< 1 Samuele 18 >

1 Come Davide ebbe finito di parlare con Saul, l’anima di Gionathan rimase così legata all’anima di lui, che Gionathan l’amò come l’anima sua.
Ke tari sramsram lal Saul ac David, na Jonathan, wen natul Saul, el mutawauk in arulana lungse David. Lungse lal Jonathan nu sel David arulana yohk, oana ke el lungse el sifacna.
2 Da quel giorno Saul lo tenne presso di sé e non permise più ch’ei se ne tornasse a casa di suo padre.
Mutawauk ke len sac fahla, Saul el sap David elan mutana yorol ac tia fuhlella elan som nu yen sel ah.
3 E Gionathan fece alleanza con Davide, perché lo amava come l’anima propria.
Jonathan el orala fulahk lal tuh el David ac fah kawuk nwe tok, mweyen el lungse David na pwaye.
4 Quindi Gionathan si tolse di dosso il mantello, e lo diede a Davide; e così fece delle sue vesti, fino alla sua spada, al suo arco e alla sua cintura.
Jonathan el sarukla nuknuk lal ac sang nu sel David, wi nuknuk in mweun lal, ac cutlass natul, ac pisr natul, ac pel lal.
5 E Davide andava e riusciva bene dovunque Saul lo mandava: Saul lo mise a capo della gente di guerra, ed egli era gradito a tutto il popolo, anche ai servi di Saul.
Ma nukewa Saul el supwal David nu kac el orala ke insianaung ac wo ouiya. Ke ma inge Saul el oru tuh David elan sie mwet kol lun un mwet mweun lal, ac mwet pwapa ac mwet kulansap nukewa lal Saul elos insewowo kacl.
6 Or all’arrivo dell’esercito, quando Davide, ucciso il Filisteo, facea ritorno, le donne uscirono da tutte le città d’Israele incontro al re Saul, cantando e danzando al suon de’ timpani e de’ triangoli, e alzando grida di gioia;
Ke David el foloko tukun el unilya Goliath, ac ke mwet mweun elos wi pac foloko nu yen selos, mutan in siti nukewa in acn Israel elos tuku in paingul Tokosra Saul. Elos engan ac on, ac elos tacn ac srital ke mwe srital tambourine ac lyre.
7 e le donne, danzando, si rispondevano a vicenda e dicevano: Saul ha ucciso i suoi mille, e Davide i suoi diecimila.
Kutu kas ke on in kaksak lalos an fahk ouinge, “Saul el uniya tausin, a David el uniya ngoul tausin.”
8 Saul n’ebbe sdegno fortissimo; quelle parole gli dispiacquero, e disse: “Ne dànno diecimila a Davide, e a me non ne dan che mille! Non gli manca più che il regno!”
Saul el tia lungse kas inge, ac el mutawauk in kasrkusrak. El fahk, “Mwet uh fahk mu David el uniya ngoul tausin a nga tausin na. Ac tia paht na elos ac oru David elan tokosra!”
9 E Saul, da quel giorno in poi, guardò Davide di mal occhio.
In len sac me, Saul el sok ac sensen na sel David.
10 Il giorno dopo, un cattivo spirito, suscitato da Dio, s’impossessò di Saul che era come fuori di sé in mezzo alla casa, mentre Davide sonava l’arpa, come solea fare tutti i giorni. Saul aveva in mano la sua lancia;
In len tok ah, sie ngun koluk sin God me sifil sikyang nu sel Saul, ac el kasrkusrak ac kunaus lohm sel oana mwet wel se. David el muta srital ke harp, oana ke el muta oru len nukewa. Ac Saul el sruok osra soko inpaol.
11 e la scagliò, dicendo: “Inchioderò Davide al muro!” Ma Davide schivò il colpo per due volte.
Saul el sifacna nunku insial, “Nga ac faksilya David nu ke pesinka in lohm uh.” Na el faksel David ke osra soko ah pacl luo, a David el iwalla kewa.
12 Saul avea paura di Davide, perché l’Eterno era con lui e s’era ritirato da Saul;
Saul el sangeng sel David mweyen LEUM GOD El welul David a El som lukel Saul.
13 perciò Saul lo allontanò da sé, e lo fece capitano di mille uomini; ed egli andava e veniva alla testa del popolo.
Na Saul el supwalla David ac sapkin tuh elan mwet kol fin sie tausin mwet mweun. David el kol mwet lal inge nu ke mweun,
14 Or Davide riusciva bene in tutte le sue imprese, e l’Eterno era con lui.
ac wo ouiyen ma nukewa el oru, mweyen LEUM GOD El welul.
15 E quando Saul vide ch’egli riusciva splendidamente, cominciò ad aver timore di lui;
Ke Saul el liye lah David el orala ma nukewa wo, el sifil sangeng sel yohk liki meet.
16 ma tutto Israele e Giuda amavano Davide, perché andava e veniva alla loro testa.
Tusruktu mwet nukewa in Israel ac Judah elos lungse David ke sripen el mwet kol na wowo se.
17 Saul disse a Davide: “Ecco Merab, la mia figliuola maggiore; io te la darò per moglie; solo siimi valente, e combatti le battaglie dell’Eterno”. Or Saul diceva tra sé: “Non sia la mia mano che lo colpisca, ma sia la mano de’ Filistei”.
