< Warumi 2 >
1 Kululo wimugila uiteteli uewe ni wiapeza iantu ulamulwa, kunsoko ayo niwialamuila niangiza uewe niaza peza iantu uulamulya wituma nkani zizo zizo.
Kui te mõistate teiste üle kohut, ei ole teil vabandust, ükskõik kes te olete! Sest nagu te mõistate teisi hukka, mõistate kohut ka teie enda üle, sest te teete samu asju.
2 Ingi kulingila kina ulamulwa wang'wi Tunda ingi watai kuantu niituma inkani anga nianso.
Me teame, et Jumala kohtuotsus nende kohta, kes selliseid asju teevad, põhineb tõel.
3 Kululo uewe siga ili, ue nualamula ao niituma inkani nianso, kunu nuewe wituma zizozizo, kulunge uziza uutiga ne ulamulwa wang'wi Tunda?
Kui te nende üle kohut mõistate, kas arvate tõesti, et saate vältida Jumala kohut?
4 Ang'wi usigile inino kuuza nua udu wa uza wakwe, kutiya upilya wakwe nu gimya wakwe? Singa ulingile kina uuza wakwe. Unonee kuumanyisa uungami nuamunkolo.
Või suhtute tema imelisse headusse, sallivusse ja kannatlikkusse põlgusega ega mõista, et Jumal püüab oma headuses teid meeleparandusele juhtida?
5 Kunsoko aukaku wako ninkolo ako ningila uugombi ukiikilya uewe imbago nia ubi kuluhiku ulo nula ubi. Ingi uluhiku ulo nulaukunukulwa pa ulamuli wa tai nuang'wi Tunda.
Oma kangekaelse suhtumisega ja meeleparandusest keeldudes teete asjad enda jaoks palju hullemaks õiglase tasu päeval, kui selgub, et Jumala kohtuotsus on täiesti õige.
6 Nuanso uzepumya ukinya mulimo anga intendo yako naiwituma muunkumbigulu.
Jumal hoolitseb selle eest, et igaüks saaks, mida ta on ära teeninud vastavalt sellele, mida ta on teinud.
7 Awa naituma iza intendo yao yaapeza lukumo luza ikolyo nukuhita kugazika. Uzeapa utemi wamahiku ihi. (aiōnios )
Need, kes on jätkuvalt püüdnud teha seda, mis on hea ja õige, saavad hiilguse ja au, surematuse ja igavese elu. (aiōnios )
8 Kululo ao niagila itai, nishaigombi itai ilowa uubi ulaki wang'wi Tunda upembilye.
Aga nende osaks, kes mõtlevad ainult iseendale, hülgavad tõe ja otsustavad sihilikult teha kurja, saab karistus ja raevukas vaenulikkus.
9 Itunda ukuleta uubi nuagi kumuntu naiwitumile imilandu, kung'wa Muyahudi hanza nukung'wa Muyunani.
Igaüht, kes teeb kurja, tabavad häda ja kannatused − kõigepealt juute ja siis ka kõiki võõramaalasi.
10 Kululo lukumo nuluza, ikulyo nuupolo ukiza kumuntu nuitumile nimaza, kumu uyahudi hanzo nu kumuyunani.
Kuid kõigi osaks − kõigepealt juutide ja siis ka võõramaalaste osaks −, kes teevad head, on hiilgus, au ja rahu.
11 Kunsoko kutile anga wiguniili kung'wi Tunda.
Jumalal ei ole lemmikuid.
12 Kunsoko anga naiauiye bila ulamulwa akulimila singa azeakoli mulamulwa anga wawa niidu naiauiye niakite uulamulwa azizapegwa uulamulwa tai.
Need, kes teevad pattu, kuid neil ei ole kirjutatud seadust, lähevad ikkagi hukka, kuid need, kes teevad pattu ja kel on kirjutatud seadus, mõistetakse hukka selle seaduse järgi.
13 Kunsoko singa iji aunonelya nuatai pantongeela ang'wi Tunda. ingi ao niituma unonelya niazepegwa itai.
Üksnes seaduse kuulamine ei tee teid Jumala silmis õigeks. Õigeks tehakse need, kes teevad seda, mida seadus ütleb.
14 Kunsoko iantu amunkumbigulu, niagila unoneelya, akituma kunkani ya unoneelya, nianso aile unoneelya ankolo yao hangi nianso agila anga unoneelya.
Võõramaalastel ei ole kirjutatud seadust, aga kui nad instinktiivselt teevad seda, mida seadus ütleb, järgivad nad seadust isegi ilma kirjutatud seadust omamata.
