< Mateo 21 >
1 Idi asidegen ni Jesus ken dagiti adalanna iti Jerusalem, ket dimtengda iti Betfage, iti Bantay Olibo, ket imbaon ni Jesus dagiti dua nga adalan,
Lorsqu’ils approchèrent de Jérusalem et qu’ils furent venus à Bethphagé, près du mont des Oliviers, Jésus envoya deux disciples,
2 kinunana kadakuada, “Mapankayo idiay sumaruno a barrio, ket sadiay addanto a dagus makitayo a nakagalot nga asno, a kaduana ti urbonna. Warwaranyo ida ket iyegyo kaniak.
Leur disant: Allez au village qui est devant vous, et soudain vous trouverez une ânesse attachée, et son ânon avec elle; déliez-les et amenez-les-moi.
3 No adda ti mangibaga kadakayo iti uray ania a banag maipapan iti dayta, ibagayonto, 'Masapul dagitoy ti Apo,' ket dayta a tao dagdagusto nga ipaukodna dagitoy kadakayo.”
Et si quelqu’un vous dit quelque chose, répondez que le Seigneur en a besoin; et aussitôt il les laissera emmener.
4 Ita napasamak daytoy tapno maipatungpal ti naibaga babaen iti profeta. Kinunana,
Or tout cela fut fait, afin que s’accomplit la parole du prophète, disant:
5 “Ibagam iti anak a babai ti Sion, ‘Kitaem, umay kenka ti Arim, Napakumbaba ken nakasakay iti maysa nga asno, iti urbon ti asno.’”
Dites à la fille de Sion: Voici que votre Roi vient à vous plein de douceur, monté sur une ânesse et sur l’ânon de celle qui est sous le joug.
6 Napan ngarud dagiti adalan ket inaramidda no ania ti imbilin ni Jesus kadakuada.
S’en allant donc, les disciples firent comme Jésus leur avait commandé;
7 Insangpetda ti asno ken ti urbonna, ket inyap-apda dagiti kagayda iti rabaw dagitoy, ket nagtugaw ni Jesus iti rabaw dagiti kagay. Kaaduan kadagiti adu a tattao ti nangiyaplag kadagiti kagayda iti kalsada,
Ils amenèrent l’ânesse et l’ânon, mirent dessus leurs vêtements et l’y firent asseoir.
8 ken nangpukan dagiti dadduma iti sangsanga manipud kadagiti kaykakayo sada inyaplag dagitoy iti kalsada.
La plus grande partie du peuple étendit ses vêtements le long de la route, d’autres coupaient des branches d’arbres et en jonchaient le chemin.
9 Ket impukkaw dagiti adu a tattao nga immun-una ngem ni Jesus ken dagiti mangsarsaruno kenkuana, “Hosana iti anak ni David! Nabendesionan ti umay iti nagan ti Apo. Hosana iti kangatoan!”
Or la foule qui précédait et celle qui suivait criaient, disant: Hosanna au fils de David: béni celui qui vient au nom du Seigneur! Hosanna au plus haut des cieux!
10 Idi addan ni Jesus iti Jerusalem, nariribukan ti amin a siudad ket kinunada, “Siasino daytoy?”
Lorsqu’il fut entré dans Jérusalem, toute la ville fut émue, demandant: Qui est celui-ci?
11 Simmungbat dagiti adu a tattao, “Daytoy ni Jesus a profeta, manipud Nazaret iti Galilea.”
Et la multitude répondait: C’est Jésus, le Prophète de Nazareth en Galilée.
12 Kalpasanna, simrek ni Jesus iti templo. Pinapanawna amin dagiti agtagtagilako ken aggatgatang iti templo, ken binalintuagna pay dagiti lamisaan dagiti agsuksukat iti kuarta ken dagiti tugaw dagiti aglaklako kadagiti kalapati.
Et Jésus entra dans le temple de Dieu, et chassa tous ceux qui vendaient et achetaient dans le temple; il renversa même les tables des changeurs et les sièges de ceux qui vendaient des colombes;
13 Kinunana kadakuada, “Naisurat, 'Maawaganto ti balayko a balay a pagkararagan,' ngem inaramidyo daytoy a rukib dagiti agtatakaw.”
Et il leur dit: Il est écrit: Ma maison sera appelée maison de prière; mais vous en avez fait une caverne de voleurs.
