Matiu 13
1 Ana knareke Jisasi'a nompinti atreno vuno, tiru ankenare umani'ne.
Hiljem samal päeval lahkus Jeesus majast ja istus järve äärde õpetama.
2 Rama'a vahe'mo'za mani'nere umani korave hazageno, votifi marerino umanige'za, rama'a vahe'mo'za tiru ankenare oti'naze.
Tema ümber kogunes nii palju inimesi, et ta pidi astuma paati ja sealt istudes õpetama, sellal kui kogu rahvas seisis rannas.
3 Ana huteno Rama'a fronka kea anage huno zamasmi'ne. Antahiho hoza kri ne'mo'a avimza krinaku vu'ne.
Ta selgitas neile paljusid teemasid ja kasutas selgitamiseks lugusid. „Külvaja läks välja külvama, “alustas ta.
4 Ana'ma huno avimzama negrigeno'a, mago'a avimzamo'a kamofo ankinafi evuramigeno, nama zagamo eno eme ne'ne.
„Kui ta külvas, siis osa seemneid kukkus teerajale. Linnud tulid ja sõid need ära.
5 Mago'a avimzamo'a havege huno osi'a mopa me'nefi evurami'ne. Na'ankure osi'a mopa me'negeno, ame huno hageno mareri'ne.
Teine osa seemneid kukus kivisele pinnale, kus ei olnud palju mulda ja kus nad kiiresti tärkasid.
6 Hianagi zagemo hanatino mrerino temagi atre'ne, na'ankure rafu'namo krakaka kigeno, zagemo te osapare'ne.
Päike tõusis kõrgemale ja kõrvetas neid ning nad närbusid, sest neil ei olnud juuri.
7 Hagi mago'a avimzamo'za ave'ave trazampi evuramigeno, ana ave'ave trazamo hageno rentrako higeno haviza hu'ne.
Osa seemneid kukkus ohakate sekka, mis kasvasid suureks ja lämmatasid vilja.
8 Hu'neanagi mago'amo'a knare mopafi evuramino ne'zana rente'ne. Mago'amo'a 100'a rentegeno, mago'amo'a 60'a rentegeno, mago'amo'a 30'a rente'ne.
Siiski kukkus osa seemneid heale pinnasele. Nad andsid saaki − mõni sada, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend korda külvatust rohkem.
9 Iza'o agesama me'nenimo'a ama kea antahise hino.
Kellel on kõrvad, see kuulaku!“
10 Hagi agri'ma amage'ma nentaza disaipol naga'mo'za Jisasinte e'za anage hu'za antahige'naze, Nahigenka fronka kefintikera nezmasmi'ne?
Jüngrid tulid Jeesuse juurde ja küsisid temalt: „Miks sa kasutad rahvale rääkides mõistujutte?“
11 Hazageno Jisasi'a ke nona huno, Anumzamofo kumapi oku'a me'nea zantamina kehogu tamaveri nehie. Hianagi zamagrira zameri nosie.
„Teil on eesõigus, et teile on avaldatud taevariigi saladusi, aga neile ei ole sellist arusaamist antud, “vastas Jeesus.
12 Iza'o mago'azama eri nenimofona, mago'ene ami'nigeno, agra eri avitegahie. Iza'o e'ori nenimofona, mago'a zama eri'neniana hanregahie.
„Neil, kel juba on, antakse veel, rohkem kui küllalt. Aga neilt, kellel ei ole, võetakse ära seegi, mis neil on.
13 Ama'na agafare, Nagra fronka kefintira nezmasmue. Na'ankure zamagra negazanagi keso'e osugahaze, antahigahazanagi antahi so'e hu'za amara osugahaze.
Sellepärast kõnelen ma neile mõistujuttudega. Sest kuigi nad näevad, nad ei näe, ja kuigi nad kuulevad, nad ei kuule ega saa aru.
14 E'inama hu'naza'zamo'a kasnampa ne' Aisaia hu'nea nanekemo'a avufa'a fore hu'ne, Tamagra antahigahazanagi, amara osugahaze. Tamagra kegahazanagi, keanke oregahaze.
