Aposolo 7
1 Ugagota pristi ne'mo'a huno, Stiveniga, amama hunegantaza kemo'a tamagefi?
Ülempreester küsis temalt: „Kas need süüdistused vastavad tõele?“
2 Higeno Stiveni'a huno, nafuhetane nafaheta mika'motma nagri kea antahiho, nerageho Abrahamu'a, Mesapotamia mani'negeno, Masanentake Anumzamo'a avure ehanatitegeno henka'a atreno vuno Harania umani'negeno,
Aga Stefanos vastas: „Mehed, vennad ja isad, kuulake mind! Au Jumal ilmus meie isale Aabrahamile, kui ta elas Mesopotaamias, enne Haaranisse siirdumist.
3 Anumzamo'a amanage huno asami'ne, Vaheka'ane mopaka'anena atrenka, kaveri hanua mopare vuo. (Jen-Agf 12:1)
„Lahku oma maalt ja oma rahva hulgast, “ütles Jumal, „ja mine sinna maale, mida ma sulle näitan!“
4 Anante Kaldia mopa atreno, Harani kumate umani'ne. Anante Abrahamu nefa'a frigeno, Anumzamo'a huntegeno amama menima emani'naza mopare e'ne.
Nõnda ta lahkus kaldealaste maalt ja seadis end sisse Haaranis. Pärast tema isa surma saatis Jumal tema sealt siia maale, kus teie nüüd elate.
5 Anumzamo'a mago mopa manisana zane huno Abrahamuna omi'ne, mago osi atupa'e huno refako huomi'ne. Mofavrea onte'tfa hu'neanagi Anumzamo'a huvempa hu'ne, ana hu'neanagi Nagra kagri'ene mofavre zagaka'a henka zamigahue huno hu'ne.
Jumal ei andnud Aabrahamile siin jalatäitki maad pärandiks. Aga tõotas selle maa anda omandiks talle ja ta järeltulijatele ajal, mil tal lapsi ei olnud.
6 Hianagi Anumzamo'a amanahu ke huno Abrahamuna asami'ne, Kagehe'za ru vahe mopafi, mopazmi omane vahe umanigahaze. 400'a Zagegafu'mofo agu'afina, mopa agafa vahe'mo'za kazokzo eri'za vahe zamavarente'za, kva huso'e huozmantegahaze.
Jumal rääkis nõnda: „Tema järeltulijad elavad võõrana võõral maal ja nad tehakse orjadeks ja neile tehakse kurja nelisada aastat.
7 Hianagi Nagrani'a kazokzo eri'za zamisaza mopare vahera, nona'a zamazeri haviza huzmantegahue, huno Anumzamo'a hu'ne. Anama hute'za henka zamagra atre'za e'za ama mopare Nagrira eme nagi hanta vazigahaze. (Jen-Agf 15:13-14)
Ja rahvast, keda nad orjavad, mina karistan, “ütles Jumal, „ja pärast seda nad lähevad välja ja teenivad mind selles paigas.“
8 Anumzamo'a Abrahamu'ene huvempa huno oku avufama tagahu nanekea huhagerafiteno, Abrahamu'a, Aisakina nefaza higeno 8'a zagegnama nemaniana, oku avufa taga hu'naze. Aisaki'a Jekopu nefaza higeno, Jekopua 12fu'a tagehemofona nezmafa mani'ne. (Jen-Agf 17:10-14.)
Ja Jumal andis Aabrahamile ümberlõikamislepingu. Ja Aabrahamile sündis Iisak ja ta lõikas tema ümber kaheksandal päeval. Ja Iisakile sündis Jaakob, ja Jaakobile need kaksteist patriarhi.
9 Ana tagehe'mo'za Josefena kanive rente'za mizante atrage'za ru vahe'mo'za avare'za Isipi vu'naze. Ana hu'nazanagi Anumzamo'a agrane mani'neno,
Kuna patriarhid olid Joosepi peale kadedad, müüsid nad ta Egiptusesse orjaks. Ent Jumal oli temaga
10 knama nemizageno'a Anumzamo'a aza nehuno, knare avu'vazane, antahi'zana Josefena amigeno, Isipi kini ne'mofo Fero avurera knare higeno, Fero'a huntegeno ugagota kva Isipia hu'neno, noma'afima me'neazane nemania vahetera anazanke huno kegava hu'ne.
ja päästis ta kõigist tema hädadest. Ta andis Joosepile armu ja tarkust vaarao, Egiptuse kuninga ees, ning tema tõstis ta kogu Egiptuse ja terve oma koja valitsejaks.
