< Joni 17 >
1 Hagi Jisasi'a ana naneke huvareteno, Agra kesga huno monafi negeno amanage hu'ne, Nenfaga hago kna (aua) eforehie, Negamofona ra agi amigeno, Negamofo anazanke huno, Kagrira rankagi kamino.
Kui Jeesus need sõnad oli öelnud, vaatas ta üles taeva poole ja ütles: „Isa, aeg on käes. Austa oma Poega, et Poeg võiks austada sind.
2 Maka vahete kvahu hihamu ami'nane, ana hankeno maka ami'nana vahera, Agra zamaza huno manivava mani'za zamigahie. (aiōnios )
Sest sina andsid talle mõjuvõimu kõigi inimeste üle, et ta võiks anda igavese elu kõigile neile, kelle sa oled temale andnud. (aiōnios )
3 Ama'i manivava mani'zane hu'za, zamagra kage'za antahi'za nehu'za, magoketfa tamage Anumzane nehu'za, Jisas Kraisi huntankeno e'ne huza keza antahiza hugahaze. (aiōnios )
Igavene elu on see: tunda sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesust Kristust, kelle sa läkitasid. (aiōnios )
4 Nagra ama mopafi Kagri kagi eri ra nehu'na, Nagri'ma eri'za erio hunka nami'nana eri'zana hago eri vagare'noe.
Olen austanud sind siin maa peal ja lõpetanud töö, mille sa andsid mulle teha.
5 Menina Nenfaga, Kagra kaziga navrento, korapa'ma mopa fore osu'nere mani'neta hu'no'a konariri zampi, Kagrane umanisu'e. (Eks-Utr 3:14.)
Nüüd, Isa, austa mind oma ligiolus auga, mis mul oli sinu juures enne maailma algust.
6 Nagra Kagri kagi kagenkeka'a kokankoka vahe'pinti'ma avare nami'nana vahera zamasmi ama hu'noe. Zamagra Kagrika'a vahe maninagenka Kagra Nagrira nami'nane. Hagi zamagra keka'a antahi'za amage ante'naze.
Ma olen ilmutanud sinu iseloomu neile, kelle sa mulle maailmast andsid. Nad kuulusid sulle; sina andsid nad mulle, ja nad on teinud, mida sa ütlesid.
7 Menina maka nami'nana zankura, Kagra nami'nane hu'za ke'za antahi'za hugahaze.
Nüüd nad teavad, et kõik, mille sa oled mulle andnud, on sinult pärit.
8 Na'ankure Kagrama nasmi'nana kea Nagra zamasmi'noe. Zamagra anankea eneri'za Nagrikura tamage Agriteti e'ne nehu'za, Agra huntegeno e'ne hu'za zamentinti hu'naze.
Olen andnud neile sõnumi, mille sina mulle andsid. Nad võtsid selle vastu, nad veendusid täielikult, et ma olen sinu juurest tulnud, ning nad usuvad, et sina läkitasid mu.
9 Nagra, zamagri zamagi' eri'na nunamuna nehue. Nagra kokankoka vahe zamagi' eri'na nosue, hagi Nagri'ma nami'nana vahe zamagi' eri'na nunamuna nehue. Na'ankure zamagra Kagri suza mani'naze.
Ma palvetan nende pärast; mitte maailma pärast, vaid nende pärast, kelle sa mulle andsid, sest nad on sinu omad.
10 Hagi maka Nagri vahe'mo'za Kagri vahere, maka Kagri vahera Nagri vahere, ana vahe'mo'za Nagrira ra nagi nenamize.
Kõik, kes kuuluvad mulle, on sinu omad, ja need, kes kuuluvad sulle, on minu omad, ning ma olen nende kaudu austatud.
11 Mago'ene Nagra ama mopafina omanigahue, zamagrazmi ama mopafina manigahaze. Hige'na Nagra Kagritega neoe. Ruotge hunana Nenfaga, Kagrama ante nami'nana nagifi zamagu vazisanke'za, tagrama mago huno'ankna hu'za zamagra mago hugahaze.
Ma lahkun maailmast, kuid nemad jäävad maailma; ma tulen sinu juurde. Püha Isa, kaitse neid enda nimel, mille sa mulle andsid, et nad võiksid olla üks, nagu meie oleme üks.
12 Nagra zamagranema mani'nena, Kagri kagire manisnaze hu'na zamagu'vazina kva huzmante'noe. Kagrama nami'namokizmia mago'mo'a fanane osu'ne, hianagi magoke'mofo fanane hinogura huhamprinte'ne, ana hanigeno Anumzamofo avontafe'mo hu'nea kantera avufa'a fore hugahie. (Sam-Zga 41:9)
Sel ajal, kui ma olin nende juures, kaitsesin ma neid sinu nimel, mille sa mulle andsid. Ma valvasin nende üle, nii et ükski neist ei läinud kaotsi, välja arvatud hukule määratu, nii et Pühakiri läks täide.
13 Hu'neanagi Nagra, Kagrite menina ne-e'na, ama mopafina Nagra amanahu kea nehuankino, Nagri muse zamo'a (joy) zamagripi avitegahie.