Neis täitub Jesaja prohvetikuulutus: „Kuigi te kuulete, ei saa te aru, ja kuigi te näete, te ei taipa.
15 Na'ankure vahe'mokizmi zmarimpamo hanavetino anaki'ne. Higeno zmagesareti'ma kema antahizamo'a amuho hunezmantege'za zmua asu'nekiza, zmurgaretira zamua onke'za, zmagesa nontahiza, zamagu'aretira amara nosazankiza, zamagu'a rukrehera osnagena, Nagra zamaza osugahue. (Ais 6:9-10.)
Neil on põikpäine hoiak, nad ei taha kuulata ja nad on oma silmad sulgenud. Kui nad ei oleks seda teinud, siis ehk suudaksid nad oma silmadega näha, kõrvadega kuulda ja mõistusega aru saada. Siis võiksid nad minu juurde tagasi tulla ja ma teeksin nad terveks.“
16 Hianagi tamagra ketama antahitama hazazante Anumzamo asomu huneramante. Na'ankure tamavua negeta tamagesamo'a nentahie.
Teie silmad on õnnistatud, sest nad näevad. Ka teie kõrvad on õnnistatud, sest nad kuulevad.
17 Tamage hu'na neramasmue, korapa rama'a kasnampa vahe'mo'zane, fatgo vahe'mo'za amama negaza'za kenaku hu'nazanagi onke'za, nentahizankea, antahinaku hu'nazanagi ontahi'naze.
Ma ütlen teile, paljud prohvetid ja head inimesed on igatsenud näha seda, mida teie näete, kuid ei näinud seda. Nad igatsesid kuulda seda, mida teie kuulete, kuid ei kuulnud seda.
18 Jisasi'a mago'ene anage hu'ne, Antahiho, Avimza ase'nea fronka kemofo agu'agesa'a, ama'ne,
Niisiis, kuulake külvaja lugu.
19 Mago'a vahe'mo'za Anumzamofo kumamofo knare naneke nentahi'za, antahi ama osaza nagamofona, Sata'a eno zamarimpafi me'nea kea emeri atre'ne. Amana hu'ne, kamofo ankinafi avimza kri'nea kna hu'ne.
Kui inimesed kuulevad kuningriigi sõnumit ega mõista seda, siis tuleb vanakuri ja kisub välja selle, mis neisse külvati. See juhtub teeraja peale külvatud seemnetega.
20 Mago avimazamo have mopafi evurami'neana, amanahu kna vaheku hu'noe. Anumzamofo naneke nentahino, ame'ama huno muse hu'ne.
Kivisele pinnasele külvatud seemned on nagu inimesed, kes kuulevad sõnumit ja võtavad selle rõõmsalt kohe vastu.
21 Ana hianagi rafu'na uorminegeno, osi'a kna mani'negeno ana nanekemofonte rehe'za egeno'a, ana nanekea ame huno atreno traka nehie.
Nad peavad mõnda aega vastu, aga kuna neil ei ole juuri, siis langevad nad probleemide ja raskuste tekkides kiiresti.
22 Hagi ave'ave trazampi evu rmi'nea avimazana anahu kna hu'ne, Anumzamofo kea antahiteno, ama mopafi afufenonku agesa nentahigeno, ana zamo avazu higeno Anumzamofo kemo'a nena raga'a reonte'ne. (aiōn g165)
Ohakate sekka külvatud seemned on nagu inimesed, kes kuulevad sõnumit, kuid elu mured ja raha ahvatlus lämmatavad sõnumi, nii et nad jäävad viljatuks. (aiōn g165)
23 Hianagi so'e mopafi kri'nea avimza avimo'a, amanahu vaheku hu'noe, naneke nentahino ana nanenkemofo agu'agesa'a ama nehuno, nena raga'a renteno mago'amo'a 100'a rentegeno, mago'amo 60'a rentegeno, mago'amo 30'a rente'ne.
