< Mateo 25 >

1 Ket maiyarigto ti pagarian ti langit iti sangapulo a birhen a nangala kadagiti pagsilawanda ken napan nangsabat iti nobio.
Alors le royaume des cieux ressemblera à dix vierges qui, après avoir pris leurs lampes, sortirent à la rencontre de l'époux.
2 Lima kadakuada ti maag ken lima met ti masirib.
Or cinq d'entre elles étaient étourdies, et cinq étaient prudentes.
3 Ta idi innala dagiti maag a birhen dagiti pagsilawanda, saanda a nangitugot iti lana.
En effet les étourdies, après avoir pris leurs lampes, ne prirent pas d'huile avec elles,
4 Ngem nangitugot dagiti masirib iti pagikkan nga adda lanana ken dagiti pagsilawanda.
tandis que les prudentes prirent de l'huile dans leurs burettes avec leurs lampes.
5 Ita, kabayatan nga awan pay ti nobio, nagtuglepda amin ket nakaturogda.
Mais comme l'époux tardait, toutes s'assoupirent, et elles dormaient.
6 Ngem adda nagpukkaw iti katengngaan ti rabii, 'Adtoyen ti nobio! Rummuarkayo ket sabatenyo isuna.'
Or, au milieu de la nuit, un cri se fit entendre: « Voici l'époux! sortez à sa rencontre! »
7 Ket bimmangon amin dagiti birhen ket tinarimaanda dagiti pagsilawanda.
Alors toutes ces vierges s'éveillèrent et arrangèrent leurs lampes.
8 Kinuna dagiti maag kadagiti masirib, 'Ikkandakami iti bassit a lanayo gapu ta maiddepen dagiti pagsilawanmi.'
Or les étourdies dirent aux prudentes: « Donnez-nous de votre huile, car nos lampes sont éteintes; »
9 Ngem simmungbat dagiti masirib a kunada, 'Agsipud ta saan nga umanay daytoy para kadatayo, mapankayo ketdi kadagiti aglaklako ket gumatangkayo iti usarenyo.'
mais les prudentes répliquèrent: « Jamais il n'y en aura assez pour nous et pour vous; allez plutôt chez ceux qui en vendent et achetez-en pour vous. »
10 Idi pimmanawda tapno gumatang, immay ti nobio, ket kimmuyog dagidiay nakasaganan kenkuana iti padaya ti kasaran, ket naiserran ti ridaw.
Or, pendant qu'elles allaient en acheter, survint l'époux, et celles qui étaient prêtes entrèrent avec lui à la noce, et la porte fut fermée.
11 Kalpasanna, immay met dagiti sabali a birhen ket kinunada, 'Apo, apo ilukatandakami.'
Mais plus tard surviennent aussi les autres vierges disant: « Seigneur, Seigneur, ouvre-nous. »
12 Ngem simmungbat isuna ket kinunana, 'Pudno, ibagak kadakayo, saankayo nga am-ammo.'
Mais il leur répliqua: « En vérité je vous le déclare, je ne vous connais point. »
13 Agridamkayo ngarud, ta saanyo nga ammo ti aldaw wenno ti oras.
Veillez donc, car vous ne connaissez ni le jour, ni l'heure.
14 Ta maiyarig daytoy iti pasamak no dandanin a mapan ti maysa a tao iti sabali a pagilian. Ayabanna dagiti adipenna ket italekna kadakuada ti kinabaknangna.
De même en effet qu'un homme partant pour un voyage appela ses esclaves, et leur remit ses biens,
15 Ikkanna ti maysa kadakuada iti lima a talento, ikkanna met iti dua ti maysa, ken ikkanna met iti maysa a talento ti sabali pay. Nakaawat ngarud ti tunggal maysa iti gatad sigun iti bukodda a kabaelan, ket pimmanaw dayta a tao ket nagdaliasat.
et qu'à l'un il donna cinq talents, et à un autre deux, et à un troisième un, à chacun selon sa capacité particulière, et qu'il partit pour son voyage;
16 Napan a dagus impuonan daydiay nakaawat iti lima a talento ti naawatna, ket nakaganansia iti lima a talento.
aussitôt celui qui avait reçu les cinq talents alla les faire valoir, et il en gagna cinq autres.
17 Kasta met a ti nakaawat iti dua a talento ket nakapataud iti dua pay a talento.
De même aussi celui qui avait reçu les deux en gagna deux autres.
18 Ngem ti adipen a nakaawat iti maysa a talento pimmanaw ket napan nangkali iti abut iti daga, ket inlemmengna ti kuarta ti amona.
Mais celui qui n'en avait reçu qu'un s'en alla faire un creux en terre, et y cacha l'argent de son maître.