11 Anante Isipi mopare'ene Kenani moparera ne'zana fanane higeno, vahe'mo'za tusi'a zamagate'zampi manizage'za, tagehe'za mago kavera hakare'za eri fore osu'naze.
Siis tabas Egiptust ja Kaananit nälg, mis tõi kaasa suuri kannatusi, ja meie isad ei leidnud enam toitu.
12 Hianagi ne'zana Isipi me'ne kema Jekopu'a nentahino'a, tagehemofona esete ne'za omerihogu huzmantege'za vu'naze.
Aga kui Jaakob kuulis, et Egiptuses on vilja, läkitas ta meie isad sinna esimest korda.
13 Anante'ma mago'ane (second time) vazageno'a, Josefe'ne huno agra'agu huama higeno, Fero'a, Josefe afuhe'za e'naza kea antahi'ne.
Ja teisel korral rääkis Joosep vendadele, kes ta on, ja vaarao sai teada Joosepi päritolu.
14 Anantera Josefe'a ke naneke atrenteno nefa Jekopunku ene ana miko tuzagarazaga'agura nagritega eho huno hu'ne, ana mika'a 75fu'e.
Pärast seda laskis Joosep enda juurde tuua oma isa Jaakobi ja kogu oma suguvõsa, seitsekümmend viis hinge.
15 Hanki Jekopu'a Isipi umani'neno, anantega agrane tagehe'zanena fri'naze.
Ja Jaakob läks Egiptusesse, kus tema ja meie isad surid.
16 Anantegatira zaferina'a eri'za Sekemu vazazamo'za, Abrahamu'ma zagoma atreno Hamori mofavre nagapinti'ma mago'a zagoreti'ma mizama asente'nea kerigampi Sekamu ome asente'naze. (Jen-Agf 50:13.)
Nende põrmud viidi Sekemisse ja pandi hauda, mille Aabraham oli hõbeda eest ostnud Hamori poegadelt Sekemis.
17 Hu'neanagi Anumzamo'ma, Abrahamuma huvempama hunte'nea knamo'a kofta huno eku nehigeno, Isipima tagri vahe'ma mani'naza vahe'mo'za tusi vahe krerfa fore hu'naze.
Kui lähenes aeg Jumalal täita Aabrahamile antud tõotus, kasvas meie rahvas jõudsasti Egiptuses.
18 Henka Josefema antahino keno osu'nea kini ne' Isipi fore huno kegava hu'ne.
Kuni tõusis Egiptuse valitsejaks teine kuningas, kes Joosepist midagi ei teadnud.
19 Ana kinimo'a vahetia rezmatga nehuno, tagehe'ina havi avu'ava hunezmanteno kasefa mofavrema kasentenazana megi'a zamatrenke'za friho huno huhanavetine. (Eks-Ati 1:8-2:15)
Tema käitus salakavalalt meie rahvaga ja tegi kurja meie esiisadele, sundides neid vastsündinud lapsi ära heitma, et nad sureksid.
20 Anama hianknafi Mosesena kasentegeno Anumzamofo avurera hentofa mofavre fore hutegeno, 3'a ikamofo agu'afina kegava hazageno nefa nompi manitegeno,
Sel ajal sündis Mooses ja ta meeldis Jumalale. Tema eest hoolitseti kolm kuud tema isa majas.
21 henka avare'za megi'a ometrageno, Fero mofamo'a avareno agri'a mofavregna huno kegava hu'ne.
Aga kui ta oli ära heidetud, võttis vaarao tütar tema ja kasvatas enesele pojaks.
22 Mosese'a Isipi vahe'mofo antahi'zana rempi huno maka eriteno, kema hu'zampine, avu'ava'zama'afina hankave nentake ne' fore huno mani'ne.
Ja Moosesele õpetati kogu egiptlaste tarkust ja tema oli vägev sõnadelt ja tegudelt.
23 Hu'neanagi 40'a zagegafu huku'ma nehuno'a nafuhe'i, Israeli vahera nantu antezmante nagesahie huno antahi'ne.
Kui Mooses oli nelikümmend aastat vana, tuli talle südamesse minna vaatama oma vendade, Iisraeli laste olukorda.
24 Mosese nevuno keana Isipi ne'mo, Israeli kazokzo eri'za nera nehegeno negeno, Israeli ne'mofo ahoke heno Isipi nera ahe fri'ne.
Ja nähes ühele ülekohut tehtavat, läks ta teda kaitsma ja lõi egiptlase maha.
25 Mosese'a antahiana agri vahe'mo'za antahi ama hu'za, nagripi huvazino Anumzamo'a huntegeno tagrira tahokeheno tavarenaku e'ne hu'za hugahaze huno antahine, hianagi zamagra Mosesena antahi omi'naze.