Nüüd ma tulen sinu juurde; ma räägin seda kõike ajal, mil olen veel siin maailmas, et nad võiksid täielikult minu rõõmust osa saada.
14 Nagra, Kagri nanekea ko zamasmi'noe, huge'za mopa kagi'afi vahe'mo'za zamesra huzmante'naze, na'ankure zamagra ama mopafi vahera omani'naze, Nagrama ama mopafi vahe'ma omani'noa kna hu'naze.
Ma andsin neile sinu sõnumi ja maailm vihkab neid sellepärast, et nad ei ole maailmast, nagu minagi ei ole maailmast.
15 Nagra ama mopareti zamavare atrogura nosue, hagi havi ne'mofo azampinti zamazeri anovazisanegu nehue.
Ma ei palu, et sa võtaksid nad maailmast ära, vaid et sa kaitseksid neid kurja eest.
16 Zamagra ama mopafi vahera omani'naze. Nagra'enena anahu hu'na, ama mopafi vahera omani'noe.
Nad ei ole maailmast, nagu minagi ei ole maailmast.
17 Tamage kefi zamazeri avusese hunka zamazeri otage huo. Kagri keka'amo'a tamage me'ne.
Pühitse neid tões − sinu sõna on tõde.
18 Kagrama hunantanke'na ama mopafina e'noankina, Nagra ana zanke hu'na mopa kagi'afi hunezmantoe.
Samamoodi nagu sina läkitasid mu maailma, läkitan mina nemad maailma.
19 Nagra zamagri huzmeri'na avusese hu'na mani otage hu'noe, ana nehuanki'za zamagranena anazanke hu'za Kagrite avusese nehu'za, tamage hu'za mani otage hugahaze.
Ma pühitsen end nende eest, et ka nemad võiksid olla tõeliselt pühad.
20 Nagrima namage nentaza disaipol nagakuke hu'na nunamuna nosue, hagi ke'ni'a huama nehzage'za, Nagrite zamentinti hanaza naga'enenku nehue,
Ma ei palveta üksnes nende eest, vaid ma palun ka nende eest, kes nende kuulutuse tõttu minusse usuvad.
21 ana hanige'za zamagra maka'mo'za magoke hu'za, Nenfaga, Nagrane mago huta mani'no'a kna hu'za, Tagra ene mago hu'za zamagra mani'nesage'za, kokankokati vahe'mo'za nege'za, Kagra hunantankena e'noe hu'za zamentinti hugahaze.
Ma palun, et nad kõik võiksid olla üks, just nagu sina, Isa, elad minus, ja mina elan sinus, et ka nemad võiksid meis elada, nii et maailma usuks, et sina läkitasid mu.
22 Kagrama hanavema Nagri nami'nana hanavea, Nagra zamagri zami'noe. Tagrama mago huta mani'no'a kna hu'za manisazegu zami'noe.
Olen andnud neile au, mille sa andsid mulle, et nad võiksid olla üks, nagu meie oleme üks.
23 Nagra zamagripi manugenka, Kagra, Nagripi mani'nane, hanige'za zamagra magoke zamarimpa hu'za manigahaze. Ana hananke'za ama mopafi vahe'mo'za nege'za, Kagra hunantankena ama mopafina e'noe hu'za keza antahiza nehanagenka, Nagri'ma kavesi nante'nana kna hunka, zamavesi nezmantane huza keza antahiza hugahaze.
Mina elan neis ja sina elad minus. Et nad võiksid olla täielikult üks, nii et kogu maailm teaks, et sina läkitasid mu, ja et sa armastad neid, nagu sa armastad mind.
24 Nenfaga, Nagri'ma nami'nana vahe'zaga, Nagrama manisufi manisazegu nave'nesie. Ana hu'ne'za Nagri'ma nami'nana hanavea kesaze, na'ankure Kagra korapa mopa omne'nea knafi, Nagrira kavesinantenka kagu'a antenka hanavea nami'nane.
Isa, ma tahan, et need, kelle sa oled mulle andnud, oleksid koos minuga seal, kus olen mina, et nad näeksid au, mille sa oled mulle andnud, sest sa armastasid mind enne maailma loomist.
25 Fatgo Nenfaga, kokankoka vahe'mo'za kage'za antahi'za osugahazanagi, Nagra kage'na kantahi'na hu'noe, hagi amama namage'nentaza naga'moza Kagra hunantakena e'noe hu'za keza antahiza nehaze.
Hea Isa, maailm ei tunne sind, aga mina tunnen sind, ja nemad siin minu juures teavad, et sina mu läkitasid.
26 Nagra, Kagri kagi'a hu'ama hu'na zamagrira nezmasamue, hagi'na mago'ene hagerfi'na hu'ama hu'na zamasmigahue. Kavesima nenantana kavesi zamo'a, zamagri zamagu'afi mesige'na, Nagra anazanke hu'na zamagripi manigahue.
Ma olen ilmutanud neile sinu iseloomu ja näitan seda jätkuvalt, et armastus, mis sul on minu vastu, oleks neis, ja mina elaksin neis.“