14 Kalpasanna, immay kenkuana dagiti bulsek ken lugpi idiay templo ket pinaimbagna ida.
Et des aveugles et des boiteux s’approchèrent de lui dans le temple, et il les guérit.
15 Ngem idi nakita dagiti panguloen a papadi ken dagiti eskriba dagiti nakakaskasdaaw a banbanag nga inaramidna, ken idi nangngegda dagiti ubbing nga agpukpukkaw idiay templo a kunkunada, “Hosana iti anak ni David!” nakaungetda.
Mais les princes des prêtres et les scribes, voyant les merveilles qu’il faisait et les enfants qui criaient dans le temple et disaient: Hosanna au fils de David, s’indignèrent,
16 Kinunada kenkuana, “Mangngegmo kadi ti ibagbaga dagitoy a tattao?” Kinuna ni Jesus kadakuada, “Wen! Ngem saanyo kadi a pulos a nabasa, 'Manipud iti ngiwat dagiti ub-ubbing ken dagiti agsususo a maladaga, pinagbalinmo nga awan kurangna ti panagdayaw!’”
Et lui dirent: Entendez-vous ce que disent ceux-ci? Jésus leur répondit: Oui. N’avez-vous jamais lu: C’est de la bouche des enfants et de ceux qui sont à la mamelle, que vous avez tiré la louange la plus parfaite?
17 Kalpasanna, pinanawan ida ni Jesus ket rimmuar iti siudad a nagturong idiay Betania ket naturog sadiay.
Et, les ayant quittés, il s’en alla hors de la ville à Béthanie et s’y arrêta.
18 Ita iti kabigatanna, iti panagsublina iti siudad, nabisinan isuna.
Le lendemain matin, comme il revenait à la ville, il eut faim.
19 Nakakita isuna iti kayo nga igos iti igid ti kalsada. Inasitganna daytoy ngem awan ti nakitana malaksid kadagiti bulbulong. Kinunana iti daytoy, “Saankanto nga agbunga iti uray kaanoman.” Ket nagango a dagdagus ti kayo nga igos. (aiōn )
Or apercevant un figuier près du chemin, il s’en approcha; et n’y trouvant rien que des feuilles, il lui dit: Que jamais fruit ne naisse de toi désormais. Et à l’instant le figuier sécha. (aiōn )
20 Idi nakita daytoy dagiti adalan, nasdaawda ket kinunada, “Kasano a nagango a dagus ti kayo nga igos?”
Ce qu’ayant vu, les disciples s’étonnèrent, disant: Comment a-t-il séché sur-le-champ?
21 Simmungbat ni Jesus ket kinunana kadakuada, “Pudno, ibagak kadakayo, no addaankayo iti pammati ket saankayo nga agduadua, saanyo laeng a maaramid no ania ti napasamak iti kayo nga igos, ngem mabalinyonto nga ibaga uray iti daytoy a bantay, 'Maibagkatka ket maitapuakka iti baybay,' ket mapasamakto daytoy.
Alors, Jésus prenant la parole, leur dit: En vérité, je vous dis: Si vous avez de la foi et que vous n’hésitiez point, non seulement vous ferez comme j’ai fait au figuier, mais même, si vous dites à cette montagne: Lève-toi et te jette dans la mer, cela se fera.
22 Amin a banag a dawatenyo iti kararagyo nga addaan ti panamati, maawatyonto.”
Et tout ce que vous demanderez dans la prière avec foi, vous l’obtiendrez.
23 Idi napan ni Jesus iti templo, immasideg kenkuana dagiti panguloen a papadi ken dagiti panglakayen dagiti tattao kabayatan a mangisursuro isuna, ket kinunada, “Iti ania a turay nga ar-aramidem dagitoy a banbanag? Ken siasino ti nangted kenka iti daytoy a turay?”
Or, comme il vint dans le temple, les princes des prêtres et les anciens du peuple s’approchèrent de lui, tandis qu’il enseignait, et dirent: Par quelle autorité faites-vous ces choses? Et qui vous a donné ce pouvoir?
24 Simmungbat ni Jesus ket kinunana kadakuada, “Agdamagak met kadakayo iti maysa a saludsod. No ibagayo kaniak, ibagak met kadakayo no ania a turay nga ar-aramidek dagitoy a banbanag.