Mooses arvas, et ta inimesed mõistavad, kuidas Jumal teda kasutab nende päästeks, aga nad ei mõistnud.
26 Umaseno nanterana Mosese'a nevuno keana, tare Israeli ne'tremoke ha' nehakeno, zanarimpa zanazeri fru hunaku, agra amu'noznifi vuno znazeri atrenaku nehuno anage hu'ne, Ama verarena, tanagra kogna mani'na'e. Nahigeta hara neha'e?
Järgmisel päeval kohtas Mooses kaht riidlevat iisraellast. Ta püüdis neid lepitada, öeldes: „Mehed, te olete vennad, miks te tahate üksteisele haiget teha?“
27 Hianagi magomo'ma havizama hunteno ahe frinaku nehimo'a, Mosesena retufe kanti netreno anage hu'ne, Aza kva mani'nenka tagrira refako hurantegahane?
Aga mees, kes teist halvasti kohtles, tõukas ta eemale ja sõnas: „Kes sind on määranud meile valitsejaks ja kohtumõistjaks?
28 Kagra okima Isipi ne'ma hae fri'nanankna hunka nagrira nahe frinaku nehampi? (Eks-Ati 2:14)
Kas sa tahad ka mind tappa, nagu sa eile tapsid egiptlase?“
29 Ana kema hia Mosese'a nentahino, Isipia atreno viazamo, Midieni mopare anantega rurega vahe umani'ne. Mosese'ma Midienima umani'neno'a, tare ne'mofavre ksezanante'ne.
Nende sõnade peale Mooses põgenes ja elas võõrana Midjanimaal, ja talle sündis kaks poega.
30 Hagi 40'a zagegfuma agateregeno mago ankeromo hagage kokampi Sainai agonamofo agiafi osi zafafi tevesrasra huno nerefi fore humi'ne.
Ja kui nelikümmend aastat sai täis, ilmus Moosesele ingel Siinai mäe lähedal kõrbes põlevas kibuvitsapõõsas.
31 Mosese'ma anazama negeno'a, naza fore nehieha nehuno kenakuma eravaoma higeno'a, Ra Anumzamo'a kezatino,
Mooses oli vaatepildist hämmastunud. Ja kui ta läks seda lähemalt uurima, kuulis ta Issanda häält:
32 Nagra kagri kagehe'i Anumzane, Abrahamuma Aisakima Jekopu Anumzane, huno higeno, Mosesena, tusi ahirahitegeno avuge'zankura tusi agogogu nehuno avua onke'ne.
„Mina olen sinu isade Jumal, Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal.“Mooses värises hirmust ega julgenud vaadata.
33 Higeno Anumzamo'a Mosesena anage huno asami'ne, Kagia nona, kagaretira zafitro, na'ankure e'ima oti'nana mopa, Ruotge hu'nea mopare oti'nane.
Siis ütles Issand talle: „Võta sandaalid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!
34 Vahe'nima Isipima manine'za knama e'neriza zana tamage hu'na Nagra ke'noe, zamata hozama zamizage'za krafa kema nehazana Nagra nentahina zamaza hunaku menina erami'noe. Menina kagra eno, hugantesugenka, etenka Isipi vugahane.
Ma olen küllalt näinud oma rahva rõhumist Egiptuses. Ma olen kuulnud nende oigamist ning olen alla tulnud neid vabastama. Tule nüüd, ma läkitan sind Egiptusesse!“
35 E'ima ana Mosesima zamesra hunente'za, anagema hu'za, Iza kagrira kva mani'nenka vahera refko huo huno huntenemofo, e'i ana nera Anumzamo'a hunteno, kva ne' mani'nenka, zamazahu ne' manio huno Anumzamofo ankeromofo azampi osi zafafinti efore huno hunte'ne,
Sellesama Moosese, kelle nad olid hüljanud sõnadega: „Kes sind on määranud meile valitsejaks ja kohtumõistjaks?“, sellesama läkitas Jumal neile valitsejaks ja lunastajaks ingli läbi, kes talle oli ilmunud kibuvitsapõõsas.
36 Ana ne'mo zamavareno nevuno Isipi mopare ene koranke hagerinte'ene ka'ma hagege mopafina kaguvazane avame'zana 40'a zagegfufina huzmeri hu'ne.
Mooses juhtis nad Egiptusest välja, tehes imesid ja tunnustähti Egiptuses, Punases meres ja kõrbes neljakümne aasta jooksul.
