< Marcos 12 >
1 Ket inrugi ni Jesus a suroan ida babaen kadagiti pangngarig. Kinunana, “Maysa a lalaki ti nagmula iti ubas, inaladanna ti aglawlaw daytoy, ken nangkali iti abut a pangpespesan. Nangipatakder isuna iti torre a pagwanawanan ket impaabangna ti kaubasan kadagiti mangay-aywan iti ubas. Ket pimmanaw isuna a nagdaliasat.
Et il commença à leur parler en paraboles: Un homme planta une vigne; il l’entoura d’une haie, creusa un pressoir, y bâtit une tour; il la loua ensuite à des vignerons, et partit pour un voyage.
2 Iti umno a tiempo, nangibaon isuna iti adipen kadagiti mangay-aywan iti ubas tapno awatenna manipud kadakuada ti sumagmamano a bunga ti kaubasan.
Or, en la saison, il envoya aux vignerons un serviteur pour recevoir d’eux du fruit de la vigne.
3 Ngem tinengngelda isuna, kinabilda, ket pinapanawda isuna nga awanan.
Mais s’étant saisis de lui, ils le déchirèrent de coups, et le renvoyèrent les mains vides.
4 Nangibaon manen isuna kadakuada iti sabali nga adipen, ket dinangranda ti ulona ken pinabpabainanda isuna.
Il leur envoya de nouveau un autre serviteur, et ils le blessèrent à la tête, et l’accablèrent d’outrages.
5 Ngem nangibaon pay isuna iti sabali, ket pinatayda daytoy. Trinatoda dagiti dadduma iti isu met laeng a wagas, kinabkabilda ti dadduma ken pinatayda dagiti dadduma.
Il en envoya encore un autre, et ils le tuèrent; ensuite plusieurs autres, dont ils déchirèrent les uns de coups, et tuèrent les autres.
6 Adda pay ti maysa a tao nga ibaonna, ti dungdungoenna nga anak a lalaki. Isuna ti maudi nga imbaonna kadakuada. Kinunana, “Raemendanto ti anakko.”
Enfin, ayant un fils unique qui lui était très cher, il le leur envoya le dernier, disant: Ils respecteront mon fils.
7 Ngem dagiti mangab-abang iti kaubasan kinunada iti maysa ken maysa, “Daytoy ti agtawid. Umaykayo, patayentayo, ket kukuatanyonto ti tawidna.”
Mais les vignerons se dirent l’un à l’autre: Celui-ci est l’héritier; venez, tuons-le, et nôtre sera l’héritage.
8 Tiniliwda isuna, pinatayda, ket imbellengda iti ruar ti kaubasan.
Ainsi, l’ayant pris, ils le tuèrent et le jetèrent hors de la vigne.
9 No kasta ngarud, anianto ti aramiden ti makinkukua iti kaubasan? Umayto isuna ket dadaelenna dagiti mangay-aywan iti ubas ket itednanto ti kaubasan kadagiti dadduma.
Que fera donc le maître de la vigne? Il viendra, exterminera les vignerons, et donnera la vigne à d’autres.
10 Saanyo kadi a nabasa daytoy a nasantoan a surat? ‘Ti bato a saan a pinagan-ano dagiti agipatpatakder, ket naaramid a pasuli a bato.
N’avez-vous point lu cette parole de l’Ecriture: La pierre qu’ont rejetée ceux qui bâtissaient est devenue un sommet d’angle;
11 Daytoy ket naggapu iti Apo, ken nakaskasdaaw daytoy iti imatangtayo.”
C’est le Seigneur qui a fait cela, et c’est admirable à nos yeux?
12 Pinanggepda a tiliwen ni Jesus, ngem nagbutengda kadagiti adu a tattao, ta ammoda a naibagana daytoy a pangngarig a maibusor kadakuada. Isu nga imbatida isuna ket pimmanawda.
Dès lors ils cherchaient à se saisir de lui; mais ils craignaient le peuple; ils reconnurent, en effet, que c’était à eux qu’il avait appliqué cette parabole. Ainsi le laissant, ils s’en allèrent.
