< 2 Kva 16 >
1 Hanki Remalia nemofo Peka'ma 17ni'a kafuma Israeli vahe kinima nemani'geno'a, Jotamu nemofo Ahasi'a Juda vahe kinia agafa huno mani'ne.
La dix-septième année de Pékah, fils de Remaliahou, Achaz, fils de Jotham, monta sur le trône de Juda.
2 Ahasi'a 20'a kafu nehuno kinia fore huteno, Jerusalemi rankumapi mani'neno Juda vahera 16ni'a kafufi kegava hu'ne. Hagi Ra Anumzana agri Anumzamofo avufina havi avu'avaza nehuno, negeho Deviti'ma hu'nea avu'ava zana osu'ne.
Achaz avait vingt ans à son avènement, et il régna seize ans à Jérusalem; il ne fit pas ce qui est droit aux yeux de l’Eternel, son Dieu, comme l’avait fait David, son aïeul.
3 Agra Israeli kinimoza'ma hu'naza havi avu'avaza zamavaririno nehuno, ko'ma ana mopafima mani'naza vahe'ma, Israeli negazageno Ra Anumzamo'ma zamahe natitre'nea vahe'mokizmi kasrino havizantfa hu'nea zamavu'zmavaza nehuno, ne'mofonena aheno tevefi kresramna vu'ne.
Au contraire, il suivit l’exemple des rois d’Israël. Il fit même passer son fils par le feu, imitant les abominations des peuples que Dieu avait dépossédés au profit des enfants d’Israël.
4 Ana nehuno agra mono'ma nehaza kumatmimpine, agonaregane ranra zafaramimofo agafine vuno, Kresramana vu ofa nehuno mnanentake paurana tevefi kre mna vu'ne.
Il offrit des sacrifices et de l’encens sur les hauts-lieux et les collines et sous tous les arbres verdoyants.
5 Hagi Ahasi'ma Juda kinima mani'negekea, Siria kini ne' Rezini'ene Israeli kini ne' Remalia nemofo Peka'enena Ahasina ha' eme hunenteke Jerusalemi kumara eme avazagi kagi'na'anagi azeri agateore'na'e.
C’Est alors que vinrent l’attaquer à Jérusalem Recîn, roi de Syrie, et Pékah, fils de Remaliahou, roi d’Israël; ils assiégèrent Achaz, mais ne purent le combattre victorieusement.
6 Hagi ana knafina Siria kini ne' Resini'a Juda vahera Elati rankumapintira hahuzamagatereno ete ana kumara agrarega erinenteno, zamavare atrege'za vu'naze. Anama hige'za Idomu vahe'mo'za ana kumapina ufre'za umani'ne'za meni'nena mani'naze.
Vers ce temps, Recîn, roi de Syrie, restitua Elat à la Syrie et expulsa de cette ville les Judéens. Les Syriens revinrent à Elat, qu’ils occupent encore aujourd’hui.
7 Hagi Ahasi'a amanage huno Asiria kini ne' Tiglat-Pilesantega nanekea atrente'ne. Nagra kagri eri'za vahe mani'nena kagri kagorga manigahuanki, Siria kini ne'ene, Israeli kinimoke'ma eke ha'ma hunenanta'ana eme hara hunka naza huo.
Alors Achaz envoya des ambassadeurs à Tiglat-Pilésser, roi d’Assyrie, pour lui dire "Je suis ton serviteur et ton fils. Viens et sauve-moi des mains du roi de Syrie et du roi d’Israël qui m’ont attaqué."
8 Ahasi'ma anagema huteno'a, Ra Anumzamofo ra mono nompine, kinimofo nompima zagoma nentafima me'nea silvane goliraminena erino, Asiria kinirega museza atrente'ne.
Achaz prit l’argent et l’or qui se trouvaient dans le temple de l’Eternel et dans les trésors du palais royal et les envoya en présent au roi d’Assyrie.
9 Anama higeno'a Asiria kini ne' Tiglat-Pilesa'a Ahasi'ma hiankea antahinemino, sondia vahe'a zamavarege'za e'za Aramu vahe rankuma Damaskasi ha' eme hu'za ana kumara eri zamagrarega atre'naze. Anama huteno anante Asiria kini ne' Tiglat-Pilesa'a Siria kini ne' Resinina ahe nefrino, ana maka Damaskasima nemaniza vahera zamavareno Kiri rankumate ome kina huzmante'ne.
Celui-ci, cédant à sa prière, attaqua Damas, s’en rendit maître et en déporta les habitants à Kir; quant à Recîn, il le fit mettre à mort.
10 Anama hutegeno henka kini ne' Ahasi'a Damaskasi vuno Asiria kini ne' Tiglat-Pilesa ome kenaku vu'ne. Hagi Ahasi'ma Damaskasima mani'neno'a kresramna vu ita mago me'nea keteno, ana itamofo amema'a krenenteno, inankna huno anahukna itama tro'ma hania zamofo naneke'a ana maka krenteteno, atregeno pristi ne' Uria'ma Jerusalema mani'nerega vu'ne.
