< Esta 1 >

1 Hagi Serksisima (Ahasurusi'ma) kinima mani'neana India mopareti eri agafa huteno, vuno Itiopia (Cush) mopare ome atre'nea kumatmima 127ni'a provinsirami kegavama hu'nea knafina, amanahu'za fore hu'ne.
Or il arriva au temps d'Assuérus, qui régnait depuis les Indes jusqu'en Ethiopie, sur cent vingt-sept provinces;
2 Hagi ana knafina kini ne' Serksisi'a kini tra'are ran kumapi Susa mani'ne.
[Il arriva, dis-je], en ce temps-là, que le Roi Assuérus étant assis sur le trône de son règne à Susan, la ville capitale;
3 Hagi 3'a kafuma kinima nemanino'a, ranra kva vahetamine eri'za vahe'aramimofona tusi ne'za krezmante'ne. Hagi Pesiane Media sondia vahete kva vahetamine, ranra eri'za vahetamine, gavana vahe'mo'zanena anampinke mani'naze.
La troisième année de son règne, il fit un festin à tous les principaux Seigneurs de ses pays, et à ses serviteurs, de sorte que la puissance de la Perse et de la Médie, [savoir] les plus grands Seigneurs, et les Gouverneurs des provinces étaient devant lui;
4 Na'ankure 6si'a ikamofo agu'afi agrama kegavama hu'nea mopafi zago-fenona eriama nehuno, hihamu konariria erinte ama huno zamaveri hu'ne.
Pour montrer les richesses de la gloire de son Royaume, et la splendeur de l'excellence de sa grandeur, durant plusieurs jours; [savoir] cent quatre-vingts jours.
5 Hagi ana knaramima evutegeno'a, kini ne'mo'a Susa rankumapima atru hu'nea vahetmimofo ne'zana tusi ne'za kreno retro huzmante'ne. Na'ankure ana maka vahe'ma atruma hu'nazana, osi eri'za vaheteti vuno ra eri'za vahete vu'ne. Hagi ana ne'zana kini ne'mo'a agra kumapima me'nea knagune hozafi retro hige'za 7ni'a knamofo agu'afi nene'za musena hu'naze.
Et au bout de ces jours-là, le Roi fît un festin pendant sept jours, dans le parvis du jardin du palais Royal, à tout le peuple qui se trouva dans Susan, la ville capitale, depuis le plus grand jusqu'au plus petit.
6 Hagi ana knagune hozafima konaririma hunte'neana, efeke'ene fitunke tavraverami renteno evu'ne. Hagi ana tavraveramina efeke'ene fitunke nofitminu silvare rinifi alabasta have posirera ru marave'marave nehia haverami renteno evu'ne. Hagi mopafima ruzahu ruzahu havema rekamrente'za evu'naza agofetura golireti'ene silvareti'ma tro'ma hu'naza tratami ante'naze.
[Les tapisseries] de blanc, de vert et de pourpre tenaient avec des cordons de fin lin et d'écarlate à des anneaux d'argent, et à des piliers de marbre; les lits étaient d'or et d'argent sur un pavé de porphyre, de marbre, d'albâtre, et de marbre tacheté.
7 Hagi golireti'ma tro'ma hu'naza kapufi waini tina tagiza ru avamente avamente vahera nemizageno, kini ne'mo'a wainiramina rama'a ana vahera zami'ne.
Et on donnait à boire en vaisselle d'or, qui était en diverses façons; et il y avait du vin Royal en abondance, selon l'opulence du Roi.
8 Hagi zamagima hige'za e'naza vahe'mo'za zamagra zamavesite waini tina ne'naze. Na'ankure waini tima tagino veva'ma hu vahetmina kini ne'mo'a zamasmino, mago magomofoma avesi'nia avamente waini tina tagita zamiho huno huzmante'ne.
