< Taneo 6 >

1 Hanki Midia mopareti ne' Dariusi'ma kinima efore huno maniteno'a, anama kegavama hia mopa 120'afi mopa refakohu osi osi huteno, ana mopa kegava hutere hanazegu gavana vahe huhampri zamante'ne.
Il plut à Darius d’établir sur le royaume 120 satrapes, pour qu’ils soient dans tout le royaume;
2 Hagi anama huhampri zamante'nea vahete'ma kegavama huzmantesnaza vahera 3'a vahe huhampri zamante'ne. Ana 3'a vahe'ma huhampari zamante'nefina magora Danieli huhampari ante'neanki'za, kini ne'mofo zantaminte'enena zamagra kegava hugahaze.
et au-dessus d’eux, trois présidents, dont Daniel était l’un, pour que ces satrapes leur rendent compte, et que le roi ne souffre aucun dommage.
3 Hanki anama huhampri zamante'nea vahepina Danieli eri'zamo'a knare zantfa higeno, kini ne'mo'a negeno anama kegavama hu'nea mopamofo agu'afina hunte'nigeno ugota kva ne' manisniegu antahintahi retro hu'ne.
Et ce Daniel surpassa les présidents et les satrapes, parce qu’il y avait en lui un esprit extraordinaire; et le roi pensa à l’établir sur tout le royaume.
4 Hagi anama huhampri zamante'nea kva vahe'mo'za, Danieli'ma kamani eri'zama eri haviza hanige'za nege'zama kini ne'ma ome asamisnaza kankamunku hake'nazanagi, onketfa hu'naze. Na'ankure Danieli'a fatgo nekino, eri'zama eri'neana tamage kazigatike e'nerino, mago zana eri havizana osu'ne.
Alors les présidents et les satrapes cherchèrent à trouver dans [l’administration du] royaume quelque sujet d’accusation contre Daniel; et ils ne pouvaient trouver aucun sujet d’accusation ni aucune faute, parce qu’il était fidèle; et aucun manquement ni aucune faute ne se trouva en lui.
5 Ana hu'negu ana kva vahe'mo'za mago zupa zamagra'a amanage hu'za hu'naze. Danieli eri'zampina mago havizana keta eri forera osune. Ana hu'negu magoke kama me'neana, agrama Anumza'amofoma amage'ma nentea kasege'afi ufreta azeriteta keagafina avrentegahune.
Et ces hommes dirent: Nous ne trouverons dans ce Daniel aucun sujet d’accusation, à moins que nous n’en trouvions contre lui à cause de la loi de son Dieu.
6 Anagema hute'za ana kva vahe'mo'za eri vararumi'za kini nete vu'za, amanage hu'za ome hu'naze. Kini ne' Dariusiga za'zate kinia maninka vugahane!
Alors ces présidents et ces satrapes s’assemblèrent en foule auprès du roi, et lui parlèrent ainsi: Roi Darius, vis à jamais!
7 Kagri'ma kaza huta eri'zama e'neruna kva vahe'ene, antahintahima negamuna vahe'ene, gavana vahe'mota maka mago trimpa huta, kini ne'moka kantahigonanki, knare hu izo nehunka mago kasege antenka huhankavetisnanke'za, 30'a zage gnamofo agu'afina mago vahe'mo'a, mago'mofontero, mago anumzantero, mago vahete'enena nunamuna osanianki, kagriteke monora hugantesaze. Hagi mago vahemo'ma ana kasegema rutagresia vahera avre atresnankeno laionimofo kerifi uramigahie.
Tous les présidents du royaume, les préfets et les satrapes, les conseillers et les gouverneurs, ont tenu conseil ensemble pour établir un statut royal et mettre en vigueur une défense, [portant] que quiconque fera une demande à quelque dieu ou à quelque homme que ce soit, durant 30 jours, excepté à toi, ô roi, sera jeté dans la fosse aux lions.
8 E'ina hu'negu kini ne'moka menina hananke'za ana kasegea avontafete kretesnagenka, ana avontera kazanko avona krentesnankeno, Midia vahete'ene Pesia vahetera mago kasege efore huno me'nesnige'za eri otregahaze.
Maintenant, ô roi, établis la défense, et signe l’écrit afin qu’il ne soit pas changé, selon la loi des Mèdes et des Perses, qui ne peut être abrogée.
9 Anagema hutazageno'a kini ne' Dariusi'a huzmantege'za ana kasegea avontafete kretazageno, ana avomofo agofetura agra'a agi kreno eri vakakinte'ne.
À cause de cela, le roi Darius signa l’écrit et la défense.
10 Hianagi Danieli'ma ana kasegere kini ne'mo'ma agima krenteno eri hankavetia nanekema nentahino'a, koma nehiaza huno noma'arega vuno, noma'amofo agofetu'ma me'nea nomofo hunaragintepinka rena ome nereno, zaho eri kama Jerusalemi kazigama me'neana eri nagi hagaro hu'ne. Ana nehuno mago zagemofo agu'afima 3'a zupama nunamuma huno Anumza'amofoma susu huntetere'ma nehiaza huno nunamuna hu'ne.