13 Kalpasanna, nangibaonda kenkuana iti sumagmamano kadagiti Pariseo ken sumagmamano kadagiti Herodiano, tapno palab-oganda isuna babaen kadagiti saona.
Mais ils envoyèrent vers lui quelques-uns des pharisiens et des hérodiens, pour le surprendre dans ses paroles;
14 Idi immayda, kinunada kekuana, “Manursuro, ammomi a saanmo nga ikankano ti kapanunotan ti maysa a tao, ken saanka a mangipakpakita iti panangidumduma iti nagbaetan dagiti tattao. Pudno nga isursurom ti wagas ti Dios. Nainkalintegan kadi ti agbayad iti buis kenni Cesar wenno saan? Agbayadkami kadi wenno saan?”
Lesquels étant venus, lui dirent: Maître, nous savons que vous êtes véridique, et que vous n’avez égard à qui que ce soit; car vous ne considérez point la face des hommes, mais vous enseignez la voie de Dieu dans la vérité: Est-il permis de payer le tribut à César, ou ne le payerons-nous point?
15 Ngem ammo ni Jesus ti panaginsisingpetda ket kinunana kadakuada, “Apay ta padpadasendak? Iyalaandak iti denario tapno kitaek daytoy.”
Jésus, connaissant leur malice, leur dit: Pourquoi me tentez-vous? Apportez-moi un denier, que je le voie.
16 Nangiyegda iti maysa a denario kenni Jesus. Kinunana kadakuada, “Siasino iti akinlanga ken akinnagan iti daytoy?” Kinunada, “Ni Cesar.”
Et ils le lui apportèrent; et il leur demanda: De qui est cette image et cette inscription? De César, lui dirent-ils.
17 Kinuna ni Jesus, “Itedyo kenni Cesar dagiti banbanag a kukua ni Cesar, ken iti Dios, dagiti banbanag a kukua ti Dios.” Nagsiddaawda kenkuana.
Alors reprenant, Jésus leur dit: Rendez-donc à César ce qui est à César, et à Dieu ce qui est à Dieu. Et ils étaient en admiration de lui.
18 Kalpasanna, immay kenkuana dagiti Saduceo a mangibagbaga nga awan ti panagungar. Nagsaludsodda kenkuana, a kunada,
Alors vinrent à lui les sadducéens, qui disent qu’il n’y a point de résurrection, et ils l’interrogeaient, disant:
19 “Manursuro, insurat ni Moises para kadatayo, 'No ti kabsat ti lalaki ket natay ken mapanawanna ti asawana, ngem awan anakda, masapul nga asawaen ti asawa ti kabsatna ket maaddaanda iti anak para iti kabsatna.'
Maître, Moïse a écrit pour nous: Si le frère de quelqu’un meurt, et quitte ainsi sa femme sans laisser d’enfants, que son frère épouse sa femme, et suscite des enfants à son frère.
20 Adda iti pito nga agkakabsat a lallaki; nangasawa ti inauna ket kalpasanna, natay nga awan nga putotna.
Or il y avait sept frères: le premier prit une femme, et mourut sans laisser d’enfants.
21 Ket inasawa ti maikadua ti babai ket natay nga awan imputotna. Ket kasta met iti maikatlo.
Le second la prit ensuite et mourut, et ne laissa point non plus d’enfants, et le troisième pareillement.
22 Ket natay dagitoy a pito nga awan imputotda. Iti kaudian, natay met ti babai.
Et ils l’ont ainsi épousée tous les sept, et ils n’ont point laissé de postérité. Enfin après eux tous est morte aussi la femme.
23 Iti panagungar, inton agungarda manen, siasinonto ti makin-asawa kenkuana? Ta amin dagiti pito nga agkakabsat nagbalin isuna nga asawada.”
À la résurrection donc, lorsqu’ils ressusciteront, duquel d’entre eux sera-t-elle femme? Car tous les sept l’ont eue pour femme.