Le roi Achaz alla alors à la rencontre de Tiglat-Pilésser, à Damas. Ayant remarqué l’autel de cette ville, il fit parvenir à Ouria, le pontife, le dessin et le plan de l’autel dans tous ses détails.
11 E'ina higeno pristi ne' Uria'a avompima kretregeno e'nea kante anteno Damaskasima me'nea kresramnavu itagna ita tro hu'ne. Hagi Ahasi'a Damaskasia atreno Jerusalemia viana ana ita pristi ne' Uria'a ko tro huvagarente'nego ome ke'ne.
Ourla, le pontife, construisit un autel semblable et l’exécuta tout à fait selon le modèle que le roi Achaz lui avait expédié de Damas, avant même le retour d’Achaz de cette ville.
12 Hagi kini ne' Ahasi'a Damaskasiti eno, ana ita eme negeno erava'o huno, ana itare ofa hunaku mareri'ne.
Revenu de Damas, le roi vit l’autel; il s’en approcha et y monta.
13 Hagi Ahasi'a ana itarera tevefi kre fanane hu ofane, witi ofane, tima tagi tre ofanena nehuno, kora rutritri huno rimpa fru ofa kresramana vu itamofo agofetu hu'ne.
Il y fit consumer son holocauste et son oblation, y répandit des libations, et aspergea l’autel du sang de ses rémunératoires.
14 Ahasi'ma ofama huteno'a, ko'ma bronsiretima tro'ma hu'naza kresramna vu ita, Ra Anumzamofo mono none, kasefa'ma tro'ma hu'nea itamofo amu'nozanifima me'neana erino kasefa'ma tro'ma hu'nea itamofo noti kaziga erinte'ne.
Quant à l’autel d’airain qui était devant l’Eternel, il le déplaça de devant le temple, où il se trouvait établi entre le nouvel autel et le temple de l’Eternel, et il l’érigea à l’angle nord de cet autel.
15 Hagi kini ne' Ahasi'a amanage huno pristi ne' Uriana asmi'ne, kasefa'ma trohu kresramna vu itarera, nanterana tevefi kre fanane hu ofa nehunka, kinaga witi ofa nehunka, kinimofo kre fanane hu ofa nehunka, witi ofa'anena nehunka, maka vahe'mokizmi tevefi kre fanane hu ofazamine witi ofazamine tima tagitre ofazaminena nehunka, ana maka tevefima kre fananehu ofama hanaza ofamofone ruga'a ofama hanaza ofamofo korana erinka itamofo agofetu runi'ni huo. Hianagi bronsireti'ma trohu ita, nagri su'za me'nenige'na ana itare nagra ofa nehu'na, nanknazama nagripima hania zamofona Ra Anumzamofona antahigegahue.
Le roi Achaz fit cette recommandation au pontife Ouria: "Sur le grand autel fais fumer l’holocauste du matin, l’oblation du soir, l’holocauste et l’oblation du roi, et l’holocauste ainsi que l’oblation de tout le peuple, fais-y leurs libations et asperge-le de tout le sang de l’holocauste et de tout le sang des sacrifices. Pour ce qui est de l’autel d’airain, j’y réfléchirai."
16 Hagi kini ne' Ahasi'ma asamia nanekea pristi ne' Uria'a amage anteno ana maka'zana tro hu'ne.
Le pontife Ouria exécuta tous les ordres du roi Achaz.
17 Hagi kini ne' Ahasi'a Ra Anumzamofo mono nompintira bronsireti'ma tro huntene'za erigantugmama nehaza tra'mofo asoparegati timafinte kavoa ome enerino, ana itare'ma me'nea osi zuomparamina eri'ne. Ana nehuno timafinte rankavoma, bronsireti'ma trohu bulimakaomo'ma vazisgama hunte'neana ana bulimakaona eritreno havereti tra'a trohuno ana timafinte rankavoa ana agofetu retrure'ne.
Le roi Achaz détacha les moulures des supports, en enleva le bassin, fit descendre la Mer de dessus les taureaux d’airain qui la portaient et la déposa sur un pavé de pierres.
18 Ana nehuno Ahasi'a Sabati zupama retaneraza seli nona ra mono no tvaontetira erinetreno, kinimofo nonteti'ma ra mono nomofo kumapima nevaza kahana renkanire'ne. E'ina maka'zama hu'neana, Asiria kini ne' Tiglat-Pilesa antahintahi avaririno anara hu'ne.
Le portique du sabbat qu’on avait bâti dans le temple et l’entrée du roi située à l’extérieur, il les déplaça dans le temple de l’Eternel, à cause du roi d’Assyrie.
19 Hagi Ahasi'ma kinima mani'nea knafima fore hu'nea zamtamine, ana maka zama tro'ma hu'nea zantamimofo agenkea, Juda vahe kinimofo agigenkema krenentaza avontafepi krente'naze.
Les autres actes accomplis par Achaz sont consignés dans le livre des annales des rois de Juda.
20 Hanki Ahasi'ma frige'za afahe'ima asenezmantazafi, Deviti rankumapi asente'naze. Anama hutazageno nemofo Hezekaia nefa nona erino kinia mani'ne.
Achaz s’endormit avec ses pères et fut enterré à côté d’eux dans la Cité de David. Son fils Ezéchias lui succéda.