19 Ita kalpasan ti naunday a panawen, nagsubli ti amo dagidiay nga adipen ket nakikinnuenta kadakuada.
Or, après un long espace de temps, le maître de ces esclaves revient et leur fait rendre compte.
20 Immay ti adipen a nakaawat iti lima a talento ket nangiyeg iti lima pay a talento, kinunana, 'Apo, inikkannak iti lima a talento. Kitaem, nakapataudak iti lima pay a talento.'
Et celui qui avait reçu les cinq talents s'étant approché apporta cinq autres talents, en disant: « Seigneur, tu m'as remis cinq talents, regarde, j'ai gagné cinq autres talents. »
21 Kinuna ti amona kenkuana, 'Nasayaat ti inaramidmo, naimbag ken mapagtalkan nga adipen! Mapagtalkanka iti bassit a banag. Isaadkanto a mangimaton iti adu a banbanag. Sumrekka a makipagrag-o iti amom.'
Son maître lui dit: « Bien, bon et fidèle esclave, tu as été fidèle pour peu de chose, je te mettrai à la tête de beaucoup. Entre dans la joie de ton maître. »
22 Immay ti adipen a nakaawat iti dua a talento ket kinunana, 'Apo, inikkannak iti dua a talento. Kitaem, nakapataudak iti dua pay a talento.'
Celui qui avait reçu les deux talents s'étant aussi approché dit: « Seigneur, tu m'as remis deux talents, regarde, j'ai gagné deux autres talents. »
23 Kinuna kenkuana ti amona, 'Nasayaat ti inaramidmo, naimbag ken mapagtalkan nga adipen! Mapagtalkanka iti amin a bassit a banag. Isaadkanto a mangimaton iti adu a banbanag. Sumrekka a makipagrag-o iti amom.'
Son maître lui dit: « Bien, bon et fidèle esclave, tu as été fidèle pour peu de chose, je te mettrai à la tête de beaucoup. Entre dans la joie de ton maître. »
24 Ket immay ti adipen a nakaawat iti maysa a talento ket kinunana, 'Apo, ammok a nakaroka a tao. Agapitka iti saanmo a nagmulaan, aganika iti saanmo a nagisabbuagan.
Mais celui qui avait reçu le seul talent s'étant aussi approché dit: « Seigneur, je te connaissais pour être un homme dur, moissonnant où tu n'as pas semé, et serrant le grain de là où tu n'as pas vanné,
25 Nagbutengak, isu a napanko inkali ti talentom iti daga. Kitaem, adda ditoy dagiti kukuam.'
et tout craintif j'ai été cacher ton talent dans la terre, regarde, tu récupères ce qui est à toi. »
26 Ngem simmungbat ti amona a kunana kenkuana, 'Sika a managdakdakes ken sadut nga adipen, ammom nga agapitak iti saanko a nagmulaan ken aganiak iti saanko a nagisabbuagan.
Mais son maître lui répliqua: « Méchant et paresseux esclave, tu savais que je moissonne où je n'ai pas semé et que je serre le grain de là où je n'ai pas vanné?
27 Ngarud, intedmo koma ti kuartak kadagiti agtrabtrabaho iti bangko ket iti iyuumayko maawatko ti kukuak nga adda pay nainayon.
Il te fallait donc porter mon argent aux banquiers, et à mon retour j'aurais retiré ce qui était à moi avec l'intérêt.
28 Isu nga alaenyo ti talento manipud kenkuana ket itedyo daytoy iti adipen nga addaan iti sangapulo a talento.
Enlevez-lui donc le talent et donnez-le à celui; qui a les dix talents.
29 ti tunggal maysa nga addaan, adunto ti maited- a nawadwadwad pay. Ngem iti siasinoman nga awan ti uray ania a banag a kukuana, uray ti adda kenkuana ket maalanto pay.
Car à quiconque a il sera donné, et il regorgera; mais quant à celui qui n'a pas, même ce qu'il a lui sera enlevé.
30 Ibellengyo ti awan serserbina nga adipen iti ruar a kasipngetan nga addanto ti panagsasangit ken panagngaretnget dagiti ngipen,'
Et jetez cet esclave inutile dans les ténèbres extérieures; c'est là que sera le pleur et le grincement des dents.
31 Inton umay ti Anak ti Tao a nadayag ken kaduana amin dagiti anghel, ket agtugawto isuna iti nagloriaan a tronona.
Or, quand le fils de l'homme viendra dans sa gloire, et tous les anges avec lui, alors il s'assiéra sur le trône de sa gloire,
32 Maummongto amin dagiti nasion iti sangoananna, ket paglinnasinennanto dagiti tattao iti maysa ken maysa, kas iti panangilasin ti maysa nga agpaspastor kadagiti karnero manipud kadagiti kalding.
et toutes les nations seront rassemblées devant lui, et il les séparera les unes d'avec les autres, comme le berger sépare les brebis d'avec les chevreaux,
33 Ikabilnanto dagiti karnero iti makannawan nga imana, ngem dagiti kalding ket iti makannigidna.
et il placera les brebis à sa droite et les chevreaux à sa gauche,
34 Ket ibaganto ti Ari kadagidiay adda iti makannawan nga imana, 'Umaykayo, dakayo a nabendisionan babaen iti Amak, tawidenyo ti pagarian a naisagana para kadakayo manipud iti pannakaparsua ti lubong.