24 Kinuna ni Jesus, “Saan kadi a daytoy ti makagapu a nagbiddutkayo, gapu ta saanyo nga ammo ti Nasantoan a Sursurat wenno ti pannakabalin ti Dios?
Et Jésus répondant, leur dit: N’êtes-vous point pour cela même dans Terreur, ne comprenant ni les Ecritures ni la puissance de Dieu?
25 Ta inton agungarda manipud iti patay, saanda a mangasawa wenno saanda a maasawa, ngem kaslada kadagiti anghel idiay langit.
Car, lorsqu’ils ressusciteront d’entre les morts, les hommes ne prendront point de femmes ni les femmes de maris, mais ils sont comme des anges dans le ciel.
26 Ngem no maipapan kadagiti natay a nagungaren, saanyo kadi a nabasa ti Libro ni Moises, ti istoria maipapan iti bassit a kayo, no kasano a nagsao ti Dios kenkuana ket kinunana, 'Siak ti Dios ni Abraham, ti Dios ni Isaac, ken ti Dios ni Jacob?'”
Et quant aux morts, en tant qu’ils ressuscitent, n’avez-vous point lu dans le livre de Moïse, à l’endroit du buisson, comment Dieu lui parla, disant: Je suis le Dieu d’Abraham, le Dieu d’Isaac et le Dieu de Jacob?
27 Saan isuna a Dios dagiti natay, ngem Dios dagiti sibibiag. Nagbiddutkayo la unay.”
Il n’est pas le Dieu des morts, mais des vivants. Vous donc, vous errez beaucoup.
28 Immay ti maysa nga eskriba ket nangngegna ti panagsusuppiatda; nakitana a simmungbat ni Jesus kadakuada a nasayaat. Dinamagna kenkuana, “Ania a bilin ti kapapatgan iti amin?”
Alors s’approcha un des scribes, qui avait entendu les sadducéens l’interroger, et voyant qu’il leur avait si bien répondu, il lui demanda quel était le premier de tous les commandements.
29 Simmungbat ni Jesus, “Ti kapapatgan ket, 'Denggem Israel, ti Apo a Diostayo, ti Apo ket maymaysa.
Jésus lui répondit: Le premier de tous les commandements est: Ecoute, Israël, le Seigneur ton Dieu est le seul Dieu;
30 Masapul nga ayatem ti Apo a Diosmo iti amin a pusom, iti amin a kararuam, iti amin a panunotmo, ken iti amin a pigsam.'
Tu aimeras le Seigneur ton Dieu de tout ton cœur, de toute ton âme, de tout ton esprit et de toute ta force. Voilà le premier commandement.
31 Ti maikadua a bilin ket daytoy, 'Masapul nga ayatem ti kaarrubam a kas iti bagim.' Awan ti sabali a bilin a nangnangruna ngem kadagitoy.”
Le second est semblable à celui-là: Tu aimeras ton prochain comme toi-même. Aucun autre commandement n’est plus grand que ceux-là.
32 Kinuna ti eskriba, “Nasayaat, Manursuro! Pudno nga imbagam a ti Dios ket maymaysa, ket awanen ti sabali pay ngem isuna.
Et le scribe lui dit: Fort bien, maître, vous avez dit en toute vérité qu’il n’y a qu’un seul Dieu, et il n’y en a point d’autre que lui;
33 Ti panang-ayat kenkuana iti amin a puso ken iti amin a pannakaawat ken iti amin a pigsa, ken ti panang-ayat iti kaarruba kas iti bukod a bagi, ket ad-adda a napateg pay ngem kadagiti amin a sagut a mapuoran ken kadagiti datdaton.”
Qu’on doit l’aimer de tout son cœur, de toute son intelligence, de toute son âme et de toute sa force; et qu’aimer le prochain comme soi-même est plus que tous les holocaustes et tous les sacrifices.
34 Idi nakita ni Jesus a nangted isuna iti nasirib a sungbat, kinunana kenkuana, “Saanka nga adayo manipud iti pagarian ti Dios.” Kalpasan dayta, awanen ti nakaitured nga agdamag kenni Jesus iti aniaman a salsaludsod.
