< Numero 21 >

1 Idi nadamag ti ari iti Arad a Cananeo nga agnanaed idiay Negev, nga agdaldaliasat dagiti Israelita iti kalsada nga agturong idiay Atarim, rinautna dagiti Israelita ken innalana a balud ti sumagmamano kadakuada.
Le Cananéen, roi d'Arad, qui habitait dans le Midi, apprit qu'Israël venait par le chemin d'Atharim. Il fit la guerre à Israël et fit prisonniers quelques-uns de ses habitants.
2 Nagsapata dagiti Israelita kenni Yahweh ket kinunada, “No itedmo kadakami ti balligi maibusor kadagitoy a tattao, ket dadaelenmi a naan-anay dagiti siudadda.”
Israël fit un vœu à Yahvé et dit: « Si tu livres ce peuple entre mes mains, je détruirai ses villes par interdit. »
3 Dinengngeg ni Yahweh ti timek dagiti Israelita ket intedna kadakuada ti balligi kadagiti Cananeo. Dinadaelda ida a naan-anay ken dagiti siudadda. Naawagan dayta a lugar a Horma.
L'Éternel écouta la voix d'Israël et livra les Cananéens, qui furent dévoués par interdit, eux et leurs villes. Le nom du lieu s'appelait Horma.
4 Nagdaliasatda manipud iti Bantay Hor nga agturong iti baybay dagiti Runo tapno likmutenda ti daga ti Edom. Kasta unay ti pannakadismaya dagiti tattao bayat nga addada iti dalan.
Ils partirent de la montagne de Hor, sur le chemin de la mer Rouge, pour contourner le pays d'Édom. L'âme du peuple était très découragée à cause du voyage.
5 Nagsao dagiti tattao maibusor iti Dios ken ni Moises: “Apay nga impanawnakami manipud iti Egipto tapno matay iti let-ang? Awan tinapay, awan danum ken saanmi a kayat daytoy makauma a makan.”
Le peuple parlait contre Dieu et contre Moïse: « Pourquoi nous as-tu fait monter hors d'Égypte pour que nous mourions dans le désert? Car il n'y a pas de pain, il n'y a pas d'eau, et notre âme a horreur de cette nourriture dégoûtante! ».
6 Ket nangibaon ni Yahweh kadagiti nagita nga uleg kadagiti tattao. Kinagat dagitoy nga uleg dagiti tattao; adu a tattao ti natay.
L'Éternel envoya des serpents venimeux parmi le peuple, et ils mordirent le peuple. Beaucoup de gens d'Israël moururent.
7 Immasideg dagiti tattao kenni Moises ket kinunada, “Nagbasolkami gapu ta nagsaokami iti maibusor kenka ken ni Yahweh. Agkararagka kenni Yahweh tapno ikkatenna dagitoy nga uleg kadakami.” Ngarud, inkararagan ni Moises dagiti tattao.
Le peuple vint trouver Moïse et dit: « Nous avons péché, car nous avons parlé contre l'Éternel et contre toi. Prie Yahvé pour qu'il éloigne de nous les serpents. » Moïse pria pour le peuple.
8 Kinuna ni Yahweh kenni Moises, “Mangaramidka iti sinan-uleg ken ikapetmo daytoy iti poste. Makalasatto amin a nakagat no kitaenna daytoy.”
Yahvé dit à Moïse: « Fais un serpent venimeux et place-le sur un poteau. Tous ceux qui seront mordus, quand ils le verront, vivront. »
9 Isu a nagaramid ni Moises iti sinan-uleg a bronse sana inkapet iti poste. Makalasat ti siasinoman a kagaten ti uleg no kumita isuna iti sinan-uleg a bronse.
Moïse fit un serpent d'airain, et le plaça sur le poteau. Si un homme avait été mordu par un serpent, lorsqu'il regardait le serpent d'airain, il vivait.
10 Kalpasanna, nagtuloy a nagdaliasat dagiti Israelita ket nagkampoda idiay Obot.
Les enfants d'Israël partirent, et ils campèrent à Oboth.
11 Nagdaliasatda manipud Obot ket nagkampoda iti rebba ti Abarim idiay let-ang nga akin-daya a paset ti Moab.
Ils partirent d`Oboth, et campèrent à Iyeabarim, dans le désert qui est devant Moab, vers le soleil levant.
12 Manipud sadiay intultuloyda ti nagdaliasat ket nagkampoda iti tanap ti Zered.
De là, ils partirent, et campèrent dans la vallée de Zered.