Na Saul el fahk nu sel David, “Acn se nutik ma matu pa inge. El pa Merab. Nga ac eisalot tuh elan mutan kiom. Tuh ma se na, wulela nu sik lah kom ac fah kulansupweyu ke pwaye ac pulaik, oayapa kom fah mweun ke mweun lun LEUM GOD.” (Saul el oru nunak se inge tuh mwet Philistia in mau unilya David, ac in tia el pa sifacna unilya.)
18 Ma Davide rispose a Saul: “Chi son io, che è la vita mia, e che è la famiglia di mio padre in Israele, ch’io abbia ad essere genero del re?”
Ac David el fahk, “Ku su nga uh, ac su sou luk uh, ku nga in wen talupan tokosra?”
19 Or avvenne che, quando Merab figliuola di Saul doveva esser data a Davide, fu invece sposata ad Adriel di Mehola.
Tusruktu, ke pacl fal tuh Merab elan itukyang nu sel David, Saul el eisalang nu sin sie pacna mukul pangpang Adriel, sie mwet Meholah.
20 Ma Mical, figliuola di Saul, amava Davide; lo riferirono a Saul, e la cosa gli piacque.
Sie pac acn natul Saul uh pa Michal, ac el lungse David. Ke Saul el lohng, el engan kac.
21 E Saul disse: “Gliela darò, perché sia per lui un’insidia ed egli cada sotto la mano de’ Filistei”. Saul dunque disse a Davide: “Oggi, per la seconda volta, tu puoi diventar mio genero”.
El sifacna fahk insial, “Nga ac eisalang Michal kial David. Nga fah oru tuh elan sie mwe kwasrip nu sel David, ac David el ac fah anwuki sin mwet Philistia.” Pa inge pacl se akluo Saul el fahk nu sel David, “Kom ac fah wen talupuk.”
22 Poi Saul diede quest’ordine ai suoi servitori: “Parlate in confidenza a Davide, e ditegli: Ecco, tu sei in grazia del re, e tutti i suoi servi ti amano, diventa dunque genero del re”.
Ac Saul el sap mwet pwapa lal in som sramsram lukma nu sel David ac fahk nu sel, “Tokosra el insewowo sum, ac mwet pwapa nukewa elos lungse kom. Inge pacl na wo nu sum tuh kom in payukyak sin acn se natul tokosra.”
23 I servi di Saul ridissero queste parole a Davide. Ma Davide replicò: “Sembra a voi cosa lieve il diventar genero del re? E io son povero e di basso stato”.
Na mwet inge elos fahkang kas se inge nu sel David. Ac David el topuk, “Tia ma pilasr se tuh sie mwet in payuk sin acn nutin tokosra. Sie mwet lusrongten ac sukasrup oana nga, ac tuh arulana kupansuwol.”
24 I servi riferirono a Saul: “Davide ha risposto così e così”.
Na mwet pwapa elos tafweang kas lal David inge nu sel Saul,
25 E Saul disse: “Dite così a Davide: Il re non domanda dote; ma domanda cento prepuzi di Filistei, per trar vendetta de’ suoi nemici”. Or Saul aveva in animo di far cader Davide nelle mani de’ Filistei.
ac Saul el sapkin tuh elos in fahkang nu sel David, “Pwayena ma tokosra el enenu sum in sang moli acn se natul ah, pa kulun ma lun mukul siofok ma misa lun mwet Philistia, tuh in mwe foloksak lal nu sin mwet lokoalok lal.” (Saul el oru pwapa lukma se inge tuh mwet Philistia in mau unilya David.)
26 I servitori dunque riferirono quelle parole a Davide, e a Davide piacque di diventar in tal modo genero del re. E prima del termine fissato,
Ke mwet pwapa lal Saul elos fahkang kas lal inge nu sel David, na David el engan lah el ac wen talupal tokosra. Meet liki len in marut,
27 Davide si levò, partì con la sua gente, uccise duecento uomini de’ Filistei, portò i loro prepuzi e ne consegnò il numero preciso al re, per diventar suo genero.
David el eis mwet lal som ac uniya mwet Philistia luofoko. El eisla kulun ma mukul kaclos ac usla nu yorol tokosra, ac oakla nufon ye mutal in akfalye tuh elan wen talupal. Ke ma inge, Saul el enenu na elan eisalang Michal, acn natul, tuh elan payuk sel David.
28 E Saul gli diede per moglie Mical, sua figliuola. E Saul vide e riconobbe che l’Eterno era con Davide; e Mical, figliuola di Saul, l’amava.
Saul el akilen na lah LEUM GOD El welul David, oayapa el akilen lah Michal, acn natul, el lungse David.
29 E Saul continuò più che mai a temer Davide, e gli fu sempre nemico.
Ke ma inge, Saul el arulana sangeng sel David yohk liki meet, ac el mwet lokoalok lal David in lusen moul lal tok nufon.
30 Or i principi de’ Filistei uscivano a combattere; e ogni volta che uscivano, Davide riusciva meglio di tutti i servi di Saul, in guisa che il suo nome divenne molto famoso.
Ke un mwet mweun lun mwet Philistia elos ac tuku mweun, pacl nukewa David el ac kutangulosla yohk liki na mwet kol saya lal Saul uh. Ke sripa se inge, David el mutawauk in arulana pwengpeng.

< 1 Samuele 18 >