< 詩篇 95 >

1 さあ、われらは主にむかって歌い、われらの救の岩にむかって喜ばしい声をあげよう。
Wozani sihlabelele ngentokozo kuThixo; kasihlokomeni kamnandi kulo iDwala lokusindiswa kwethu.
2 われらは感謝をもって、み前に行き、主にむかい、さんびの歌をもって、喜ばしい声をあげよう。
Kasizeni phambi kwakhe ngokubonga simdumise ngamachacho langengoma.
3 主は大いなる神、すべての神にまさって大いなる王だからである。
Ngoba uThixo unguNkulunkulu omkhulu, iNkosi enkulu ngaphezu kwabonkulunkulu bonke.
4 地の深い所は主のみ手にあり、山々の頂もまた主のものである。
Inziki zomhlaba zisezandleni zakhe, leziqongo zezintaba ngezakhe.
5 海は主のもの、主はこれを造られた。またそのみ手はかわいた地を造られた。
Ngolwakhe ulwandle ngoba walwenza, lezandla zakhe zawenza umhlaba owomileyo.
6 さあ、われらは拝み、ひれ伏し、われらの造り主、主のみ前にひざまずこう。
Wozani, kasikhothame simkhonze, kasiguqe phambi kukaThixo uMenzi wethu;
7 主はわれらの神であり、われらはその牧の民、そのみ手の羊である。どうか、あなたがたは、きょう、そのみ声を聞くように。
ngoba unguNkulunkulu wethu, thina singabantu bedlelo lakhe, umhlambi awunakekelayo. Lamhla, nxa lisizwa ilizwi lakhe,
8 あなたがたは、メリバにいた時のように、また荒野のマッサにいた日のように、心をかたくなにしてはならない。
lingazenzi lukhuni inhliziyo zenu njengoba lenzenjalo eMeribha, njengelakwenza ngaleliyana ilanga eMasa enkangala,
9 あの時、あなたがたの先祖たちはわたしのわざを見たにもかかわらず、わたしを試み、わたしをためした。
lapho okhokho benu abangilinga khona bengizama, lanxa babekubonile engakwenzayo.
10 わたしは四十年の間、その代をきらって言った、「彼らは心の誤っている民であって、わたしの道を知らない」と。
Okweminyaka engamatshumi amane ngangisizondele lesosizukulwane; ngathi, “Bangabantu onhliziyo zabo ziyahlanhlatha, njalo kabazazanga izindlela zami.”
11 それゆえ、わたしは憤って、彼らはわが安息に入ることができないと誓った。
Ngakho ngamemezela ngesifungo ekuthukutheleni kwami ngathi, “Kabayikungena ekuphumuleni kwami.”

< 詩篇 95 >