Or Daniel, quand il sut que l’écrit était signé, entra dans sa maison; et, ses fenêtres étant ouvertes dans sa chambre haute, du côté de Jérusalem, il s’agenouillait sur ses genoux trois fois le jour, et priait, et rendait grâce devant son Dieu, comme il avait fait auparavant.
11 Anante kini ne'mofo eri'za vahe'mo'zama kema anaki'naza kante amage ante'za magoka eri vararumi'za vu'za Danieli nonte ome kazana, Anumza'amo'ma azama haninogu nunamu nehige'za ome ke'naze.
Mais ces hommes s’assemblèrent en foule et trouvèrent Daniel qui priait et présentait sa supplication devant son Dieu.
12 Hagi ana vahe'mo'za kete'za kini nete e'za, Kagra kini ne'moka mago kasegea huhankavetinka, 30'a zagemofo agu'afina mago vahe'mo'a mago anumzante'ene mago vahetera nunamuna huonteno nagriteke nunamuna hugahie hunka nehunka, iza'o anama osania vahera azeri'na laionimofo kerifi atregahue hunka hunampi anagea osu'nane? Hazageno ana kenona kini ne'mo'a huno, Izo e'i Midia vahe'ene Pesia vahe'mokizmi kasege ko me'neankino, mago vahe'mo'e hunora eri otregahie.
Alors ils s’approchèrent et dirent devant le roi, touchant la défense du roi: N’as-tu pas signé une défense, [portant] que tout homme qui, durant 30 jours, ferait une demande à quelque dieu ou à quelque homme que ce soit, excepté à toi, ô roi, serait jeté dans la fosse aux lions? Le roi répondit et dit: La chose est certaine, selon la loi des Mèdes et des Perses, qui ne peut être abrogée.
13 Anante kini nera asami'za, Juda ne'ma kinafima emani'nea ne' Danieli'a kagri kasegea rutagreno amagera onte'ne. Ana nehuno agra'a Anumzamofontega mago zagegnamofo agu'afina 3'a zupa nunamuna nehie.
Alors ils répondirent et dirent devant le roi: Daniel, qui est d’entre les fils de la captivité de Juda, ne tient pas compte de toi, ô roi, ni de la défense que tu as signée, mais il fait sa requête trois fois par jour.
14 Hazageno kini ne'mo'ma ana kema nentahigeno'a arimpamo'a tusi kna nehigeno mani'neno, inankna hu'na Danielina aza hugahueha huno antahintahi hakare nehuno, mani'negeno ana zupa zagemo'a ufregeno kinaga se'ne.
Alors le roi, quand il entendit ces paroles, en fut fort affligé, et il pensa avec sollicitude à Daniel afin de le sauver, et jusqu’au coucher du soleil il s’efforça de le délivrer.
15 Hagi kinaga zagema unefrege'za kini ne'mofo eri'za vahe'mo'za ete eri vararumi'za kini nete vu'za amanage ome hu'naze. Kini ne'moka kagra ko antahi'nane, Midia vahe'ene Pesia vahe'mo'za mago kasegema kini ne'mo'ma huhankaveti'nesnia kasegea mago vahe'mo'a ruotagregahie.
Alors ces hommes s’assemblèrent en foule auprès du roi, et dirent au roi: Sache, ô roi, que c’est la loi des Mèdes et des Perses, qu’aucune défense ou statut que le roi a établi, ne peut être changé.
16 Anagema hazageno'a kini ne' Dariusi'a huzmantege'za vu'za Danielina ome avre'za laionimofo kerifi ome atre'naze. Ana hutazageno kini ne'mo'a Danielina asamino, Maka zupa kagu'areti'ma hunka agri eri'zama enerina Anumzankamo'a kaza huno kavresie.
Alors le roi donna des ordres, et on amena Daniel, et on le jeta dans la fosse aux lions. Le roi prit la parole et dit à Daniel: Ton Dieu que tu sers continuellement, lui, te sauvera.
17 Hanki Danielima retufe vazi'naza kerimofo avazarera mago have eri'za renkani rente'naze. Anante kini ne'mo'ene eri'za vahe'amo'za ana havemofo agofetura avame'zana zamagia krete'za fukireti rekamarente'naze. Na'ankure vahe'mo'ma Danielima eme avre atre'zanku anara hu'naze.
Et une pierre fut apportée et mise sur l’ouverture de la fosse, et le roi la scella de son cachet et du cachet de ses grands, afin que l’intention à l’égard de Daniel ne soit pas changée.
18 Ana'ma hute'za kini nemo'a marerisa nonkuma'arega atreno vuno umani'neno, ana kenagera ne'zana oneno, ko'ma nehiazana huno eri'za vahe'a hige'za eme azeri musena osu'naze. Ana hazageno ana kenagera mani'neno avura omasetfa hu'ne.