Alors le roi dira à ceux qui seront à sa droite: « Venez, vous qui êtes bénis de mon Père, prenez possession du royaume qui vous a été préparé dès la fondation du monde.
35 Ta nabisinanak ket inikkandak iti makan; nawawak ket inikkandak iti mainom; gangannaetak ket pinastrekdak;
Car j'ai eu faim, et vous m'avez donné à manger; j'ai eu soif, et vous m'avez donné à boire; j'étais étranger, et vous m'avez recueilli;
36 Lamolamoak, ket binadoandak; nagsakitak ket inaywanandak; naibaludak ket immaykayo kaniak.'
nu, et vous m'avez vêtu; j'ai été malade, et vous m'avez visité; j'étais en prison, et vous êtes venus auprès de moi. »
37 Ket sumungbatto dagiti nalinteg ket kunaenda, 'Apo, kaano a nakitadaka a nabisinan, ket pinakandaka? Wenno nawaw ket innikandaka iti mainum?
Alors les justes lui répliqueront: « Seigneur, quand t'avons-nous vu avoir faim, et t'avons-nous nourri? Ou avoir soif, et t'avons-nous donné à boire?
38 Ken kaano a nakitadaka a kas ganggannaet, ket pinastrekdaka? Wenno lamolamo ket binadoandaka?
Mais quand t'avons-nous vu étranger, et t'avons-nous recueilli? Ou nu, et t'avons-nous vêtu?
39 Ken kaano a nakitadaka a masakit, wenno iti pagbaludan, ket immaykami kenka?'
Et quand t'avons-nous vu malade ou en prison, et sommes-nous venus auprès de toi? »
40 Ket sumungbatto ti Ari ket kunaen kadakuada, 'Pudno, ibagak kadakayo, aniaman nga aramidenyo para iti maysa kadagiti kakabsatko a nanumo ditoy, inaramidyo para kaniak.'
Et le roi leur répliquera: « En vérité je vous le déclare: en tant que vous l'avez fait pour un seul de ces tout petits, vous l'avez fait pour moi. »
41 Ket ibagananto kadagiti adda iti makannigid nga imana, 'Umadayokayo kaniak, dakayo a nailunod, mapankayo iti agnanayon nga apuy a naisagana para iti diablo ken kadagiti anghelna, (aiōnios g166)
Alors il dira aussi à ceux qui seront à gauche: « Allez loin de moi, maudits, dans le feu éternel qui a été préparé pour le diable et pour ses anges! (aiōnios g166)
42 gapu ta nabisinanak ngem saandak nga inikkan iti makan; Nawawak ngem saandak nga inikkan iti mainum;
Car j'ai eu faim et vous ne m'avez pas donné à manger; et j'ai eu soif, et vous ne m'avez pas donné à boire;
43 Maysaak a ganggannaet ngem saandak a pinastrek; lamolamoak ngem saandak a binadoan; nagsakitak ken naibaludak, ngem saandak nga inkaskaso.'
j'étais étranger, et vous ne m'avez pas recueilli; nu, et vous ne m'avez pas vêtu; malade et en prison, et vous ne m'avez pas visité. »
44 Ket sumungbatdanto a kunada, 'Apo, kaano a nakitadaka a nabisinan, wenno nawaw, wenno maysa a ganggannaet, wenno lamolamo, wenno masakit, wenno naibalud, ket saandaka a pinagserbian?'
Alors eux aussi répliqueront: « Seigneur, quand t'avons-nous vu avoir faim ou avoir soif, ou étranger, ou nu, ou malade, ou en prison, et ne t'avons-nous pas servi? »
45 Ket sumungbatto kadakuada a kunana, 'Pudno, ibagak kadakayo, aniaman a saanyo nga inaramid iti uray maysa kadagitoy a nanumo, saanyo nga inaramid para kaniak.'
Alors il leur répliquera: « En vérité je vous le déclare: en tant que vous ne l'avez pas fait pour un seul de ces tout petits, vous ne l'avez pas non plus fait pour moi. »
46 Mapanto dagitoy iti agnanayon a pannakadusa ngem dagiti nalinteg, mapandanto iti agnanayon a biag.” (aiōnios g166)
Et ceux-ci s'en iront au châtiment éternel, mais les justes à la vie éternelle. » (aiōnios g166)

< Mateo 25 >