< Ezra 7 >
1 Hanki ama ana zantamima fore hutegeno henka mago'a kna evutegeno, Artserksisi'ma Pesia kinima mani'nea knafina, Ezra'a Babilonia atreno Jerusalemia mareri'ne. Ezra nefa'a Seraia'e. Seraia nefa'a Azaria'e, Azaria nefa'a Hilkia'e.
Après ces événements, sous le règne d’Artaxerxès, roi de Perse, Esdras, fils de Saraïas, fils d’Azarias, fils d’Helcias,
2 Hanki Hilkia nefa'a Salumu'e, Salumu nefa'a Zadoku'e, Zadoku nefa'a Ahitubu'e.
fils de Sellum, fils de Sadoc, fils d’Achitob,
3 Hagi Ahitubu nefa'a Amaria'e, Amaria nefa'a Azaria'e, Azaria nefa'a Meraioti'e,
fils d’Amarias, fils d’Azarias, fils de Maraïoth,
4 Meraioti nefa'a Zeraia'e, Zerai'a nefa'a Uzi'e, Uzi nefa'a Buki'e,
fils de Zarahias, fils d’Ozi, fils de Bocci,
5 Buki nefa'a Abisua'e, Abisua nefa'a Finiasi'e, Finiasi nefa'a Eleazari'e, Eleazari nefa'a ugagota pristi ne' Aroni mani'ne.
fils d’Abisué, fils de Phinées, fils d’Eléazar, fils d’Aaron, le grand prêtre, —
6 Hagi Ra Anumzana Israeli vahe'mokizmi Ra Anumzamo'ma Mosese'ma amigeno Israeli vahe'ma zami'nea kasegea Ezra'a antahi ankere'neno, rempi hunezamia nekino, Babilonia atreno Jerusalemi mareri'ne. Na'ankure Ra Anumzamo'a agrane mani'negeno'e.
cet Esdras monta de Babylone: c’était un scribe versé dans la loi de Moïse, qu’a donnée Yahweh, le Dieu d’Israël. Comme la main de Yahweh, son Dieu, était sur lui, le roi lui accorda tout ce qu’il avait demandé.
7 Hanki kini ne' Artaserksisi'ma kinima manino egeno 7nima hia kafufina, Ezra'ene mago'a Israeli vahe'ene, pristi vahe'ene Livae naga'ene, zagame'ma nehaza vahe'ene, ra mono no kafante'ma kvahu vahe'ene, ra mono nompi eri'za vahe'mo'zanena Ezra'ene Babilonia atre'za Jerusalemi mareri'naze.
Plusieurs des enfants d’Israël, des prêtres et des lévites, des chantres, des portiers et des Nathinéens montèrent aussi à Jérusalem, la septième année du roi Artaxerxès.
8 Hanki Artaserksisi'ma kinima mani'no egeno 7nima hia kafumofona 5fuma hia ikantera Ezra'a Jerusalemia ehanati'ne.
Esdras arriva à Jérusalem le cinquième mois de la septième année du roi.
9 Ezra'ma Babiloni kuma'ma atre'neana, ese ikamofona ese zupa atreno, Jerusalemi kumatera 5fu ikamofona ese zupa ehanati'ne. Na'ankure Ra Anumzamo'a agrane mani'neno knare hunte'negu huno anara hu'ne.
C’est le premier jour du premier mois qu’il commença à monter de Babylone, et c’est le premier jour du cinquième mois qu’il arriva à Jérusalem, la main bienfaisante de son Dieu étant sur lui.
10 Ezra'a maka knafina agu'areti huno Ra Anumzamofona kasegea rempi huno nentahino, ana kasegea agu'areti huno amage ante'ne. Ana nehuno Israeli vahera ana kasegene tra kenena rempi huzami'ne.
Car Esdras avait appliqué son cœur à étudier la loi de Yahweh, à la mettre en pratique, et à enseigner en Israël les préceptes et les ordonnances.
11 Hagi Israeli vahe Ra Anumzamofo kasegene tra kenena, Ezra'a pristi ne' mani'neno, Israeli vahera rempi hunezamia ne' mani'neankino, kini ne' Artaseksisima huvempama huno mago avoma kreno Ezrama ami'nea avomo'a amanage hu'ne.
Voici la copie de la lettre que le roi Artaxerxès donna à Esdras, le prêtre et le scribe, scribe instruit des paroles de la loi de Yahweh et de ses préceptes, concernant Israël:
12 Nagra hakare'a kuma'ma kvama hu'noa kini ne' Artaserksisi'na ama avona kre'na, pristi ne' Ezraga Anumzamofo kasegema antahini hu'nenka, monafima mani'nea Ra Anumzamofo kasegema rempima hu'nezamina ne'moka kre negami'na, musenke atregantoe.