15 Kua ili akulagiila intendo niitakiwe munoneelya wa nkani wandikilwe munkolo yao, hangi inkolo yao yeenda singa, nimasigo ao akenda asemela ienso,
Niimoodi näitavad nad, kuidas toimib nende mõistusesse kirjutatud seadus. Kui nad mõtlevad, mida teevad, siis nende südametunnistus kas süüdistab neid valesti toimimises või kaitseb neid, kui nad teevad seda, mis on õige ja hea.
16 hangi Itunda ayo azipumula mumahiku ni Tunda uzeitamula inkunkuni ya antu ihi kunsoko alukani lakwe naigula nulang'wa Yesu Kilisto.
Hea sõnum, mida ma jagan, on see, et tuleb päev, mil Jumal mõistab Jeesuse Kristuse läbi kohut igaühe salajaste mõtete üle.
17 Kulunge gwa weendi itanga wi Myahudi, naiwikie muzeepilya wawa nkani lumbiilya kikulya kung'wi Tunda.
Kuidas on teiega, kes nimetate end juudiks? Te toetute kirjutatud seadusele ja hooplete, et teil on eriline suhe Jumalaga.
18 Ulinge ulowa wakwe, nukusiga inkani nishayimpyani ni ninyanso, anga walagiligwa nu nanelya wa nkani.
Te teate, mida ta tahab; te teete, mis on õige, sest teid on seaduse järgi õpetatud.
19 Kulunge kina ueweukite ugimya uewe hangi wimutongee wa apoku, wilu mulikua ao nikuli mukiti.
Te olete absoluutselt kindlat, et suudate juhtida pimedaid ja et olete valguseks neile, kes on pimeduses.
20 Mumanyisi wa apungu, mmanyisi wa ang'enya hangi utite munonelya nua uhugu nua tai.
Te arvate, et võite suunata asjatundmatud õigele teele, olla „laste“õpetaja, sest te tunnete seadusest kogu tõde, mida on võimalik tunda.
21 Uewe gwa nuimutanantilya numungiza, uewe sha wimanyisa nuewe? Ue nuitanantya kuleka kia uewe wia ne?
Kui te olete nii hõivatud teiste õpetamisega, miks ei õpeta te iseennast? Te ütlete inimestele, et ei tohi varastada, kuid kas te ise varastate?
22 Ue nuiluga leka kugoolya, wigoolya ne?
Te ütlete inimestele, et abielu ei tohi rikkuda, kuid kas te ise rikute abielu? Te ütlete inimestele, et ebajumalaid ei tohi kummardada, kuid kas te rüvetate templit?
23 Ue nuikulya milago shawimuhumya ni Tunda iminyala kubunanga ilago?
Te hooplete, et teil on seadus, aga kas te seda rikkudes ei esita Jumalat vääriti?
24 Kunsoko ilina lang'wa Itunda likuhumigwa minyala kuantu nishanga ahuie kunsoko anyu, anga naiyandikilwe.
Nagu Pühakirjas on öeldud: „Jumala iseloomu laimatakse võõramaalaste hulgas teie pärast.“
25 Kunsoko kutalwa kukidamu ni ka tai inonea anga wizugombile kilago, kuhulo uewe ang'wi wimubunangi ilago kutwala kukidamu kung'wako izeze nakanda.
Ümberlõigatud olemisel on väärtus ainult siis, kui teete seda, mida seadus ütleb. Aga kui te rikute seadust, siis on teie ümberlõikus väärtusetu nagu neil, kes ei ole üldse ümber lõigatud.
26 Ang'wi umuntu nisinga utawi kukidamu ulongolekile kukie milago. Kuhita kutwalwa kukila kitalakwe ukutula kina singa utawe kukidamu?
Kui mees, kes ei ole ümber lõigatud, järgib seadust, tuleb teda arvestada kui ümberlõigatut, kuigi ta ei ole ümber lõigatud.
27 Nuyu nisinga utwawe kukidamu puma ung'wandyo, singa ukutula lamula anga akondyo kuamba ilago? Iye ingi kunsoko akoli naandikilwe kilago kunu akili mubunangi wi lago.
Ümberlõikamata võõramaalased, kes järgivad seadust, mõistavad teid hukka, kui rikute seadust, kuigi teil on kirjutatud seadus ja ümberlõikamine.
28 Kunsoko uyu singa Muyahudi nukoli muhali akunzi, hangi kukidamu singa uko nia koli kunzi du kimuiili.
Välispidine ei tee teist juuti; selleks ei ole ümberlõikamise füüsiline märk.
29 Kululo nuanso Myahudi nuamkati ni lago nila munkolo mung'wang'waung'welu, singa miandiko. Ulukumo la muntu anga uyu shalipumiila anga kuantu lipumaa kung'wi Tunda.
Juudiks teeb teid see, mis on sees, „südame ümberlõikamine“− süda, mis ei järgi seaduse kirjatähte, vaid vaimsust. Selline inimene ootab kiitust Jumalalt, mitte inimestelt.