< Lementesen-Zavi Krafa 5 >

1 Ra Anumzamoka menima tagrite'ma fore'ma nehia knazamo'ma tazeri havizama nehigetama tusi'a tagazema e'nerunana neragenka antahiramio.
Muista, Herra, kuinka meille tapahtui: katso ja näe meidän ylönkatsettamme.
2 Onke'nona vahe'mo'za e'za tagri mopa eme enerizage'za, ru moparegati vahe'mo'za e'za tagri nontamina emeri nafa'a hu'za mani'naze.
Meidän perintömme on muukalaisten osaksi tullut, ja huoneemme ulkonaisten omaksi.
3 Tafahe'za omani megusa mofavregna huta tagra nemanunke'za, trerahe'za kento a'nanegna hu'za mani'naze.
Me olemme orvot ilman isää, ja äitimme ovat niinkuin lesket.
4 Tima nenompi, tevema enerunana zagoretike'za mizaseta eri'none.
Vettä, joka meidän omamme oli, me joimme rahalla, omat halot me ostimme hinnalla.
5 Ha' vahetimo'za rama'a zampi tazeri haviza huvava nehazageta mani fru huta omani'none.
kaulallamme me vaivaa kärsimme; ja ehkä me jo väsyneet olimme, ei kuitenkaan meille lepoa annettu.
6 Tagri'ma ne'zama tamisnageta nesunku huta Isipi vahe'ene, Asiria vahe'mokizmi zmagorga mani'none.
Meidän piti Egyptin ja Assyrian alle meitämme antaman, että me sittekin leipää ravinnoksemme saaneet olisimme.
7 Tagri tagehe'za kumi hute'za ko fri'za menina omani'naze. Ana hu'nazageta menina zamagri kumi'mofo knazama'a e'nerune.
Meidän isämme ovat syntiä tehneet, ja ei enään ole käsissä; ja meidän pitää heidän pahoja tekojansa nautitseman.
8 Tagrira kazokzo eri'za vahe'mo'za kegava hurantazageta mani'nonkeno, mago vahe'mo'e huno ana vahe'mokizmi hankavefintira tagura vazino taza osu'ne.
Orjat meitä vallitsevat; ja ei ole kenkään, joka meitä heidän käsistänsä pelastaa.
9 Hagi nezanku'ma vuta eta huta hakeku'ma hunana, ka'ma kokampina ha' vahe'mo'za bainati kazinteti tahe frinaku kafonte'za mani'naze.
Meidän pitää hakeman leipämme hengen paolla, miekan edessä korvessa.
10 Tusi taga'matea zamo higeno, tavufgamo'a sikonima negraza avenimo'ma teve ha'ma hiaza huno tusi amuho hu'ne.
Meidän ihomme on poltettu, niinkuin pätsissä, hirmuisen nälän tähden.
11 Saioni kumapi a'nanea zamagra zamazeri haviza nehu'za, Juda mopafima me'nea ranra kumatamimpima nemaniza vene omase mofa'nea ha' vahe'mo'za eme zamazeri haviza hu'naze.
He ovat vaimot Zionissa raiskanneet ja neitseet Juudan kaupungeissa.
12 Kva vahetia zamazeri'za zamazante nofi anakite'za, zafare hanti'naze. Ana nehu'za ranra vahetia so'e avu'ava zana hunozmante'za, zamazeri zamagaze hu'naze.
Ruhtinaat he ovat hirttäneet, ja vanhimpia ei he kunnioittaneet.
13 Hagi nehazave nagara huzmantazage'za witima refuzafunepaza have rezahe nehazage'za, mofavre nagatia tusinasi teverami hare'za kofizmantazage'za, knazamigu nehu'za eri'naze.
Nuorukaiset piti jauhaman, ja piskuisten täytyi puita kantaissansa kompastua.
14 Ranra vahetamimo'za kuma kafante'ma nemaniza zana atre'za nevazage'za, nahezave naga'mo'za zavena ahe'za zagamera osu'naze.
Vanhat puuttuivat porteista, ja nuorukaiset ei enään kanteletta soita.
15 Muse zagame'ma nehuta avoma nehagona zana atreta, zavi zagame nehuta tasuzampi mani'none.
Meidän sydämemme ilo loppui, meidän tanssimme on kääntynyt murheeksi.
16 Rantagima e'neruna zamo'ma, tasenire'ma kini fetorikna'ma hu'nea zamo'a mopafi evuramigeta, tasuzampi mani'none. Anama hu'neana tagrama hu'nona kumi'mo higeno anara hu'ne!
Meidän päästämme on kruunu pudonnut; voi nyt meitä, että me niin olemme syntiä tehneet!
17 Anazama fore'ma nehigeno'a, tarimpamo'a havizantfa nehigeno, zavi'ma atonazamo higeno tavumipamo'a evuno hanintiri higeta, tavua keso'e osu'none.
Sentähden on myös sydämemme murheissansa; niiden tähden ovat meidän silmämme pimenneet;
18 Saioni ran kumapina vahera omanino atreno vuno eno higeno, ka'ma koka fore higeno anampina afi kraramimozage mani'neza vano hu'naze.
Zionin vuoren tähden, että se niin hävitetty on, että ketut hänessä juoksentelevat.
19 Hianagi Ra Anumzamoka kagrake kinia mani'nenka, henkama fore hu anante nante'ma hu'za vanaza vahetera manivava hunka vugahane.
Mutta sinä Herra, joka ijankaikkisesti olet, ja istuimes ijästä ikään!
20 Ra Anumzamoka na'a hu'negenka za'zatera kamefira huneraminka antahi noramine?
Miksis meidät ijankaikkisesti unohdat, ja niin kauvan meitä peräti hylkäät?
21 Ra Anumzamoka menina ete tazeri knare hananketa knare huta nemanisunkenka, knatia eri kasefa hananketa, ko'ma knare hutama mani'nonaza huta manisnune.
Palauta, Herra, meitä jälleen sinun tykös, että me taas palaisimme; uudista meidän päivämme niinkuin ne alusta olivat.
22 Hifi tagrira tusi karimpa herantenka kamefi huneraminka, kavesra hurante vaganerampi?
Oletkos meitä peräti heittänyt pois, ja sangen suuresti vihastunut meidän päällemme?

< Lementesen-Zavi Krafa 5 >