Alors le roi s’en alla dans son palais, et il passa la nuit en jeûnant, et ne voulut pas qu’on lui amène des concubines; et son sommeil s’enfuit loin de lui.
19 Hanki nanterame kini nemo'a otiazamo, ame huno laionimofo kerima me'nerega vu'ne.
Ensuite le roi se leva avec l’aurore, au point du jour, et s’en alla en hâte à la fosse aux lions.
20 Ana kerire'ma kini ne' Dariusi'ma uhanatiteno'a, tusi asunku nehuno amanage hu'ne. Kasefa'ma huno mani'nea Anumzamofo eri'za ne' Danieliga, kagu'areti'ma hunka agri eri'zama erintenkama nevana Anumzamo'a kegava hugantege'za laionimo'za kahe'za one'nazafi?
Et comme il approchait de la fosse, il cria à Daniel d’une voix triste. Le roi prit la parole et dit à Daniel: Daniel, serviteur du Dieu vivant, ton Dieu, que tu sers continuellement, a-t-il pu te délivrer des lions?
21 Anagema higeno'a Danieli'a kenona huno, Kini nemoka knare hunka za'zate kinia mani vava hunka vugahane!
Alors Daniel parla au roi: Ô roi, vis à jamais!
22 Nagri Anumzamo'a ankero vahe'a huntegeno eno laioniramimofo zamagira eri hamunkige'za hazenkea onami'naze. Na'ankure Anumzamofo avurera hazeke'ni'a omanege'na, kini nemoka kagri zana magora eri havizana osu'nogu anara hu'ne.
Mon Dieu a envoyé son ange et a fermé la gueule des lions, et ils ne m’ont fait aucun mal, parce que devant lui l’innocence s’est trouvée en moi, et devant toi non plus, ô roi, je n’ai rien fait de mal.
23 Kini ne'mo'a tusi muse nehuno huzmantege'za, Danielina ana kerifintira avre atre'naze. Magore huno Danieli avufga reohakanene. Na'ankure agra'a Anumzamofonte amentinti hu'negu anara hu'ne.
Alors le roi fut très joyeux et dit qu’on tire Daniel de la fosse. Et Daniel fut tiré de la fosse, et aucun mal ne fut trouvé sur lui, parce qu’il s’était confié en son Dieu.
24 Anante kini nemo'a hankavege huno vahera huzmanteno, Vuta Danielima havige hu'za kanivema rente'naza vahera ome nezamavareta, a'mofavre zaminena zamavareta vuta laionimofo kerifi ome zamaretufe vaziho huno huzmante'ne. Anage hige'za vu'za anazana ome hu'naze. Hianagi zahufa moparera uorami'nage'za, laionimo'za haru hu'za mareri'za zamazerite'za zaferi'nazamia anifunetagi'za taganataganu vaziza nenaze.
Et le roi donna des ordres, et on amena ces hommes qui avaient accusé Daniel, et on les jeta dans la fosse aux lions, eux, leurs enfants et leurs femmes; et ils n’étaient pas parvenus au fond de la fosse, que déjà les lions se rendirent maîtres d’eux et leur brisèrent tous les os.
25 Hagi anante kini ne' Dariusi'a mago avona kreteno, atregeno kokankoka ana mopafima ru zamavufagane ru zamavufagane ru zamageru'ene ru zamageru'ene vahe'ma mani'narega nevigeno amanage hu'ne, musenke atre ramantoankita knare huta tamarimpa frune manigahaze.
Alors le roi Darius écrivit: À tous les peuples, peuplades et langues, qui habitent sur toute la terre! Que votre paix soit multipliée!
26 Maka ama nagrama kegavama hu'noa mopafi vahe'mota kasefa'ma huno mani'nea Anumzana Danieli Anumzamofonku korora hunteho. Na'ankure kasefa huno mani'neno, manivava nehia Anumzankino, agra kinia manivava huno nevanigeno, hankave'amo'a vaga oregahie.
De par moi l’ordre est donné que, dans tous les gouvernements de mon royaume, on tremble devant le Dieu de Daniel et on le craigne; car il est le Dieu vivant, et il subsiste à jamais, et son royaume est [un royaume] qui ne sera pas détruit, et sa domination [durera] jusqu’à la fin.
27 Ana hu'neankino ana Anumzamo'a agra vahe'a zamagu vazino nezmavreno, monafine mopafinena kaguva zane avame'zanena eri fore nehia Anumzankino, laionimofo hankavefintira Danielina aza huno avre'ne.
Il sauve et il délivre, et il opère des signes et des prodiges dans les cieux et sur la terre: c’est lui qui a sauvé Daniel de la puissance des lions.
28 Ana hutegeno Dariusi'ma kinima mani'nea knafine, Pesia kini ne' Sairusi'ma kinima mania knafina, Danieli avatera mago zana fore osigeno knare huno mani'ne.
Et ce Daniel prospéra pendant le règne de Darius et pendant le règne de Cyrus, le Perse.

< Taneo 6 >