Heale pinnasele külvatud seemned on inimesed, kes kuulevad sõnumit, mõistavad seda ja annavad hea saagi − mõni sada, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend korda rohkem kui külvati.“
24 Jisasi'a anage huno mago'ene fronka ke zamasmi'ne, Anumzamofo kuma'mo'a mago ne'mo hoza'afi knare avimza aseankna hu'ne.
Siis jutustas ta neile veel ühe mõistujutu: „Taevariik on nagu põllumees, kes külvas oma põllule head seemet.
25 Hianagi avimaza aseteno umasenegeno, ha' vahe'amo havi traza'mofo avi ana witi hozafi eme neseno vu'ne.
Aga sel ajal, kui tema töölised magasid, tuli vaenlane ja külvas nisu hulka umbrohuseemneid. Seejärel ta lahkus.
26 Anama hutegeno'a witimo hageno raga ome renentegeno, havi trazamo enena hage ama hu'ne.
Kui siis nisu kasvas ja hakkas viljapäid looma, kasvas ka umbrohi.
27 Hagi nena nehigeno kazokzo eri'za vahe'amo'za e'za, hoza nefana antahige'za, ramoka kagra knare avimzanke hoza ka'afina kri'nampi? Inankna huno havi trazana hage'ne? hu'za antahige'naze.
Põllumehe töölised tulid ja küsisid temalt: „Isand, kas sa ei külvanud oma põllule head seemet? Kust tuli see umbrohi?“
28 Hoza nefa'a anage huno zamasmi'ne, Ha' vahetimo anara hu'ne! huno hige'za, kazokzo eri'za vahe'mo'za anage hu'za asmi'naze, knare tatresanketa ome zanegi atregahumpi? hu'za antahige'naze.
„Seda tegi keegi vaenlane, “vastas peremees. „Kas tahad, et me lähme ja kisume umbrohu välja?“küsisid töölised.
29 Hianagi hoza nefa'a anage huno zamasmi'ne, a'o tra'za zanefisafima witine zanefigahazanki atrenkeno meno.
„Ei, “vastas isand, „sest kui tõmbate välja umbrohu, võite ka nisu välja juurida.
30 Atrenkeno magoka tarega moke hage'ne hoza hamare knare uhanati'o, hozama hamareknare, hoza hamaresaza vahera nagra zamasmigahue. Kotazana havi traza zanegita nofi anakita tevefi kresigu eri atru hiho. Hianagi witi eri atru hutma nezama ante noni'afi eri antegahaze huno zamasami'ne.
Las mõlemad kasvavad lõikuseni ja siis lõikuse ajal käsin ma saagikoristajatel kõigepealt koguda kokku umbrohu, siduda kimpudesse ja ära põletada ning seejärel koguda kokku nisu ja panna see aita.““
31 Jisasi'a anage huno mago'ene fronka ke zamasmi'ne, Anumzamofo kumamo'a masteti zafa rgamofo avima'agna hu'neankino, vahe'mo erino hoza'afi negrie.
Ta tõi neile veel ühe näite: „Taevariik on nagu sinepiseeme, mille põllumees külvas oma põllule.
32 Mago'a zafa avigna osu'neanki onensa avima'a me'ne. Hianagi ana osi zafamo'a ra huno mago'a hozafima me'nea zantamina agteregeno zafa segeno, Nama'zagamo'za eza no azankunate emegiza amu ante'naze. (Ezi 31:3-14.)
Kuigi see on kõige väiksem seeme, kasvab see suuremaks kui teised taimed. Õigupoolest kasvab see puuks, mis on nii suur, et linnud saavad selle okstel istuda.“
33 Jisasi'a anage huno mago'ene fronka ke zamasmi'ne, Mona kumamo'a amanahu hu'ne, mago a'mo zisti erino witi flauapi herafinteno kregeno ra hiankna hu'ne.