37 Ama ana Mosese, Israeli vahe'zagagura huno, Anumzamo'a kasnampa vahetmia tamagripintira nagri'ma hiaza huno azeri otigahie.
Ja nii ütles Mooses Iisraeli poegadele: „Jumal tõstab teile teie rahva seast Prohveti, sellise nagu mina.“
38 E'i ana ne'mo, vahe kevumokizmi amu'nompima ka'ma mopafi mani'negeno ankeromo Sainai agonafina tagri tagehemokizmi Anumzamo'a kea huntegeno asimu erino mani naneke erino'ma eme tami'nea nere.
Tema oli kõrbes koos ingliga, kes kõneles talle Siinai mäel, ja meie isadega, ning ta võttis vastu elavad sõnad meile edasiandmiseks.
39 Tagri tagehe'za ke'a antahizanku zamefi hunemi'za, retufeganti netre'za, zamagu'afina Isipigura tusi zamagesa antahi'naze.
Aga meie isad keeldusid talle allumast. Nad tõukasid ta eemale ja pöördusid oma südames tagasi Egiptusesse.
40 Eronina amanage hu'za asmi'naze, Kagotama hurantesia anumzantamina tro huranto, na'ankure ama ana Mosese'ma Isipi mopareti tavarenoma e'nea nera na'a fore huminefi tagra antahita keta osu'none hu'naze.
Nad ütlesid Aaronile: „Tee meile jumalaid, kes käiksid meie ees. Aga mis puutub vend Moosesesse, kes meid Egiptusest välja tõi, siis me ei tea, mis temaga juhtunud on!“
41 Hige'za ana knafina golire havi anumzana bulimakao anenta kna huza tro hu'za, Kresramana avuga vunente'za anama zamazanuma troma hazazankura muse hunte'naze. (Eks-Ati 32:1-10)
See oli aeg, kui nad tegid vasika kuju. Nad viisid ebajumalale ohvreid ja pidutsesid oma käte tegude üle.
42 Hu'neanagi Anumzamo'a amagena huzmantege'za, zamagra havi anumzantema zagere'ma, ofunte'ma ikante monora hunte'naze, ko'ma kasnampa vahe'moma krente'neana tamagra Israeli vahe'mota ka'ma kokampima 40'a zage kafufima ofa nehuta Kresramana vu'nazana Israeli vahemota Nagrite Kresramana vu'nafi? A'o. Nagrite Kresramana ovu'naze.
Kuid Jumal pöördus neist ära ja jättis nad teenima taeva vägesid. Nõnda on ka prohvetite raamatus kirjutatud: „Kas teie, Iisraeli sugu, tõite mulle ohvreid ja ande nelikümmend aastat kõrbes olles?
43 Tamagra Moleki havi anumzamofo seli mono no erita magoka ne-eta, Rafani havi anumzamofo ofu eritma ne-etma, havi anumzamofo amema'a mono huntenaku tro hu'naze. Ana hu'negu ama mopafintira tamazeri atranenketma Babilon kumamofona kantu kaziga umanigahaze. (Emo 5:25-27.)
Ei, vaid te võtsite Mooloki telgi ja oma jumala Raifa tähe, kujud, mis te olite teinud kummardamiseks. Seepärast pagendan ma teid teisele poole Paabelit.“
44 Tagri neragehoza seli mono no zamia eri'za magoka ka'ma kopi vu'naze. Anumzamo'ma Mosese asamino e'inahu hunka tro huo huno hunte'nea kante ante'za, anahu kna hu'za trohu fatgo hu'naze. (Eks-Ati 25:9)
Meie esiisadel oli tunnistustelk kõrbes. Nõnda nagu oli juhatanud Jumal, kes Moosesel käskis selle teha eeskuju järgi, mida ta oli näinud.
45 Henka tagehe'mokizimi mofavreramimo'za ana seli mono nona e'neriza, zamagra ana mopafi Josua'ene naga'amo'zanena megi'a vahe'mofo mopafi ha'hu'za eri'za mani'neza, seli mono nona kiza mani'nageno henka Devitinkna e'ne.
Selle telgi tõid meie isad Joosua juhtimisel endaga kaasa, kui nad võtsid maa rahvastelt, kelle Jumal nende eest minema ajas. Nii see oli Taaveti päevini,
46 Anumzamofo avesi zamo'a Devitinte megeno, Anumzamoka natregena ra mono nonka'a kineno huno antahige'ne, Jekopu Anumzamo'ma manisia no kinaku hu'ne.
kes elas Jumala soosingus ja palus, et ta leiaks eluaseme Jaakobi soole.
