< Kanta ni Solomon 4 >

1 O nagpintaska, ay-ayatek; nagpintaska. Dagiti matam ket kasla kadagiti kalapati iti likodan ti belom. Kayarigan ti buokmo dagiti arban dagiti kalding a sumalsalog manipud iti Bantay Galaad.
L’Époux. Que tu es belle, mon amie, que tu es belle! Tes yeux sont les yeux de la colombe, sans ce qui, au dedans, est caché. Tes cheveux sont comme des troupeaux de chèvres qui sont montées de la montagne de Galaad.
2 Dagiti ngipenmo ket kasla iti arban dagiti kapukpukis a kabaian a karnero, a sumangsang-at manipud iti pagdidigusan. Tunggal maysa kadakuada ket addaan iti singinna, ken awan kadakuada iti natay.
Tes dents sont comme des troupeaux de brebis tondues, qui sont montées du lavoir; toutes portent un double fruit; et de stérile, il n’en est point parmi elles.
3 Dagiti bibigmo ket kasla iti nalabaga a lupot; makaay-ayo ti ngiwatmo. Dagiti pingpingmo ket kasla kadagiti pisi ti granada iti likodan ti belom.
Tes lèvres sont comme une bandelette d’écarlate; et ton parler est doux. Comme est un quartier de grenade, ainsi sont tes joues, sans ce qui, au dedans, est caché.
4 Ti tengngedmo ket kasla iti torre ni David a naipatakder iti hilera dagiti batbato, nga addaan iti rinibribu a kalasag nga agbitbitin iti daytoy, kalasag amin dagiti soldado.
Ton cou est comme la tour de David, qui a été bâtie avec des créneaux: mille boucliers y sont suspendus, et toute l’armure des vaillants guerriers.
5 Dagiti dua a susom ket kasla kadagiti dua nga urbon a karnero, singin iti korso nga agar-arab iti tengnga dagiti lirio.
Tes deux mamelles sont comme deux faons jumeaux de chevreuil qui paissent parmi les lis.
6 Agingga a dumteng ti parbangon ken agpukaw dagiti aniniwan, sumang-atakto idiay bantay ti mira ken idiay turod ti insenso.
Jusqu’à ce que le jour paraisse et que les ombres s’enfuient, j’irai à la montagne de la myrrhe et à la colline de l’encens.
7 Ay-ayatek, nagpintaska iti aniaman nga anggulo, ken awan ti pakapilawan kenka.
Tu es toute belle, mon amie, et aucune tache n’est en toi.
8 Kumuyogka kaniak manipud Libano, o nobiak. Kumuyogka kaniak manipud Libano; umayka manipud iti tuktok ti Amana, manipud iti tuktok ti Senir ken Hermon, manipud iti rukib dagiti leon, manipud iti bantay a rukib dagiti leopardo.
Viens du Liban, mon épouse, viens du Liban, viens: tu seras couronnée du sommet d’Amana, de la cime de Sanir et d’Hermon, des antres des lions, et des montagnes des léopards.
9 Tinakawmo toy pusok, kabsatko a babai, o nobiak; tinakawmo toy pusok, iti laeng maysa a kitam kaniak, babaen iti maysa a napateg a bato iti kuentasmo.
Tu as blessé mon cœur, ma sœur, mon épouse, tu as blessé mon cœur par l’un de tes yeux et par un cheveu de ton cou.
10 Anian a nagimnas ti ayatmo, kabsatko a babai, o nobiak! Anian a nasaysayaat ti ayatmo ngem ti arak, ken ti ayamuom ti bangbanglom ngem ti aniaman a rekado.
Combien belles sont tes mamelles, ma sœur, épouse! tes seins sont plus beaux que le vin? et l’odeur de tes parfums est au-dessus de tous les aromates.
11 Dagiti bibigmo, o nobiak, ket kasla agtedted a diro; adda iti diro ken gatas iti sirok ti dilam; ti ayamuom ti pagan-anaymo ket kasla iti ayamuom ti Libano.
Tes lèvres, mon épouse, sont un rayon qui distille le miel; le miel et le lait sont sous ta langue, et l’odeur de tes vêtements est comme l’odeur de l’encens.
12 Ti kabsatko a babai, ti nobiak ket kasla hardin a nakakandado, maysa a hardin a nakakandado, maysa nga ubbog nga adda seliona.
C’est un jardin fermé que ma sœur, épouse, un jardin fermé, une fontaine scellée.
13 Dagiti sangsangam ket kabakiran dagiti kaykayo a granada nga addaan kadagiti nasasayaat a bunga, ken iti alkamfor ken nardo a mula,
Tes rejetons sont un jardin de délices avec toutes sortes de fruits. Là sont les cyprès avec le nard;
14 nardo, asafran, calamus ken cinnamon nga addaan kadagiti amin a kita dagiti rekado, mira ken aloes nga addaan kadagiti amin a kasasayaatan a rekrekado.
Le nard et le safran, la canne et le cinnamome, avec tous les arbres odoriférants du Liban, la myrrhe, l’aloès et tous les premiers parfums;
15 Maysaka nga ubbog iti hardin, maysa a bubon iti nadalus a danum, agay-ayus a karayan manipud idiay Libano. Kasarsarita ti balasang ti mangay-ayat kenkuana
Tu es une fontaine de jardins, un puits d’eaux vives qui coulent avec impétuosité du Liban.
16 Agriingka, o angin ti amianan; umayka, o angin ti abagatan; agpul-oyka iti hardinko tapno dagiti rekadona ket mangparnuay iti nabanglo nga ayamuom. Umay koma ti ay-ayatek iti hardinna ket mangan kadagiti sumagmamano iti kasayaatan a bungana.
Lève-toi, aquilon, et viens, vent du midi; souffle sans cesse dans mon jardin, et que ses parfums coulent. Qu’il vienne, mon bien-aimé, dans son jardin, et qu’il mange le fruit de ses arbres.

< Kanta ni Solomon 4 >