Jésus répondant, leur dit: Je vous ferai, moi aussi, une demande; si vous y répondez, je vous dirai par quelle autorité je fais ces choses.
25 Ti panangbuniag ni Juan—sadino ti naggapuanna, manipud kadi sadi langit wenno kadagiti tattao?” Nagsasaritaanda daytoy nga is-isuda, a kunada, “No ibagatayo a naggapu sadi langit,' ibagananto kadatayo, 'Apay ngarud a saankayo a namati kenkuana?'
Le baptême de Jean, d’où était-il? du ciel ou des hommes? Mais eux pensaient en eux-mêmes, disant:
26 Ngem no ibagatayo, 'Naggapu kadagiti tattao,' mabutengtayo kadagiti adu a tattao gapu ta ibilbilangda a ni Juan ket profeta.”
Si nous répondons: Du ciel, il nous dira: Pourquoi donc n’y avez-vous pas cru! Et si nous répondons: Des hommes, nous avons à craindre le peuple; tous, en effet, tenaient Jean pour prophète.
27 Kalpasanna, simmungbatda kenni Jesus a kunada, “Saanmi nga ammo.” Kinunana met kadakuada, “Saanko met ngarud nga ibaga kadakayo no ania a turay no apay nga ar-aramidek dagitoy a banbanag.
Ainsi, répondant à Jésus, ils dirent: Nous ne savons. Et Jésus aussi leur répondit: Ni moi non plus je ne vous dirai par quelle autorité je fais ces choses.
28 Ngem ania ti makunayo? Adda maysa a lalaki nga addaan iti dua nga annak a lalaki. Napan isuna iti inauna ket kinunana, 'Anakko, mapanka agtrabaho ita nga aldaw iti kaubasan,'
Mais que vous en semble? Un homme avait deux fils; s’approchant du premier, il lui dit: Mon fils, va-t’en aujourd’hui travailler à ma vigne.
29 Simmungbat ti anakna ket kinunana, 'Saanak a mapan,' ngem saan a nagbayag nagbaliw ti panunotna ket napan.
Celui-ci répondant, dit: Je ne veux pas. Mais après, touché de repentir, il y alla.
30 Ket napan ti lalaki iti maikadua a putotna ket imbagana ti isu met laeng a banag. Simmungbat daytoy nga anak ket kinunana, 'Mapanak apo,' ngem saan isuna a napan.
S’approchant ensuite de l’autre, il dit de même. Et celui-ci répondant dit: J’y vais. Seigneur, et il n’y alla point.
31 Siasino kadagiti annak a lallaki ti nagaramid iti pagayatan ti amada?” Kinunada, “Ti inauna.” Kinuna ni Jesus kadakuada, “Pudno, ibagak kadakayo, umunanto a sumrek dagiti agsingsingir iti buis ken dagiti balangkantis iti pagarian ti Dios sakbay kadakayo.
Lequel des deux a fait la volonté du père? Ils lui dirent: Le premier. Jésus leur répliqua: En vérité je vous dis que les publicains et les femmes de mauvaise vie vous précéderont dans le royaume de Dieu.
32 Ta immay ni Juan kadakayo iti dalan ti kinapudno, ngem saankayo a namati kenkuana, idinto a namati kenkuana dagiti agsingsingir iti buis ken dagiti balangkantis. Ken dakayo, idi nakitayo ti napasamak, awan man laeng ti nagbabawi kadakayo iti kamaudiananna tapno mamati kenkuana.
Car Jean est venu à vous dans la voie de la justice et vous n’avez pas cru en lui; mais les publicains et les femmes de mauvaise vie ont cru en lui; et vous, ayant vu cela, vous n’avez pas même eu de repentir ensuite, de manière à croire en lui.
33 Denggenyo ti maysa pay a pangngarig. Adda maysa a tao nga addaan iti daga. Nagmula isuna iti adu nga ubas, inaladanna ti aglawlaw, ken nangkali iti pagpespesan iti daytoy, nangipatakder iti torre a pagwanawanan, sana impaabang daytoy kadagiti agay-aywan iti ubas. Kalpasanna, napan isuna iti sabali a pagilian.