47 Hu'neanagi Solomoni'a Agri ra mono nona kinte'ne. (1 Kin 6:1)
See oli aga Saalomon, kes ehitas temale koja.
48 Hu'neanagi, Mareri Agatere'nea Anumzamo'a vahe'mo azanteti kinte nompina omanigahie huno, Kasnampa ne'mo hunte'ne,
Kuid Kõigekõrgem ei ela kätega tehtud kodades. Nõnda nagu prohvet ütleb:
49 Mona kumara trani'e, ama mopa nagiamofo trare, inankna no Nagrira kinantegahaze? Huno Ramo'a hu'ne.
„Taevas on minu troon ja maa minu jalajäri. Millise koja teie tahate mulle ehitada, ütleb Issand, või kus on mu puhkepaik?
50 Mika'zana monafine mopafinena Nagrake tro hu'noe. (Ais 66:1-2.)
Eks minu käsi ole selle kõik teinud?“
51 Tamagra ke ontahi vahe mani'nageno tamaguamo ene tamagesamo'a tamage kemofona ifo nehie! Tamagra Ruotge Avamumofona tamagehemo'zama hu'naza kna hutma maka kna tamefi hunemize!
Te kangekaelsed ja ümberlõikamatud südamelt ja kõrvadelt! Teie seisate alati vastu Pühale Vaimule, nii nagu teie isad, nõnda olete ka teie.
52 Kasnampa vahepintira ina'na vahe tamagehe'za zamahe ofri'naze? Fatgoma Hu'nemo'ma esia zamofoma ko'ma huama'ma hu'naza vahera, zamagra zamahe fri'nazanki, tamagratmi menina komoru huta zamahe fri'naze.
Kas on olnud prohvetit, keda teie isad ei ole taga kiusanud? Nad on tapnud isegi need, kes kuulutasid ette Õige tulemist. Ja nüüd olete teie ta ära andnud ja tapnud,
53 Korapara Anumzamo'a kasege'a ankero'mokizmi zamazampi antege'za, eri'za eme tamizageta enerita, ana nanekea tamagra amagera ontetma kea rutagare'naze.
kes saite Seaduse inglite kaudu, ent ei ole seda pidanud.“
54 Ana kema Jiu kva vahe'mo'za nentahi'za, tusi zamasi vazige'za zamavera aninkreki hu'naze.
Aga kui Suurkohtu liikmed seda kuulsid, lõikas see neil südamesse ja nad kiristasid hambaid.
55 Hianagi Stivenina Ruotge Avamumo agu'afi efregeno, kefatgo hunagamuteno monafinka Anumzamofo masa'zana negeno, Jisasi'a Anumzamofo azantamaga kaziga'a oti'negeno ke'ne.
Stefanos aga, täis Püha Vaimu, vaatas taevasse ja nägi Jumala kirkust ning Jeesust seismas Jumala paremal käel.
56 Nehuno agra anage hu'ne, Keho Monamo'a anagige'na negogeno, Vahe'mofo mofavremo'a Anumzamofo azantmaga'a oti'negena negoe.
„Vaata, “ütles ta, „ma näen taevast avatuna ja Inimese Poega seismas Jumala paremal käel!“
57 Hianagi zamagra tusi'za hu'za rankege nehu'za, zamagesa renkani nere'za, magoka zamagare'za Stivenina ome azeri'naze.
Selle peale nad karjusid valju häälega ja oma kõrvu kätega kinni kattes tormasid nad tema kallale.
58 Rankumapinti retufe'za megiama ete'za, agafa hu'za have knonu ahe'naze. Ana nehazage'za, havige hunteza huama hanigeta antahi sune hu'naza vahe'mo'za amega nakreku'zamia hate'za mago nehazavea, Soli'e nehaza ne'mofo agafi eme ante'naze, (Apo 6:13)
Nad tirisid ta linnast välja ja viskasid teda kividega. Samal ajal panid tunnistajad oma rõivad ühe noormehe jalge ette, kelle nimi oli Saulus.
59 Stivenima have knonu nehageno'a, Ramofo agi aheno amanage hu'ne, Ramoka Jisasige, avamuni'a erio!
Ja nad viskasid kividega Stefanost, kes valjusti palvetas: „Issand Jeesus, võta mu vaim vastu!“
60 Anage huteno rena reno ranke huno amanage hu'ne, Ramoka kumi'zami'a aze'orinka atrezmanto, huno nehuno fri'ne.
Siis ta laskus põlvili ja hüüdis valju häälega: „Issand, ära arva seda pattu neile süüks!“Ja kui ta seda oli öelnud, uinus ta.
