< Ruth 2 >

1 Ita, ti asawa ni Noami a ni Elimelec, ket addaan iti kabagian, ni Boaz, a maysa a nabaknang ken mabigbigbig a tao.
Naomi avait un parent de son mari. C’était un homme puissant et riche, de la famille d’Élimélec, et qui se nommait Boaz.
2 Kinuna ni Ruth a Moabita kenni Naomi, “Ita, palubosannak a mapan agtudtod iti dawa kadagiti taltalon. Surotek ti siasinoman a pakasarakak iti pabor.” Ket kinuna ni Naomi kenkuana, “Mapanka, anakko.”
Ruth la Moabite dit à Naomi: Laisse-moi, je te prie, aller glaner des épis dans le champ de celui aux yeux duquel je trouverai grâce. Elle lui répondit: Va, ma fille.
3 Napan nagtudtod ni Ruth idiay taltalon iti likudan dagiti agan-ani. Nairana a napan isuna iti paset ti taltalon a kukua ni Boaz, a kabagian ni Elimelec.
Elle alla glaner dans un champ, derrière les moissonneurs. Et il se trouva par hasard que la pièce de terre appartenait à Boaz, qui était de la famille d’Élimélec.
4 Pagammoan, simmangpet ni Boaz manipud Bethlehem ket kinunana kadagiti agan-ani, “Adda koma ni Yahweh kadakayo.” Simmungbatda kenkuana, “Bendisionannaka koma ni Yahweh.”
Et voici, Boaz vint de Bethléhem, et il dit aux moissonneurs: Que l’Éternel soit avec vous! Ils lui répondirent: Que l’Éternel te bénisse!
5 Ket kinuna ni Boaz iti adipenna a mangimatmaton kadagiti agan-ani, “Siasino a tao ti nakaibilangan daytoy a balasang?”
Et Boaz dit à son serviteur chargé de surveiller les moissonneurs: A qui est cette jeune femme?
6 Simmungbat ti adipen a mangimatmaton kadagiti agan-ani ket kinunana, “Dayta ti balasang a Moabita a kadua ni Naomi a nagsubli manipud iti ili ti Moab.
Le serviteur chargé de surveiller les moissonneurs répondit: C’est une jeune femme Moabite, qui est revenue avec Naomi du pays de Moab.
7 Kinunana kaniak, 'Pangngaasim ta palubosannak nga agtudtod ken agurnong iti dawa bayat a sumursurotak iti likudan dagiti agan-ani.' Isu nga immay isuna ditoy ket nagtultuloy isuna a nagtudtudtod manipud itattay bigat agingga tatta, malaksid ti panaginanana iti apagbiit iti balay.”
Elle a dit: Permettez-moi de glaner et de ramasser des épis entre les gerbes, derrière les moissonneurs. Et depuis ce matin qu’elle est venue, elle a été debout jusqu’à présent, et ne s’est reposée qu’un moment dans la maison.
8 Kalpasanna, kinuna ni Boaz kenni Ruth, “Dumdumngegka kadi kaniak, anakko? Saankan a mapan agtudtod iti sabali pay a taltalon; saanmo a panawan ti taltalonko. Ngem kedti, agtalinaedka ditoy ket agtrabahoka a kaduam dagiti babbalasang a trabahadorko.
Boaz dit à Ruth: Écoute, ma fille, ne va pas glaner dans un autre champ; ne t’éloigne pas d’ici, et reste avec mes servantes.
9 Siputam laeng no sadino a taltalon ti paganian dagiti lallaki ket sumurotka iti likudan dagiti dadduma a babbai. Saan kadi a binilinko dagiti lallaki a saandaka nga an-anoen? Ken no mawawka, mabalinka a mapan kadagiti burnay ket uminomka iti danum a sinakdo dagiti lallaki.”
Regarde où l’on moissonne dans le champ, et va après elles. J’ai défendu à mes serviteurs de te toucher. Et quand tu auras soif, tu iras aux vases, et tu boiras de ce que les serviteurs auront puisé.
10 Ket nagrukob ni Ruth iti sangoanan ni Boaz, a maisagsagid ti ulona iti daga. Kinunana kenkuana, “Apay a nakabirukak iti pabor iti imatangmo, a rumbeng a maseknanka maipanggep kaniak, a maysa a gan-gannaet?”
Alors elle tomba sur sa face et se prosterna contre terre, et elle lui dit: Comment ai-je trouvé grâce à tes yeux, pour que tu t’intéresses à moi, à moi qui suis une étrangère?
11 Simmungbat ni Boaz ket kinunana kenkuana, “Naipadamag kaniak, amin nga inaramidmo manipud idi natay ti asawam. Pinanawam ti amam, inam, ken ti nakaipasngayam a daga tapno surotem ti katugangam a babai ket immayka kadagiti tattao a saanmo nga am-ammo.
Boaz lui répondit: On m’a rapporté tout ce que tu as fait pour ta belle-mère depuis la mort de ton mari, et comment tu as quitté ton père et ta mère et le pays de ta naissance, pour aller vers un peuple que tu ne connaissais point auparavant.
12 Gunggonaannaka koma ni Yahweh iti inaramidmo. Maawatmo koma ti naan-anay a gunggona manipud kenni Yahweh, ti Dios iti Israel, a ti sirok ti payyakna ket nakasarakka iti pagkamangan.”
