi atregahaze.
Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.
20 E'ina hu'negu ana kante, zamavu'zmavama hanare zamageta antahita hugahaze.
Niisiis, te tunnete nad ära nende viljast.
21 Hagi mago'a vahe'mo'za Nagrikuma Ra Anumzanti, Ra Anumzantie nehaza vahe'mo'za, mona kumapina ovugahaze. Hianagi iza'o monafi nemania Nafanimofo avesi'ma nevariri'samo'za ufregahaze.
Mitte igaüks, kes ütleb mulle: „Issand, Issand“, ei saa taevariiki; saavad ainult need, kes täidavad mu taevase Isa tahet.
22 Ana knazupa rama'a vahe'mo'za anage hu'za Nagrikura hugahaze. Ra Anumzane, Ra Anumzane, Kagri kagifina mono nanekea hu'none. Kagri kagifina havi avamura hunenteta, kaguvaza (mirakol) eri fore hu'nonane hanagena,
Paljud ütlevad mulle viimsel kohtupäeval: „Issand, Issand, kas me ei kuulutanud sinu nimel prohvetlikult, kas me ei ajanud sinu nimel välja kurje vaime, kas me ei teinud sinu nimel palju imetegusid?“
23 ana knazupa Nagra anage hu'na zamasamigahue, tamagra kasegeni'a amage'onte vahe mani'nazage'na tamagrira tamantahina kena osu'noanki, maniganeho hu'na zamasmigahue.
Siis ma ütlen neile: „Ma ei ole teid kunagi tundnud. Minge minu juurest ära, teie, kes teete kurje tegusid!“
24 E'ina hu'negu, iza'zamo ama keni'a nentahi'za amage nentamo'za, knare antahi'zane ne'mo hanave nentake havemofo, agofetu nona kiankna nehaze.
Igaüks, kes kuuleb minu sõnu ja teeb nende järgi, on nagu arukas mees, kes ehitas oma maja tugevale kaljule.
25 Hagi kora nerigeno, tina hageno ne-egeno, zaho kora atuno ana nona eri tagna vazinaku ana'ana hianagi, ana nona eri tagna ovazi'ne. Na'ankure keri kafino tamino havemofo agofetu nona ome ki'negu anara hu'ne.
Sadas paduvihma, tekkis üleujutus ja vali tuul puhus vastu maja, kuid sellega ei juhtunud midagi, sest selle aluseks oli tugev kalju.
26 Hagi iza'zamo, ama Nagri naneke nentahiza amage ontesamo'za, negi vahe'mo noma'a kasepampi kiankna hugahaze.
Igaüks, kes kuuleb minu sõnu, aga ei tee nende järgi, on nagu rumal mees, kes ehitas oma maja liivale.
27 Kora arigeno, tina hageno ne-egeno, zahomo'ene huno ana nona eri traka hutregeno asaga huramino, razampi tagana taganu vazirami'ne.
Sadas paduvihma, tekkis üleujutus ja vali tuul puhus vastu maja ning see varises, kukkus täiesti kokku.“
28 Jisasi'a ana naneke zamasami vagarege'za mika vahe anante atru hu'namo'za antahi'nazana, kasegere ugagota hu'naza vahe'mokizmi avamentera ozamasmi'ne. Rankva vahe'mo rempi hunezamia kante, hihamu'ane naneke nehige'za nentahi'za muse hunente'za, hakare zamagesa antahi'naze.
Kui Jeesus lõpetas nende teemade selgitamise, oli rahvas tema õpetusest hämmastunud,
sest ta õpetas nagu see, kellel on võim, mitte nagu nende vaimulikud õpetajad.