Ecoutez une autre parabole: Il y avait un homme, père de famille, qui planta une vigne et l’entoura d’une haie, y creusa un pressoir, et bâtit une tour; il la loua ensuite à des vignerons, et partit pour un voyage.
34 Idi umadanin ti panagaapit, nangibaon isuna kadagiti adipenna a mapan kadagiti agay-aywan iti ubas tapno alaen ti bunga ti ubasna.
Or, lorsque le temps des fruits approcha, il envoya ses serviteurs aux vignerons, pour en recevoir les fruits.
35 Ngem innala dagiti agay-aywan iti kaubasan dagiti adipenna, kinabilda ti maysa, pinatayda ti maysa, ken inuborda pay ti maysa.
Mais les vignerons s’étant saisis de ses serviteurs déchirèrent l’un de coups, tuèrent l’autre et en lapidèrent un autre.
36 Nangibaon manen ti makinkukua iti sabali pay nga adipenna, ad-adu ngem kadagiti immun-una, ngem isu met laeng ti inaramid dagiti mangay-aywan iti ubas.
Il envoya encore d’autres serviteurs en plus grand nombre que les premiers, et ils leur firent pareillement.
37 Kalpasan dayta, imbaon ti makinkukua ti bukodna a putot kadakuada, a kunana, 'Raemendanto ti anakko.'
En dernier lieu il leur envoya son fils, disant: Ils auront du respect pour mon fils.
38 Ngem idi nakita dagiti mangay-aywan iti ubas ti putotna a lalaki, kinunada kadagiti bagbagida, 'Daytoy ti agtawid! Umaykayo, papatayentayo ken tagikuaentayo ti tawidna.'
Mais les vignerons voyant le fils dirent en eux-mêmes: Celui-ci est l’héritier; venez, tuons-le, et nous aurons son héritage.
39 Isu nga innalada isuna, inruarda iti kaubasan, sada pinatay.
Et après l’avoir pris, ils le jetèrent hors de la vigne, et le tuèrent.
40 Ita, inton umay ti makinkukua iti kaubasan, anianto ti aramidenna kadagidiay a mangay-aywan iti ubas?”
Lors donc que viendra le maître de la vigne, que fera-t-il à ces vignerons?
41 Kinunada kenkuana, “Dadaelennanto dagitoy a naranggas a lallaki iti nakaro a wagas ket ipaabangnanto ti kaubasan kadagiti sabali nga agay-aywan iti ubas, lallaki a mangtedto iti bingayna inton dumteng ti panagaapit.”
Ils lui répondirent: Il fera mourir misérablement ces misérables, et il louera sa vigne à d’autres vignerons qui lui en rendront le fruit en son temps.
42 Kinuna ni Jesus kadakuada, “Saanyo kadi a pulos a nabasa iti Nasantoan a Sursurat, 'Ti bato a linaksid dagiti agipatpatakder ti nagbalin a pasuli a bato. Naggapu daytoy iti Apo, ket nakakaskasdaaw daytoy iti matatayo?'
Jésus leur demanda: N’avez-vous jamais lu dans les Ecritures: La pierre rejetée par ceux qui bâtissaient, est devenue un sommet d’angle. Ceci est l’œuvre du Seigneur et elle est admirable à nos yeux?
43 Ngarud ibagak kadakayo, maikkatto kadakayo ti pagarian ti Dios ket maitedto iti pagilian a mangpataud kadagiti bungana.
C’est pourquoi je vous dis que le royaume de Dieu vous sera ôté, et qu’il sera donné à un peuple qui en produira les fruits.
44 Siasinoman a matnag iti daytoy a bato ket maburakto. Ngem iti siasinoman a pakatinnaganna, marumekto.”
Celui qui tombera sur cette pierre, se brisera; et celui sur qui elle tombera, elle l’écrasera.
45 Idi nangngeg dagiti panguloen a papadi ken dagiti Pariseo dagiti pangngarigna, naawatanda nga isuda ti sarsaritaenna.
Or, lorsque les princes des prêtres et les pharisiens eurent entendu ses paraboles, ils comprirent que c’était d’eux qu’il parlait.
46 Kayatda a kimmegen isuna ngem mabutengda kadagiti adu a tattao, gapu ta bigbigen dagiti tattao nga isuna ket profeta.
Et cherchant à se saisir de lui, ils craignirent le peuple, parce qu’il le regardait comme un prophète.