Que l’Éternel te rende ce que tu as fait, et que ta récompense soit entière de la part de l’Éternel, le Dieu d’Israël, sous les ailes duquel tu es venue te réfugier!
13 Ket kinunana, “Makasarakak koma iti pabor iti imatangmo, apok, gapu ta liniwliwanak, ken nasayaat ti pannakisaom kaniak, uray no saanak a maysa kadagiti babbai nga adipenmo.”
Et elle dit: Oh! Que je trouve grâce à tes yeux, mon seigneur! Car tu m’as consolée, et tu as parlé au cœur de ta servante. Et pourtant je ne suis pas, moi, comme l’une de tes servantes.
14 Idi pannangan, kinuna ni Boaz kenni Ruth, “Umayka ditoy, ket manganka iti tinapay, ken isawsawmo ti napirsaymo iti arak a suka.” Nakitugaw isuna iti abay dagiti agan-ani, ket inikkan ni Boaz isuna iti inuruban. Nangan isuna agingga a napnek ket imbatina ti dadduma iti daytoy.
Au moment du repas, Boaz dit à Ruth: Approche, mange du pain, et trempe ton morceau dans le vinaigre. Elle s’assit à côté des moissonneurs. On lui donna du grain rôti; elle mangea et se rassasia, et elle garda le reste.
15 Idi timmakder isuna a mapan agtudtod, binilin ni Boaz dagiti agtutubo a lalaki, a kunana, “Palubosanyo isuna nga agtudtod uray kadagiti binettek, saanyo a bagbagaan isuna iti aniaman a dakes.
Puis elle se leva pour glaner. Boaz donna cet ordre à ses serviteurs: Qu’elle glane aussi entre les gerbes, et ne l’inquiétez pas,
16 Ken masapul a manguyoskayo kadagiti sumagmamano a nagapas para kenkuana manipud kadagiti nareppet, ket panawanyo dagitoy tapno pidutenna. Saanyo a babalawen isuna.”
et même vous ôterez pour elle des gerbes quelques épis, que vous la laisserez glaner, sans lui faire de reproches.
17 Nagtudtod ngarud ni Ruth agingga iti rabii. Kalpasanna ket inirikna dagiti dawa a natudtodna, ti bukel ket agarup a maysa nga efa iti sebada.
Elle glana dans le champ jusqu’au soir, et elle battit ce qu’elle avait glané. Il y eut environ un épha d’orge.
18 Binagkatna daytoy ket napan iti siudad. Ket nakita ti katuganganna ti natudtodna. Inruar pay ni Ruth ti inuruban a natedda iti taraonna ket intedda daytoy kenkuana.
Elle l’emporta et rentra dans la ville, et sa belle-mère vit ce qu’elle avait glané. Elle sortit aussi les restes de son repas, et les lui donna.
19 Kinuna ti katuganna kenkuana, “Sadino ti nagtudtodam ita nga aldaw? Sadino iti napanmo nagtrabahoan? Mabendisionan koma ti tao a nangtulong kenka.” Ket imbaga ni Ruth iti katuganganna ti maipanggep iti tao nga akinkukua iti taltalon a nagtrabahoanna. Kinunana, “Ti nagan iti lalaki nga akinkukua iti taltalon a nagtrabahoak ita nga aldaw ket Boaz.”
Sa belle-mère lui dit: Où as-tu glané aujourd’hui, et où as-tu travaillé? Béni soit celui qui s’est intéressé à toi! Et Ruth fit connaître à sa belle-mère chez qui elle avait travaillé: L’homme chez qui j’ai travaillé aujourd’hui, dit-elle, s’appelle Boaz.
20 Kinuna ni Naomi iti manugangna, “Bendisionan koma isuna ni Yahweh, ti nagtalinaed ti kinapudnona kadagiti sibibiag ken kadagiti natay.” Kinuna ni Naomi kenkuana, “Dayta a tao ket asideg a kabagian a mangsubbot kadata.
Naomi dit à sa belle-fille: Qu’il soit béni de l’Éternel, qui se montre miséricordieux pour les vivants comme il le fut pour ceux qui sont morts! Cet homme est notre parent, lui dit encore Naomi, il est de ceux qui ont sur nous droit de rachat.
21 Kinuna ni Ruth a Moabita, “Kinapudnona, kinunana kaniak, 'Dimo adaywan dagiti agtutubo a lallaki agingga a malpasda amin ti panaganik.”'
Ruth la Moabite ajouta: Il m’a dit aussi: Reste avec mes serviteurs, jusqu’à ce qu’ils aient achevé toute ma moisson.
22 Kinuna ni Naomi kenni Ruth a manugangna, “Nasayaat anakko, a makikuyogka kadagiti babbai a trabahadorna, tapno saanka a madangran kadagiti dadduma a taltalon.”
Et Naomi dit à Ruth, sa belle-fille: Il est bon, ma fille, que tu sortes avec ses servantes, et qu’on ne te rencontre pas dans un autre champ.
23 Nakikuyog ngarud isuna kadagiti babbai a trabahador ni Boaz tapno makatudtod isuna agingga iti ileleppas iti panagani ti sebada ken trigo. Ken nakipagnanaed isuna iti katuganganna.
Elle resta donc avec les servantes de Boaz, pour glaner, jusqu’à la fin de la moisson des orges et de la moisson du froment. Et elle demeurait avec sa belle-mère.

< Ruth 2 >