« Artaxerxès, roi des rois, à Esdras, prêtre et scribe versé dans la loi du Dieu du ciel, etc.
13 Nagra menina huvempa naneke huankino, nagrama kvama hu'noa Israeli vahepi, pristi vahepi, Livae naga'ma mani'nezama kagranema Jerusalemi vunaku'ma hanamo'za, amne vugahaze huzmantoe.
J’ai donné ordre pour que tous ceux du peuple d’Israël, de ses prêtres et de ses lévites, résidant dans mon royaume, qui désirent aller à Jérusalem, y aillent avec toi.
14 Hanki nagra kini ne'mo'nane antahintahima nenamiza 7ni'a vahe'mo'zane, kagrira hu izo hugantonankinka amne vunka Jerusalemi kumate'ene Juda mopare'ma mani'naza vahe'mo'zanena Ra Anumzanka'amofo kasege avontafe'ma kzampima eri'nana kasegea, amagera nentazafi ome kegahane.
Car tu es envoyé par le roi et ses sept conseillers pour inspecter Juda et Jérusalem d’après la loi de ton Dieu, laquelle est dans ta main,
15 Hanki nagra kini ne'mo'nane antahintahima nenamiza vahe'mo'zanena tavesite musezana silvane golinena Israeli vahe'motma Ra Anumzamofona amunanki, erinka vunka Jerusalemima Agrama nemania mono nompi ome anto.
et pour porter l’argent et l’or que le roi et ses conseillers ont spontanément offerts au Dieu d’Israël, dont la demeure est à Jérusalem,
16 Hanki Babiloni kumatmimpinti'ma zogi'nana silvane golinena ana zanke hunka erinka vuo. Ana nehunka Babiloni mopafima mani'naza Israeli vahe'ene, pristi vahe'mo'zama, Ra Anumzazmimofo mono noma Jerusalemima me'nefima, ofama huogu'ma zamavesite kami'naza ofanena eri'nenka vuo.
ainsi que tout l’or et l’argent que tu trouveras dans toute la province de Babylone, avec les dons volontaires du peuple et des prêtres, librement offerts pour la maison de leur Dieu à Jérusalem.
17 Hagi ana zagoa kvahu so'e hu'nenka, Jerusalema kagri Ra Anumzamofo mono nompima me'nea kresramna vu itare'ma kresramnama vanana zantamina, ve bulimakaonki, sipisipi afuki, ve anenta sipisipi afuki hunka miza nesenka, ofama hu'zanena witigi waini tinki hunka ana zagoretira mizaso.
C’est pourquoi tu auras soin d’acheter avec cet argent des taureaux, des béliers, des agneaux, et ce qui est nécessaire pour les oblations et les libations qui les accompagnent, et tu les offriras sur l’autel de la maison de votre Dieu, qui est à Jérusalem.
18 Hanki ana zantamima miza setenankeno'ma mago'ama mesia silvane golinena Ra Anumzamofo avesi avaririta knare'ma hania zana, kagrane kafuhe'zanena tamagri Ra Anumzamofona hunteho.
Vous ferez, avec le reste de l’argent et de l’or, ce qui vous paraîtra bon, à toi et à tes frères, en vous conformant à la volonté de votre Dieu.
19 Hanki Ra Anumzamofo mono nompima eri'zama erisia zantamima kami'naza zana, erinka Anumzamofo mono nompi Jerusalemi omento.
Dépose devant le Dieu de Jérusalem les ustensiles qui te sont donnés pour le service de la maison de ton Dieu.
20 Hanki anama nehunkama, Anumzankamofo mono nompima ante'zanku'ma mago'a hanunka, kinimo'na zagoma nentaza nompinti, zagoa erinka atupa'ma hanana zana miza hugahane.
Et le reste de ce qui est nécessaire à la maison de ton Dieu, et que tu auras à fournir, tu le fourniras après l’avoir reçu de la maison des trésors du roi.
21 Hanki nagra kini ne' Artaserksisi'na menina huvempa hu'na huanki Yufretisi rantimofo kantu kazigama me'nea kumatmimpima mani'netma zagoma kegavama nehaza vahera amanage hu'na neramasamue, pristi ne' Ezra'a monafinka mani'nea Ra Anumzamofo kasege'a rempi hunezamia ne' mani'neanki, Anumzamofo mono noma kinaku'ma mago'a zanku'ma tamantahigesigeta, ame hutma ana zana amiho.