Ta rääkis neile veel ühe mõistujutu: „Taevariik on nagu juuretis, mille naine segas suure koguse jahu sekka, kuni kogu tainas hakkas kerkima.“
34 Jisasi'ma maka kema vea kevufi hu'neana fronka kege zamasmi'ne. Hagi Agra amate kea ozmasmi'ne.
Jeesus selgitas neid asju rahvale mõistujuttude abil. Õigupoolest ei rääkinud ta neile midagi ilma jutustusteta.
35 Amanage huno kasnampa ke hu'nea kemofo avufa'a fore hu'ne, Nagra fronka kefintike kea hugahue. Nagra monane mopa fore osu'nereti'ma eno menima ama knare'ma e'neana, oku'a me'nea kea eri ama hugahue. (Sams-Zga 78:2.)
Sellega täitusid prohveti sõnad: „Ma kõnelen jutustuste abil ja selgitan asju, mis on maailma loomisest peale varjatud olnud.“
36 Ana huteno ana vahe kevua, zamatreno nompi ufre'ne. Agri'ma amage'ma nentaza disaipol naga'mo'za Agrite e'za, anage hu'za asmi'naze, Hozafi hage'nea havi tra'zamofo agu'agesa'a tasmio.
Siis lahkus ta rahva juurest ja läks majja. Jüngrid tulid tema juurde ja küsisid talt: „Selgita palun meile jutustust umbrohust põllul.“
37 Hazageno Jisasi'a anage huno zamasmi'ne, Knare avimza ase'nea nera, Vahe'mofo Mofavre.
„See, kes külvab head seemet, on inimese Poeg, “selgitas Jeesus.
38 Hagi hoza, ama mope, knare avimzana, Anumzamofo mofavrermine, havi tra'zana, Sata mofavreramine.
„Põld on maailm. Hea seeme on kuningriigi lapsed. Umbrohu seeme on vanakurja lapsed.
39 Hagi ha' vahe'mo havi traza kri'neana Sata'e. Hozama hamare kna, mopa vagare kne, hoza hamare vahera, ankero vahezage. (aiōn g165)
Vaenlane, kes umbrohuseemneid külvas, on kurat. Lõikus on maailma lõpp. Saagikoristajad on inglid. (aiōn g165)
40 Havi traza eri tru hu'za tevereti kre'nazana anahu hu'ne, vagaresia knarera tevefi kregahie. (aiōn g165)
Just nagu umbrohi kogutakse kokku ja põletatakse ära, on ka maailma lõpus. (aiōn g165)
41 Ana knarera Vahe'mofo mofavremo'a ankero vahe'a huzmantesige'za, kumi'ma nehu'za vahe'mokizmima zamazeri kumipima nentaza vahera, Agra'a kumapintira zamazeri megi atregahie.
Inimese Poeg saadab oma inglid välja ja nad koguvad kokku kõik patuse ja kõik, kes kurja teevad,
42 Hagi zamagrira zamazeri mate vanage'za amuho tevefi mani'ne'za zavira nete'za, zamavera aninkreki hugahaze.
ning heidavad nad leegitsevasse sulatusahju, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.
43 Ana'ma hanige'za fatgo vahe'mo'za nezmafa kumapina zagemo remsa hiankna hu'za manigahaze. Iza'o agesama me'ne'nigeno'a, ama naneke antahise hino. (Dan 12:3.)
Säravad need, kes elavad õigesti, nagu päike oma Isa kuningriigis. Kellel kõrvad on, see kuulaku!
44 Mona kumamo'a, zago'amo'ma mareri'neaza hozafi frakiankna hu'negeno, mago'mo ome keno eri fore huteno, ete eri franekino, musezamo higeno viazamo miko zama'a zagore ome atre vagareteno, ana mopa ome mi'za hu'ne.
Taevariik on nagu põllusse peidetud aare. Üks mees leidis selle, mattis uuesti maha ning läks siis rõõmsalt ja müüs ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle põllu.
45 Mago'ene mona kumamo'a, feno ne'mo knare kintna me'negeno hakrea kna nehie.
Taevariik on ka nagu häid pärleid otsiv kaupmees.