Jésus voyant qu’il avait sagement répondu, lui dit: Tu n’es pas loin du royaume de Dieu. Et personne n’osait plus l’interroger.
35 Ket simmungbat ni Jesus bayat a mangisursuro isuna idiay templo, kinunana, “Kasano daytoy nga ibagbaga dagiti eskriba a ti Cristo ket anak ni David?
Mais prenant la parole, Jésus demandait en enseignant dans le temple: Comment les scribes disent-ils que le Christ est fils de David?
36 Ni David a mismo ti nagkuna, babaen iti Espiritu Santo, 'Kinuna ti Apo iti Apok, agtugawka iti makannawan nga imak, agingga a pagbalinek a pagbatayan dagiti sakam dagiti kabusormo.'
Car David lui-même a dit par l’Esprit-Saint: Le Seigneur a dit à mon Seigneur: Asseyez-vous à ma droite, jusqu’à ce que j’aie fait de vos ennemis l’escabeau de vos pieds.
37 Ni David a mismo aw-awaganna iti ‘Apo’ ti Cristo, kasano ngarud a nagbalin nga anak ni David ti Cristo?” Siraragsak a dimngeg kenkuana dagiti adu a tattao.
Ainsi David lui-même l’appelle son Seigneur; comment est-il son fils? Et une grande foule l’écoutait avec plaisir.
38 Iti panangisursurona, kinuna ni Jesus, “Agannadkayo kadagiti eskriba, nga agtarigagay a magna a nakakawes iti atiddug,
Il leur disait encore dans son enseignement: Gardez-vous des scribes, qui se plaisent à se promener avec de longues robes, et à être salués dans les places publiques;
39 ken makabkablaawan kadagiti lugar a pagtagilakuan, ken adda kadagiti kangrunaan a tugaw kadagiti sinagoga, ken kangrunaan a lugar kadagiti padaya.
Et à s’asseoir sur les premiers sièges dans les synagogues, et qui veulent les premières places dans les festins;
40 Alun-unenda met dagiti balay dagiti balo a babbai, ken agkararagda iti atiddug tapno makita dagiti tattao. Awatento dagitoy a tattao ti dakdakkel a pannusa.”
Qui dévorent les maisons des veuves sous le prétexte de longues prières: ces hommes-là subiront un jugement plus sévère.
41 Ket nagtugaw ni Jesus iti batog ti lakasa a pagipispisukan iti sagut idiay ayan ti templo; palpaliiwenna dagiti tattao kabayatan nga agitintinnagda iti kuartada iti uneg ti lakasa. Adu ti nabaknang a tattao ti nangikabil iti dakkel a gatad ti kuarta.
Après cela, étant assis vis-à-vis du tronc, Jésus regardait de quelle manière le peuple y jetait de l’argent; or nombre de riches y en jetaient beaucoup.
42 Ket immay ti napanglaw a balo a babai ket nangikabil iti dua a siping, aggatad iti agarup maysa a sentimo.
Et une pauvre veuve étant venue, elle y mit deux petites pièces valant le quart d’un as.
43 Ket inummong ni Jesus dagiti adalanna ket kinunana kadakuada, “Pudno daytoy ibagak kadakayo, daytoy a napanglaw a balo a babai nangikabil iti ad-adu ngem kadakuada amin a nangited idiay lakasa a pagipispisukan.
Appelant alors ses disciples, il leur dit: En vérité, je vous le dis, cette pauvre veuve a déposé plus que tous ceux qui ont mis dans le tronc.
44 Amin dagitoy ket nangited manipud iti kinawadwadda. Ngem daytoy balo a babai, manipud iti kinapanglawna, inkabilna amin a kuarta nga adda kenkuana a pagbiaganna.”
Car tous ont mis de ce qu’ils avaient de superflu; mais celle-ci a mis de son indigence même tout ce qu’elle avait, tout son vivre.