Et la manière de boire fut telle qu'on l'avait ordonné. On ne contraignait personne; car le Roi avait ainsi expressément commandé à tous ses maîtres d'hôtel, de faire selon la volonté de chacun.
9 Hagi kini ne' Serksisima venenezagama zamazeri musema nehigeno'a, anahukna huno kini ne' kumapina kuini a' Vasti'a agranena zamazeri muse huno tusi'a ne'za a'neramimofona krezmante'ne.
Et Vasti la Reine fit aussi un festin aux femmes dans la maison Royale, qui [était] au Roi Assuérus.
10 Hagi namba 7ni kna zupama waini timo'ma kini ne' Serksisi antahintahima azeri negima nenegeno'a, Mehumanima, Bazitama, Habonama, Bigtama, Abagtama, Zetarima, Kakasima huno zamagonknazama hari'nea 7ni'a eri'za vahe'aramima ana ne'zama nenaku'ma etruma hu'naza vahetmina huzmanteno,
Or au septième jour, comme le Roi avait le cœur gai de vin, il commanda à Méhuman, Bizta, Harbona, Bigtha, Abagtha, Zéthar, et Carcas, les sept Eunuques qui servaient devant le Roi Assuérus,
11 kuini a' Vastina ome avre'za esageno kuini fetori antanineno kini ne'mofo avuga enogu huzmante'ne. Hagi kuin' Vasti'a hentofa agi agonane a mani'neankino, kini ne'mo'a eri'za vahetmima'a zamaveri hunaku kuini a' Vastina kea hu'ne.
Qu'ils amenassent devant lui la Reine Vasti, portant la couronne Royale, afin de faire voir sa beauté aux peuples et aux Seigneurs; car elle était belle à voir.
12 Hianagi ana nanekema kini ne'mofo eri'za vahe'mo'zama ome asamizankea kuini a' Vasti'a ontahi'ne. Hagi ana'ma higeno'a, kini ne'mofona tusi rimpa ahegeno arimpama ahezamo'a agu'afina tevere'ne.
Mais la Reine Vasti refusa de venir au commandement que le Roi lui fit faire par les Eunuques; et le Roi se mit en fort grande colère, et sa colère s'embrasa au dedans de lui.
13 Ana higeno kini ne'mo'a, kuini a' Vasti'ma hunte'nea zanku nentahino antahintahi eri'naku knare antahintahine vahetami zmantahige'ne. Na'ankure kini vahe' zamavu'zmavara knare antahintahine vahe'ma antahigeno antahintahima eri zamavu'zmava me'negu anara hu'ne.
Alors le Roi dit aux Sages qui avaient la connaissance des temps, (car le Roi communiquait ainsi avec tous ceux qui connaissaient les lois et le droit;
14 Hagi knare antahi'zane vahetmima kini ne'mofo tava'oma'are'ma nemaniza vahetmina Kasenaki, Setaki, Adamataki, Tasisiki, Meresiki, Masenaki, Memukani'e. Hagi ama ana 7ni'a vahetmina Pesiane Media kamanimofo ranra kva vahetminkino, maka zupa kini ne' eme ketere nehaza vahe mani'naze.
Et alors Carséna, Séthar, Admatha, Tarsis, Mérès, Marséna, [et] Mémucan, sept Seigneurs de Perse et de Médie, étaient proches de lui, qui voyaient la face du Roi, et ils avaient les premiers sièges dans le Royaume.)
15 Hagi kini ne' Serksisi'a anage huno ana vahera zamasami'ne, eri'za vahe'niaramima huzmante'na Kuini a' Vastima kehinkeno enoma huge'za ome asamizageno'a, kuini a' Vasti'a ke'ni'a ontahianki, na'a huntegahufi kasegefina keta nasamiho.
Qu'y a-t-il à faire selon les lois à la Reine Vasti, pour n'avoir pas exécuté le commandement que le Roi Assuérus lui a envoyé faire par les Eunuques?
