< Uk-ukom 11 >

1 Ita, ni Jefte a taga-Galaad ket maysa a natured a mannakigubat, ngem anak isuna ti maysa a balangkantis. Ni Galaad ti amana.
Or Jephté, le Galaadite, était un homme fort et vaillant. Il était fils d'une prostituée. Galaad devint le père de Jephthé.
2 Nangipasngay pay ti asawa ni Galaad kadagiti dadduma a putotna a lallaki. Idi dimmakkel dagiti annak a lallaki ti asawana, pinilitda ni Jefte a pumanaw iti balay ket kinunada kenkuana, “Saanka a makatawid iti uray ania manipud iti pamiliatayo. Anaknaka ti sabali a babai.”
La femme de Galaad lui enfanta des fils. Lorsque les fils de sa femme grandirent, ils chassèrent Jephté et lui dirent: « Tu n'hériteras pas dans la maison de notre père, car tu es le fils d'une autre femme. »
3 Pinanawan ngarud ni Jefte dagiti kakabsatna ket nagnaed idiay daga ti Tob. Immay ken nakikaddua kenni Jefte dagiti lallaki a mangsalsalungasing iti linteg ket kimmuyogda kenkuana.
Alors Jephté s'enfuit de chez ses frères et s'installa dans le pays de Tob. Des hors-la-loi se joignirent à Jephté, et ils sortirent avec lui.
4 Kalpasan ti sumagmamano nga aldaw, ginubat dagiti tattao ti Ammon ti Israel.
Quelque temps après, les fils d'Ammon firent la guerre à Israël.
5 Idi ginubat dagiti tattao ti Ammon ti Israel, napan dagiti panglakayen iti Galaad tapno pagsublienda ni Jefte manipud iti daga ti Tob.
Lorsque les enfants d'Ammon firent la guerre à Israël, les anciens de Galaad allèrent chercher Jephté au pays de Tob.
6 Kinunada kenkuana, “Umayka ket idauloandakami tapno makirangettayo kadagiti tattao ti Ammon.”
Ils dirent à Jephté: « Viens et sois notre chef, afin que nous combattions les enfants d'Ammon. »
7 Kinuna ni Jefte kadagiti mangidadaulo ti Galaad. “Ginuradak ken pinilitdak a pumanaw iti balay ti amak. Apay nga umaykayo kaniak ita nga addaan kayo iti pakarigatan?”
Jephté dit aux anciens de Galaad: « Ne m'avez-vous pas haï et chassé de la maison de mon père? Pourquoi venez-vous à moi maintenant, alors que vous êtes dans la détresse? »
8 Kinuna dagiti panglakayen ti Galaad kenni Jefte, “Dayta ti makagapu nga umas-asidegkami kenka ita; sumurotka kadakami ket makirangetka kadagiti tattao ti Ammon, ket sikanto ti mangidaulo kadagiti amin nga agnanaed iti Galaad.”
Les anciens de Galaad dirent à Jephté: « C'est pourquoi nous nous sommes tournés vers toi maintenant, afin que tu ailles avec nous combattre les enfants d'Ammon. Tu seras notre chef sur tous les habitants de Galaad. »
9 Kinuna ni Jefte kadagiti panglakayen ti Galaad, “No iyawiddak manen tapno makiranget kadagiti tattao ti Ammon, ken no pagballigiennatayo ni Yahweh kadakuada, siakto ti agbalin a mangidadauloyo.”
Jephté dit aux anciens de Galaad: « Si vous me ramenez chez vous pour combattre les enfants d'Ammon, et que Yahvé les livre devant moi, serai-je votre chef? »
10 Kinuna dagiti panglakayen ti Galaad kenni Jefte, “Ni Yahweh koma ti agbalin a saksi iti nagbaetantayo no saantayo nga aramiden ti imbagatayo!”
Les anciens de Galaad dirent à Jephté: « Yahvé sera témoin entre nous. Nous ferons ce que tu dis. »
11 Kimmuyog ngarud ni Jefte kadagiti panglakayen ti Galaad, ket pinagbalin dagiti tattao isuna a mangidaulo ken mangituray kadakuada. Idi adda isuna iti sangoanan ni Yahweh idiay Mizpa, inulit ni Jefte dagiti amin nga inkarina.
Et Jephté s'en alla avec les anciens de Galaad, et le peuple l'établit comme chef et chef des anciens. Jephthé prononça toutes ses paroles devant Yahvé à Mitspa.
12 Kalpasanna, nangibaon ni Jefte kadagiti mensahero a mapan iti ari dagiti tattao ti Ammon, a kunana, “Ania daytoy a saan a pagkikinnaawatan iti nagbabaetantayo? Apay nga umayyo piliten nga alaen ti dagami?”
