< Taneo 1 >

1 Juda kini ne' Jehoiakimi'ma 3'a kafuma kinima nemanigeno'a, Babiloni kini ne' Nebukatnesa'a Jerusalemi kumate vahe ha' eme huzmante'naku sondia vahe zaga'ane eno Jerusalemi kumara eme avazagi kagi'ne.
La troisième année de Jéhojakim Roi de Juda, Nébucadnetsar Roi de Babylone vint [contre] Jérusalem, et l'assiégea.
2 Hagi Ra Anumzamo'a Nebukatnesa azampi Juda kini ne' Jehoiakimina avrentegeno azenerino, Anumzamofo ra mono nompima eri'zama eneriza zantaminena eri'ne. Ana huteno erino Babiloni vuno, havi anumza'amofo mono nompima fenozama nentazafi omente'ne.
Et le Seigneur livra en sa main Jéhojakim Roi de Juda, et une partie des vaisseaux de la maison de Dieu, lesquels [Nébucadnetsar] fit emporter au pays de Sinhar en la maison de son Dieu; et il mit ces vaisseaux en la Trésorerie de son Dieu.
3 Ana huteno kini ne' Nebukatnesa'a, agri nompima eri'zama eneriza vahete'ma ugotama huno kegavama hu'nea ne' Aspenasina hunteno, Israeli kini ne'mofo nagapinti'ene Juda kva vahe'mokizmi nagapintira,
Et le Roi dit à Aspenaz, Capitaine de ses Eunuques, qu'il amenât d'entre les enfants d'Israël, et de la race Royale et des principaux Seigneurs,
4 vunka kasefa vahe'ma zamafuhe zamafahe'ma osu'nesiane, hiranto zamavugosa huzmante'nesiane knare antahi'zampima avite'nesazane, maka antahintahi'zama rempi hu'za antahi'zantema knare hu'nesazane, maka nanekema ame hu'za antahiama'ma nehu'za, kini ne'mofo nompima eri'zama eri antahi'zama ani'ma hu'nesnaza nahezaverami, ome zamavarenka enka Babiloni vahe'mokizmi zamagerura rempi hunezaminka, avoma kreno hampri'zana rempi huzamio huno hunte'ne.
Quelques jeunes enfants, en qui il n'y eût aucun défaut, beaux de visage, instruits en toute sagesse, connaissant les sciences, qui eussent beaucoup d'intelligence, et en qui il y eût de la force, pour se tenir au palais du Roi; et qu'on leur enseignât les lettres et la langue des Caldéens.
5 Nehuno kini nemo'a huno, Maka zupa nagri nompinti knare zantfama hu'nea ne'zane waini tinena negahaze huno huzmante'ne. Ana nahezaveramina 3'a kafufi rempia huzamitesnage'za, henka ufre'za kini ne'mofo eri'zana erigahaze.
Et le Roi leur assigna pour provision chaque jour une portion de la viande Royale, et du vin dont il buvait; afin qu'on les nourrît ainsi trois ans, et qu'ensuite [quelques-uns d'entre eux] servissent en la présence du Roi.
6 Ana vahe amunompina, Juda naga'nofipinti nehazaveramina, Danieli'ma, Hanania'ma, Misaeli'ma, Azariaki hu'za mani'naze.
Entre ceux-là il y eut des enfants de Juda, Daniel, Hanania, Misaël et Hazaria.
7 Hanki ugota kva ne' Aspenesa'a ana nagara ru zamagima ante zami'neana amanahu hu'ne. Danielinkura Belsasa'e nehuno, Hananiankura Setraki'e nehuno, Misaelinkura Misaki'e nehuno, Azariankura Abetnego'e huno zamagia antezami'ne.
Mais le Capitaine des Eunuques leur mit d'autres noms; car il donna à Daniel le nom de Beltesatsar; à Hanania, celui de Sadrac; à Misaël, celui de Mésac; et à Hazaria, celui d'Habed-nego.
8 Hianagi Danieli'a Anumzamofo avure'ma agra'ama azeri pehenama hu'zanku, kini ne'mofo nompinti'ma ne'zane waini tinema negahazema huno'ma hia nanekegura Aspenasina antahigeno, knare natresankena kini ne'mofo nompintira ne'zana onegahuo huno antahige'ne.
Or Daniel se proposa dans son cœur de ne se point souiller par la portion de la viande du Roi, ni par le vin dont le Roi buvait; c'est pourquoi il supplia le Chef des Eunuques afin qu'il ne l'engageât point à se souiller.
9 Hanki anante Anumzamo'a Aspenasi agu'afina asunku'za antentegeno, Danielina asunku hunenteno aza hunaku hu'ne.
Et Dieu fit que le Chef des Eunuques eut de la bonté pour Daniel, et qu'il eut pitié de lui.
10 Hianagi Aspenasi'a amanage huno Danielina asami'ne. Nagra kini nekura koro nehue. Na'ankure agra'a huhamprino e'inahu e'inahu ne'zane tinena negahaze huno huhampri'ne. Ana hu'neankino tamagri tamavufgamo'a hariri huno, mago'a tamagranema e'naza nehazavemokizmi zamavufaga gna'ma osanigeno'a, kini ne'mo'a nananke rukafrigahie.