13 Manipud sadiay, intultuloyda ti nagdaliasat ket nagkampoda iti ballasiw ti Karayan Arnon, nga adda iti let-ang a dumanon iti beddeng dagiti Amorreo. Ti Karayan Arnon ti beddeng iti Moab, nagbaetan daytoy ti Moab ken dagiti Amorreo.
De là, ils partirent et campèrent de l'autre côté de l'Arnon, dans le désert qui sort de la frontière des Amoréens; car l'Arnon est la frontière de Moab, entre Moab et les Amoréens.
14 Isu't gapuna a nailanad iti nalukot a pagbasaan kadagiti Gubat ni Yahweh, “Waheb idiay Sufa, ken kadagiti tantanap ti Arnon,
C'est pourquoi il est dit dans le Livre des Guerres de Yahvé: « Vaheb à Supha, les vallées de l'Arnon,
15 dagiti pasalog a tantanap nga agturong iti ili ti Ar ken sumalog iti beddeng ti Moab.”
le versant des vallées qui s'inclinent vers la demeure d'Ar, s'appuie sur la frontière de Moab. »
16 Manipud sadiay, nagdaliasatda a nagturong iti Beer, ti ayan iti bubon a nagkunaan idi ni Yahweh kenni Moises. “Ummongem dagiti tattao tapno ikkak ida iti danum.”
De là, ils allèrent jusqu'à Beer; c'est le puits dont Yahvé avait dit à Moïse: « Rassemblez le peuple, et je leur donnerai de l'eau. »
17 Ket inkanta dagiti Israelita daytoy a kanta: “Agubbogka, bubon. Ikantami ti maipapan iti daytoy.
Alors Israël chanta ce cantique: « Ressort, bien! Chantez pour lui,
18 Ti bubon a kinali dagiti mangidadaulo kadakami, ti bubon a kinali dagiti natakneng a tattao babaen iti setro ken dagiti bastonda.” Ket manipud iti let-ang, nagdaliasatda a nagturong iti Matana.
le puits, que les princes ont creusé, que les nobles du peuple ont creusé, avec le sceptre, et avec leurs bâtons. » Ils partirent du désert pour aller à Mattana,
19 Manipud iti Matana, nagdaliasatda a nagturong iti Nahaliel, ken manipud Nahaliel, nagturongda idiay Bamot,
puis de Mattana à Nahaliel, de Nahaliel à Bamoth,
20 ken manipud idiay Bamot nagturongda iti maysa a tanap idiay daga ti Moab. Sadiay, ti tuktok ti Bantay Pisga a matantannawagan ti let-ang.
puis de Bamoth à la vallée qui est dans le champ de Moab, au sommet du Pisga, qui domine le désert.
21 Ket nangibaon dagiti Israelita kadagiti mensaheroda a mapan kenni Sihon nga ari dagiti Amorreo a kunada,
Israël envoya des messagers à Sihon, roi des Amoréens, pour lui dire:
22 “Palubosandakami a lumabas iti dagam. Saankami a sumrek iti aniaman a talon wenno kaubasan. Saankami nga uminom iti danum kadagiti bubonmo. Agdaliasatkami iti kangrunaan a kalsada ti ari agingga a malabsanmi ti beddengmo.”
« Laisse-moi passer par ton pays. Nous ne nous détournerons ni des champs ni des vignes. Nous ne boirons pas l'eau des puits. Nous suivrons la route royale, jusqu'à ce que nous ayons dépassé ta frontière. »
23 Ngem saan nga impalubos ni Ari Sihon a lumabas iti beddengda dagiti Israelita. Ngem ketdi, inummong ni Sihon dagiti amin a soldadona ket rinautda dagiti Israelita idiay let-ang. Napan isuna idiay Jaaz a nangrautanna kadagiti Israelita.
Sihon ne permit pas à Israël de franchir sa frontière. Sihon rassembla tout son peuple, sortit contre Israël dans le désert et arriva à Jahaz. Il combattit Israël.
24 Rinaut dagiti Israelita dagiti soldado ni Sihon babaen iti tirad ti kampilanda ket tinagikuada ti dagdagada manipud Arnon agingga iti karayan Jabbok, agingga iti daga dagiti Amonita. Ita, napatibker ti beddeng dagiti Amonita.