16 Higeno kini ne'mofo avugane ranra kva vahetmimofo zamavuga Memukani'a kenona huno, kuini a' Vasti'a kini ne'tekera ama ana avu'avara huonteanki, maka ranra kva vahetamine, maka vahetmima kini ne'mo'ma kegavama hu'nea mopafima mani'naza vahete'ene ama ana avu'avara huzmante.
Alors Mémucan parla en présence du Roi et des Seigneurs, [disant]: La Reine Vasti n'a pas seulement mal agi contre le Roi, mais aussi contre tous les Seigneurs, et contre tous les peuples qui sont dans toutes les provinces du Roi Assuérus.
17 Na'ankure ama ana kema vuno eno'ma hina maka a'nemo'zama antahinu'za, kuini a' Vasti'a kini ne' Serksisi'a ke hiana ke'a antahino ome'ne hu'za nehu'za, zmavenanehe'mofona zamage fenkami netre'za kezmia ontahigahaze.
Car l'action de la Reine viendra [à la connaissance] de toutes les femmes, pour leur faire mépriser leurs maris, quand on dira: Le Roi Assuérus avait commandé qu'on lui amenât la Reine, et elle n'y est pas venue.
18 Hagi menima Pesiane Media ranra kva vahetmimofo a'nemo'zama kuini a' Vastima kini ne'ma huntea avu'avazamofo agenkema antahisu'za, ana zanke hu'za kini ne'mofo ranra kva vahetmina zamage fenkami netre'za, kezmia ontahisage'za tusi zamarimpagu hugahaze.
Et aujourd'hui les Dames de Perse et de Médie qui auront appris la réponse de la Reine, répondront [ainsi] à tous les Seigneurs [des pays] du Roi; et comme ce sera une marque de mépris, ce sera aussi un sujet d'emportement.
19 E'ina hu'negu ama ana kere'ma kini ne'mokama muse hanunka mago kasege krenka, kuini a' Vasti'a nagri navuga omegahie, hunka negrenka mago knare aku kenka erigeno kuini Vasti nona erino kuinia manino.
Si le Roi donc le trouve ainsi bon, qu'un Edit Royal soit publié de sa part, et qu'il soit écrit entre les ordonnances de Perse et de la Médie, et qu'il soit irrévocable; [savoir] que Vasti ne vienne plus devant le Roi Assuérus; et que le Roi donne son Royaume à sa compagne, [qui sera] meilleure qu'elle.
20 Hagi e'inama hunka kasegema tro hanankeno ana nanekemo'ma maka kagrama kegavama hu'nana mopa atupare'ma vuno eno'ma hinkeno, maka agima omne' a'nereti vuno agima me' nea a'neraminte'ma vaniana a'nemo'za, zmavenanehe'i kea nentahiza zamage sga hugahaze.
Et l'Edit, que le Roi aura fait ayant été su par tout son Royaume, quelque grand qu'il soit, toutes les femmes honoreront leurs maris, depuis le plus grand jusqu'au plus petit.
21 Hagi kini ne'ene ranra eri'za vahetmimo'za Memukani'ma hia antahintahirera mago zamarimpa hu'za muse hu'naze. Ana hazageno Memukani'ma antahintahima amia kante anteno kini ne'mo'a ana zana hu'ne.
Et cette parole plut au Roi et aux Seigneurs; et le Roi fit selon la parole de Mémucan.
22 Hagi kini ne'mo'a avona kreno maka agrama kegavama hu'nea kumatmintega atregeno vuno eno hu'ne. Hagi mago mago kumategama avoma kre atre'neana zamagrama negraza avompinti kre atre'ne. Hagi ana avompina amanage huno krente'ne, mago mago naga'mofona vemo vugota kva manigahie huno kretre'ne.
Il envoya des lettres par toutes les provinces du Roi, à chaque province selon sa manière d'écrire, et à chaque peuple selon sa langue, afin que chacun fût maître en sa maison, et parlant selon la langue de son peuple.

< Esta 1 >