Toutefois le Capitaine des Eunuques dit à Daniel: Je crains le Roi mon maître, qui a ordonné votre manger et votre boire; pourquoi verrait-il vos visages plus défaits que ceux des autres jeunes enfants vos semblables, et rendriez-vous ma tête coupable envers le Roi?
11 Anante kini ne'mo'a huntegeno, Danielima, Hananiama, Misaelinema, kegavama huzmante'nea ne' Aspenasi'a mago eri'za ne' huntegeno Danieli'a amanage huno asami'ne.
Mais Daniel dit à Meltsar, qui avait été ordonné par le Capitaine des Eunuques sur Daniel, Hanania, Misaël, et Hazaria;
12 Muse hugantoanki eri'za vahekamota avame antenka, 10ni'a knamofo agu'afina, hozafi ne'zane, kasefa tine tamigeta namneno.
Eprouve, je te prie, tes serviteurs pendant dix jours, et qu'on nous donne des légumes à manger, et de l'eau à boire.
13 Hagi 10ni'a knama evutesigenka, kini ne'mofo nompinti'ma ne'zama nenaza nehazavemokizmi zamavufaga negenka, tagri tavufga negenka hutenka, henka nazano kagri eri'za vahe'motama hurante'naku'ma hanana zana amne hugahane.
Et après cela regarde nos visages, et les visages des jeunes enfants qui mangent la portion de la viande Royale; puis tu feras à tes serviteurs selon ce que tu auras vu.
14 Higeno anama kegavama huzmante'nea ne'mo'a anagema haza nanekerera mago arimpa nehuno, 10ni'a knafi avamera anteno zamage'ne.
Et il leur accorda cela, et les éprouva pendant dix jours.
15 Hagi 10ni'a knama evutegeno'a, kegavama huzmante'nea ne'mo'a zamageana, Danieline 3'a nagamokizmi zamavufagamo'a masavenke huno knare zantfa nehuno, kini ne'mofo nompinti'ma ne'zama nenaza nehazaveramina zamagatere'ne.
Mais au bout des dix jours leurs visages parurent en meilleur état, et ils avaient plus d'embonpoint que tous les jeunes enfants qui mangeaient la portion de la viande Royale.
16 Ana higeno kegavama huzmante'nea ne'mo'a, knare'nare ne'zane waini tinema zamio huno'ma kini ne'mo'ma hu'neana netreno, hozafi ne'zane kasefa tine zamino vu'ne.
Ainsi Meltsar prenait la portion de leur viande, et le vin qu'ils devaient boire, et leur donnait des légumes.
17 Hanki Danieline ana 3'a nehazave nagara Anumzamo'a antahintahi'zane ama' antahi'zanena zamige'za, avontafepima ruzahu ruzahu nanekema krente'nazana rempi huvagare'za ana maka antahi'naze. Ana nehazageno ruzahu ruzahu avanagna zane, ava'namofo agafa'a eriama hu antahi'zana Anumzamo'a Danielina ami'ne.
Et Dieu donna à ces quatre jeunes enfants de la science et de l'intelligence dans toutes les lettres, et de la sagesse; et Daniel s'entendait en toute vision, et dans les songes.
18 Hagi kini ne'mo'ma knama ante'nea knamo'a ehanatigeno, kini nemo'a ana nehazaveramina zamavareta efreho huno higeno, kini ne'mofo eri'za vahete kva ne' Aspenasi'a zamavareno kini ne' Nebukatnesa avuga vu'ne.
Et au bout des jours que le Roi avait dit qu'on les amenât, le Capitaine des Eunuques les amena devant Nébucadnetsar.
19 Ana higeno kini ne'mo'ma ana nehazaveraminema keagama huno zamageana, Danieli'ma, Hanania'ma, Misaeli'ma Azari'enema hazankna vahera magore huno omanine. Ana higeno kini ne'mo'a zamavarentege'za agri'ma antahintahima ami' eri'za vahe mani'naze.
Et le Roi s'entretint avec eux; mais entre eux tous il ne s'en trouva point de tels que Daniel, Hanania, Misaël, et Hazaria; et ils se tinrent en la présence du Roi.
20 Kini ne'mo'ma ana 4'a nehazaveramima, knare antahintahine, ama' antahi'zanku'ma zamantahigeno'ma keana, maka Babiloni mopafima antahi'zane vahe'ene, kagu'vazama erifore'ma nehaza vahe'ene, zagoma neraza vahe'ene kini ne'mofoma antahi'zama nemiza vahera razampi ruzmagatere'naze.
Et dans toute question savante et qui demandait de la pénétration, sur quoi le Roi les interrogeait il trouva dix fois plus de science en eux que dans tous les tireurs d'horoscope et les astrologues qui étaient en tout son Royaume.
21 Hagi Danieli'a ana eri'zama'a erino nevigeno vuno, Sairusi'ma erigafa huno Babiloni kinima mania kafure uhanati'ne.
Et Daniel [y] fut jusqu'à la première année du Roi Cyrus.

< Taneo 1 >