46 Ana hu'neankino zago'amo mareri'nea kintana mago hakeno eri fore'ma huteno'a, ete vuno miko zama'a mizante ome atreno zago erino, ana kintna ome mizase'ne.
Kui ta leidis kõige kallima pärli, läks ja müüs ta ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle.
47 Mago'ene mona kuma'mo'a, noza kuko timpi atreno rama'a ruzahu ruzahu nozame azeriankna hu'ne.
Või taas, taevariik on nagu kalavõrk, mis heideti merre ja mis püüdis sisse igasuguseid kalu.
48 Hagi avi'matetegeno'a avazu hu'za kasepampi atrete'za, knare nozamea eri'za zuompafi ante'naze. Hianagi havi'za hu'nea nozame'a matevu atre'naze.
Kui võrk sai täis, veeti see kaldale. Head kalad pandi korvidesse, aga halvad visati minema.
49 Anahu kna huno mona mopa vagare knarera ankeromo'za e'za fatgo vahe amu'nompinti keontahi vahera eme zamavare'za, (aiōn g165)
Niimoodi on ka siis, kui tuleb maailma lõpp. Inglid lähevad välja ja eraldavad halvad inimesed headest (aiōn g165)
50 tevefi matevu'za zamatresage'za ana kumapina zavi nete'za, zamavera ani kreki hugahaze.
ning heidavad nad leegitsevasse sulatusahju, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.
51 Tamagra maka kema huana antahi ama nehazafi? Huno zamantahigege'za kenona'a anage hu'za Jisasina asmi'naze, izo.
Kas te nüüd saate kõigest aru?“„Jah, “vastasid nad.
52 Jisasi'a anage huno zamasmi'ne, E'ina hu'negu miko kasegere ugagota hu'naza vahe'mo'za mona kumamofonku e'ina hugahaze hu'za hunezmasamiza vahe'mo'za, nomofo nafa'amo noma'afi ufreno korapa fenozane, kasefa fenozama'a erino atineramia kna nehaze.
„Iga vaimulik õpetaja, kes on taevariigi kohta õppinud, on nagu majaomanik, kes toob oma varakambrist välja uusi ja vanu aardeid, “ütles Jeesus.
53 Ana fronka kea Jisasi'a zamasmi vagareteno, ana kuma atreno,
Pärast seda kui Jeesus lõpetas nende jutustuste rääkimise, ta lahkus.
54 Agra kuma agafa'are Nazareti eno osi mono nompi eme rempi hunezmige'za, antri hu'za anage hu'naze, Ama ne'mo'a knare antahi'zane, kaguvaza eriforehu hankavea igati eri'ne?
Ta läks tagasi oma kodulinna ja õpetas seal sünagoogis. Inimesed olid hämmastunud ja küsisid: „Kust ta saab oma tarkuse ja imeteod?
55 Ama kapenta ne'mofo mofavrefi? Nererankura Maria'e nehazafi? Aganahe'za Jemsi ene Josefe ene Saimoni ene Judasizafi?
Kas ta pole mitte puusepa poeg? Kas tema ema ei ole Maarja ning tema vennad Jaakobus, Joosep, Siimon ja Juudas?
56 Hagi asarahe'za tagrane omani'nazafi? Inaregati ama ne'mo'a ama maka'zana eri'ne.
Kas tema õed ei ela siin meie keskel? Kust saab siis tema selle kõik?“
57 Nehu'za antahi haviza hunentageno, Jisasi'a anage huno zamasmi'ne, Kasnampa vahe'mofona Agri kumate vahe'mo'zane, maka naga'amo'za ra agi nomize.
Ja nad keeldusid temasse uskumast. „Prohvetit austatakse kõikjal, välja arvatud oma kodumaal ja oma perekonnas, “ütles Jeesus neile.
58 Ana hu'negu rama'a kaguvazana amafina osugahie. Na'ankure zamagra zamentintia nosaze.
Kuna nad ei uskunud temasse, ei teinud ta seal palju imesid.
