< Dagiti Proverbio 13 >

1 Denggen ti masirib nga anak ti panangisuro ti amana, ngem ti mananglalais saanto a dumngeg iti panangtubngar.
Le fils habile obéit à son père; le fils indocile marche à sa perte.
2 Ragragsaken ti maysa a tao dagiti naimbag a banbanag manipud iti bunga ti ngiwatna, ngem ti paggugusto ti mangliliput ket kinaranggas.
L'homme bon se nourrit des fruits de la justice; les âmes des pécheurs périront avant le temps.
3 Ti mangsalsaluad iti ngiwatna salsalaknibanna ti biagna, ngem ti sumanao daddadaelenna ti bagina.
Veiller sur sa bouche, c'est garder son âme; avoir les lèvres téméraires, c'est se préparer des sujets de crainte.
4 Awan kadagiti tarigagay dagiti nasadut a tattao ti magun-dda, ngem magun-odto amin dagiti nagaget a tattao dagiti tarigagayda.
L'oisif est toujours dans les regrets; les mains de l'homme fort sont diligentes.
5 Ti agar-aramid iti umno ket kagurgurana ti kinaulbod, ngem pagbalinen ti nadangkes a tao ti bagina a makarimon, ken ar-aramidenna ti nakababain.
Le juste hait les paroles injustes; l'impie sera confondu, et n'aura pas la liberté.
6 Salsalakniban ti kinalinteg dagiti saan a biddut ti wagasda, ngem iyadayo ti kinadangkes dagiti agbasbasol.
La justice protège les hommes intègres, mais l'impiété entraîne les méchants dans le péché.
7 Adda maysa a tao a mangpabpabaknang iti bagina ngem awanan met a pulos, ken adda ti maysa a tao a mangmangted kadagiti amin a kukuana, ngem, pudpudno a baknang isuna.
Les uns se donnent pour riches, et n'ont rien; et d'autres se font humbles avec une grande richesse.
8 Mabalin a subboten ti nabaknang a tao ti biagna babaen kadagiti sanikuana, ngem saanto a pulos a makaawat ti napanglaw a tao iti kasta a kita ti pangta.
La richesse d'un homme est la rançon de sa vie; le pauvre ne réside pas à une menace.
9 Agragrag-o ti silaw ti agar-aramid iti umno, ngem maiddep ti pagsilawan ti nadangkes.
La lumière brille perpétuellement sur les justes; la lumière des impies s'éteint. Les âmes artificieuses s'égarent dans le péché, tandis que les justes sont compatissants et miséricordieux.
10 Ti kinatangsit ket mangparnuay laeng iti riri, ngem adda kinasirib kadagiti dumdumngeg iti naimbag a pammagbaga.
Le méchant fait le mal avec orgueil; pouvoir se juger soi-même, c'est être sage.
11 Maibus ti kinabaknang no kasta unay ti kinaparammag, ngem ti agur-urnong iti kuarta babaen iti panagtrabaho ti imana mapaaduna ti kuartana.
La richesse rapidement acquise par le péché décroît; celui qui amasse avec piété s'enrichira. le juste est compatissant, et il prête au pauvre.
12 No naitantan ti namnama, burakenna ti puso, ngem ti kalikagum a natungpal ket maiyarig a kayo ti biag.
Mieux vaut d'abord aider de bon cœur que promettre et donner de l'espérance. Un bon désir est un arbre de vie.
13 Ti tao a mangum-umsi iti sursuro ket sagrapennanto met laeng daytoy, ngem magunggonaanto ti tao a mangraem iti bilin.
Celui qui dédaigne une affaire sera dédaigné par elle; celui qui vénère les commandements aura la santé de l'âme. Au fils artificieux il n'arrivera rien de bon; au serviteur sage toute chose réussira; et sa voie sera constamment droite.
14 Ti sursuro ti masirib a tao ket maiyarig a burayok ti biag, iyadayunaka manipud kadagiti silo ni patay.
La loi du sage est une source de vie; l'insensé mourra pris au piège.
15 Makagun-od iti pabor ti nasayaat a pannakaawat, ngem awan patinggana ti dalan ti mangliliput.
Un bon discernement attire la grâce; connaître la loi est d'une saine intelligence; la mépriser, c'est suivre une voie de perdition.
16 Mangngeddeng dagiti manakem a tattao segun iti pannakaammoda, ngem ibutbutaktak ti maag ti kinamaagna.
Tout homme habile sait ce qu'il fait; l'insensé déploie sur lui-même le malheur.
17 Matnag iti riribuk ti mensahero a nadangkes, ngem mangiyeg iti kapia ti mensahero a napudno.
Un roi téméraire tombera dans l'adversité; un sage ministre le sauvera.
18 Pumanglaw ken maibabainto ti saan a mangikankano iti panangdisiplina, ngem maidaydayawto ti makasursuro manipud iti pannakailintegna.
La discipline éloigne la pauvreté et le déshonneur; celui qui est attentif aux réprimandes sera glorifié.
19 Ti natungpal a kalikagum ket nasam-it iti paggugusto, ngem kagurgura dagiti maag a tallikudan ti kinadakes.
Les désirs des hommes pieux charment l'âme; les œuvres des impies sont loin de la doctrine.
20 Makipagbiagka kadagiti masirib a tattao ket agbalinka a masirib, ngem dagiti kakaddua dagiti maag ket agsagaba iti kinaranggas.
En marchant avec les sages, tu seras sage; celui qui marche avec les insensés se fera bientôt reconnaître.
21 Kamkamaten ti didigra dagiti managbasol, ngem magunggonaan iti nasayaat dagiti mangar-aramid iti umno.
Les calamités poursuivront les pécheurs; les justes sont maîtres de tous les biens.
22 Ti nasayaat a tao mangibati iti tawiden dagiti appokona, ngem ti kinabaknang ti managbasol ket maidulin para kadagiti agar-aramid iti umno.
L'homme bon laissera pour héritiers les fils de ses fils; les richesses des impies sont des trésors pour les justes.
23 Ti saan a naarado a taltalon a kukua ti napanglaw ket mabalin a mangpaadda iti adu a taraon, ngem pukawen daytoy ti kinakillo.
Les justes passeront beaucoup d'années dans la richesse; les injustes périront rapidement.
24 Ti tao a saan a mangdisdisiplina iti anakna, kagurgurana ti anakna, ngem ti tao a mangay-ayat iti anakna ket disdisiplinaenna daytoy.
Celui qui épargne le bâton n'aime pas son fils; celui qui l'aime le châtie à propos.
25 Ti tao nga agar-aramid iti umno ket mangan agingga a mapennek, ngem ti tiyan ti nadangkes ket kanayon a mabisin.
Le juste en mangeant rassasie son âme; les âmes des impies sont toujours à jeun.

< Dagiti Proverbio 13 >