Et moi, le roi Artaxerxès, je donne ordre à tous les trésoriers d’au delà du fleuve que tout ce qu’Esdras, prêtre et scribe, versé dans la loi du Dieu du ciel, vous demandera, soit exactement exécuté:
22 Hianagi ana zantamima amisnazana ama avamena agateretma omiho. Silva 3400'a kiloa agateretma omiho. Hagi witia 13 tausen 500'a kiloa (500 kura) agateretma omiho, ana nehutma waini tina 2000ni'a lita agateretma omiho, olivi masavena 2000ni'a lita agateretma omiho. Hagi hagegura nama'agu avesigahie anama'a amigahaze.
jusqu’à cent talents d’argent, cent cors de froment, cent baths de vin, cent baths d’huile, et du sel à discrétion.
23 Hanki monafinkama mani'nea Anumzamo'ma mono noma'ama ki'zanku'ma huramante'nia zana kegava hunetma avariri fatgo hiho. E'ina'ma osnageno'a Anumzamo'a nagri kini ne'monane, ne' mofavre naga'niama henkama kinima fore'ma hanaza naga'enena arimpa aherantegahie.
Que tout ce qui est ordonné par le Dieu du ciel soit ponctuellement accompli pour la maison du Dieu du ciel, afin que sa colère ne vienne pas sur le royaume du roi et de ses fils.
24 Hagi mago'enema tamasamisuana antahiho, Pristi vaheteti'ene Livae nagateti'ene zagame'ma hu' vaheteti'ene, mono nonkafante'ma kvama nehaza vaheteti'ene, mono nompima eri'zama eneriza vaheteti'ene, mago'a Anumzamofo mono nompima eri'zama eneriza vaheteti'enena ruzahu ruzahu takisi zagoa e'oriho.
Nous vous faisons savoir aussi qu’ en ce qui concerne tous les prêtres, lévites, chantres, portiers, Nathinéens et serviteurs quelconques de cette maison de Dieu, il n’est pas permis de lever sur eux ni impôt, ni tribut, ni droit de passage.
25 Hanki Ezraga antahio, Anumzankamo'a tusi'a knare antahi'zana kami'nea antahizanteti, Yufretisi rantimofo kantu kazigama me'nea kumatmimpima keagama refko hu kva vahera zamazeri otinke'za mani'ne'za, ana vahera kva huzmanteho. Hagi mago'a vahe'ma Anumzamofo kasegema antahi so'ema osu'nesaza vahe'ma mani'nesazana kagra rempi huzamio.
Et toi, Esdras, selon la sagesse de ton Dieu, qui est dans ta main, établis des juges et des magistrats qui rendent la justice à tout le peuple d’au delà du fleuve, à tous ceux qui connaissent les lois de ton Dieu, et enseigne-les à ceux qui ne les connaissent pas.
26 Hanki mago vahe'mo'ma kagri Anumzamofo kasegema amage ontege, kini ne' Artaserksisi'na nagri kasegenema amage'ma ontesia vahera tamagerfa hu'za ahe frisageno frige, ahenatisageno ru moparega vuge, fenozama'a erige, kina huntege hugahaze.
Quiconque n’exécutera pas la loi de ton Dieu et la loi du roi, qu’il soit fait de lui exacte justice, soit par la mort, soit par le bannissement, soit par une amende, soit par la prison. »
27 Hanki nagra Ezra'na Ra Anumzana tagehe'mokizmi Ra Anumzamofona muse hunte'na agi'a ahentesga nehue. Na'ankure Ra Anumzamo'a kini ne'mofona antahintahi'a azeri otigeno Jerusalemia Ra Anumzamofo mono nona eri avasase nehie.
Béni soit Yahweh, le Dieu de nos pères, qui a mis ainsi au cœur du roi de glorifier la maison de Yahweh qui est à Jérusalem,
28 Hanki Ra Anumzamo'a asunku hunanteno, kini ne'ene agri'ma antahintahima nemiza vahe'ene, hankave eri'za vahe'amokizmia antahintahi zamige'za nagrira nazeri so'e nehaze. E'ina hu'negu Ra Anumzana tagri Anumzamo'a nagrane mani'neno hankavea nenamianki'na, Israeli vahepima ugotama hu'naza vahe'a amne zamavare'nugeta Jerusalemia marerigahune.
et qui a tourné sur moi la bienveillance du roi, de ses conseillers et de tous les plus puissants officiers du roi! Et je pris courage parce que la main de Yahweh mon Dieu était sur moi, et je rassemblai les chefs d’Israël, afin qu’ils partissent avec moi.