Israël le frappa du tranchant de l'épée et prit possession de son pays, depuis l'Arnon jusqu'au Jabbok, jusqu'aux enfants d'Ammon, car la frontière des enfants d'Ammon était fortifiée.
25 Sinakup dagiti Israelita amin a siudad dagiti Amorreo ket nagnaedda kadagitoy, kasta met idiay Hesbon ken kadagiti amin a barbario.
Israël prit toutes ces villes. Israël habita dans toutes les villes des Amoréens, à Hesbon et dans tous ses villages.
26 Ti Hesbon ket siudad ni Sihon nga ari dagiti Amorreo, ti nakiranget iti sigud nga ari iti Moab. Sinakup amin ni Sihon ti daga ti Moab manipud iti masakupanna agingga iti Karayan Arnon.
Car Hesbon était la ville de Sihon, roi des Amoréens, qui avait combattu le précédent roi de Moab et lui avait enlevé tout son pays, jusqu'à l'Arnon.
27 Dayta ti gapuna a dagiti agsarsarita kadagiti probervio ket kunada, “Umaykayo iti Hesbon. Maibangon ken maipatakder koma manen ti siudad ni Sihon.
C'est pourquoi ceux qui parlent en proverbes disent, « Viens à Heshbon. Que la ville de Sihon soit bâtie et établie;
28 Adda apuy a rimmuar manipud iti Hesbon, maysa nga apuy manipud iti siudad ni Sihon a nangkisap ti Ar iti Moab, ken dagiti makinkukua kadagiti katurturodan iti Arnon.
car un feu est sorti de Heshbon, une flamme de la ville de Sihon. Elle a dévoré Ar de Moab, Les seigneurs des hauts lieux de l'Arnon.
29 Asikayo pay, Moab! Nadadaelkayo, dakayo a tattao iti Kemos. Pinagbalinna a libas a balud dagiti lallaki nga annakna ken dagiti babbai nga annakna ket nagbalinda a balud ni Sihon nga ari dagiti Amorreo.
Malheur à toi, Moab! Vous êtes défaits, peuple de Chemosh! Il a donné ses fils comme fugitifs, et ses filles en captivité, à Sihon, roi des Amorites.
30 Ngem naparmekmi ni Sihon. Nadadaelen ti Hesbon agingga idiay Dibon. Naparmekmi amin ida agingga idiay Nofa, a dumanon idiay Medeba.”
Nous leur avons tiré dessus. Heshbon a péri jusqu'à Dibon. Nous avons dévasté jusqu'à Nophah, Qui va jusqu'à Medeba. »
31 Isu a rinugian dagiti Israelita ti agnaed iti daga dagiti Amorreo.
Israël habita ainsi dans le pays des Amoréens.
32 Ket nangibaon ni Moises kadagiti lallaki nga agpaliiw idiay Jazer. Sinakupda dagiti il-ilina daytoy ken pinapanawda dagiti Amorreo nga adda sadiay.
Moïse envoya espionner Jazer. Ils prirent ses villages, et chassèrent les Amoréens qui s'y trouvaient.
33 Kalpasanna, naglikko dagiti Israelita ket simmang-atda iti dalan nga agturong idiay Basan. Rimmuar ni Og nga ari ti Basan agraman ti armadana tapno darupenda dagiti Israelita, tapno makirangetda kadakuada idiay Edrei.
Ils se retournèrent et montèrent par le chemin de Basan. Og, roi de Basan, sortit contre eux, lui et tout son peuple, pour combattre à Édréi.
34 Ket kinuna ni Yahweh kenni Moises, “Saanka nga agbuteng kenkuana, gapu ta intedko kenka ti balligi a mangparmek kenkuana, kadagiti amin nga armadana, ken iti dagana. Aramidem kenkuana ti inaramidmo kenni Sihon nga ari dagiti Amorreo, a nagnaed idiay Hesbon.”
Yahvé dit à Moïse: « Ne le crains pas, car je l'ai livré entre tes mains, avec tout son peuple et son pays. Tu lui feras ce que tu as fait à Sihon, roi des Amorites, qui habitait à Heshbon. »
35 Pinatayda ngarud ni Og, dagiti lallaki nga annakna, ken amin nga armadana, agingga nga awan iti nabati a sibibiag kadagiti tattaona. Ket tinagikuada ti dagana.
Et ils le frappèrent, ainsi que ses fils et tout son peuple, jusqu'à ce qu'il n'y ait plus de survivants; et ils possédèrent son pays.

< Numero 21 >