Jephté envoya des messagers au roi des enfants d'Ammon, en disant: « Qu'as-tu à faire de moi, pour que tu viennes me voir afin de combattre mon pays? »
13 Insungbat ti ari dagiti tattao ti Ammon kadagiti mensahero ni Jefte, “Gapu ta idi rimmuar ti Israel iti Egipto, inagawda ti dagak manipud iti Arnon agingga iti Jabbok, agingga iti ballasiw ti Jordan. Ita, isubliyo a sikakapia dagidiay a daga.
Le roi des enfants d'Ammon répondit aux messagers de Jephté: « Parce qu'Israël a pris mon pays quand il est monté d'Égypte, depuis l'Arnon jusqu'au Jabbok et au Jourdain. Maintenant, rétablissez donc ce territoire de façon pacifique. »
14 Nangibaon manen ni Jefte kadagiti mensahero a mapan iti Ari dagiti tattao ti Ammon,
Jephthé envoya de nouveau des messagers au roi des enfants d'Ammon,
15 ket kinunana, “Kastoy ti ibagbaga ni Jefte: saan nga inagaw ti Israel ti daga ti Moab ken ti daga dagiti tattao ti Ammon,
et il lui dit: « Jephthé dit: Israël n'a pas pris le pays de Moab ni le pays des enfants d'Ammon;
16 ngem idi rimmuar ti Israel manipud Egipto, limmasatda iti let-ang agingga iti baybay dagiti Runo ken agingga iti Kades.
mais, lorsqu'ils sont montés d'Égypte, qu'Israël a traversé le désert jusqu'à la mer Rouge et qu'il est arrivé à Kadès,
17 Nangibaon ti Israel kadagiti mensahero a mapan iti Ari ti Edom, a kunana, 'Pangngaasim ta palubosandakami a lumabas iti dagam,' ngem saan a dimngeg ti ari ti Edom. Nangibaonda pay kadagiti mensahero a mangibaga iti Ari ti Moab, ngem nagkedked isuna. Isu a nagtalinaed ti Israel idiay Kades.
Israël a envoyé des messagers au roi d'Édom, en disant: « Laisse-moi passer par ton pays », mais le roi d'Édom n'a pas écouté. Mais le roi d'Édom n'écouta pas. Il envoya aussi des messagers au roi de Moab, mais celui-ci refusa, et Israël resta à Cadès.
18 Kalpasanna, limmasatda iti let-ang ket nanglikawda manipud iti daga ti Edom ken iti daga ti Moab, ken naglayunda iti akindaya a paset ti daga ti Moab ket nagkampoda iti ballasiw ti Arnon. Ngem saanda a simrek iti masakupan ti Moab, ta ti Arnon ti beddeng ti Moab.
Ils traversèrent le désert, contournèrent le pays d'Édom et le pays de Moab, passèrent à l'est du pays de Moab et campèrent de l'autre côté de l'Arnon, mais ils n'entrèrent pas dans le territoire de Moab, car l'Arnon était la frontière de Moab.
19 Nangibaon ti Israel kadagiti mensahero a mapan kenni Sihon, nga ari dagiti Amorreo, a mangiturturay iti Hesbon: kinuna ti Israel kenkuana, 'Pangngaasim, palubosandakami a lumabas iti dagam a mapan iti daga a kukuami.'
Israël envoya des messagers à Sihon, roi des Amoréens, roi de Heshbon, et lui dit: « Laisse-nous passer par ton pays jusqu'à chez moi ».
20 Ngem saan a nagtalek ni Sihon iti Israel a lumabas iti masakupanna. Inummong ngarud ni Sihon dagiti amin nga armadana ket nagturongda iti Jaaz, ket sadiay a nakiranget isuna iti Israel.
Mais Sihon n'eut pas confiance en Israël pour passer par sa frontière; Sihon rassembla tout son peuple, campa à Jahaz et combattit Israël.
21 Ket ni Yahweh a Dios ti Israel, pinagballigina ti Israel maibusor kenni Sihon ken pinaiturayanna kadakuada dagiti amin a tattaona. Isu a tinagikua ti Israel dagiti amin a daga dagiti Amorreo, nga agnanaed iti dayta a pagilian.
Yahvé, le Dieu d'Israël, livra Sihon et tout son peuple entre les mains d'Israël, qui les battit. Israël posséda tout le pays des Amoréens, les habitants de ce pays.
22 Tinagikuada amin a banag nga adda iti masakupan dagiti Amorreo, manipud Arnon agingga iti Jabbok ken manipud iti let-ang agingga iti Karayan Jordan.
Ils possédèrent toute la frontière des Amoréens, depuis l'Arnon jusqu'au Jabbok, et depuis le désert jusqu'au Jourdain.
23 Isu a ni Yahweh ngarud a Dios ti Israel ti nangpapanaw kadagiti Amorreo iti sangoanan dagiti tattaona nga Israel, ken rumbeng aya a tagikuaem ita ti dagada?
Et maintenant que Yahvé, le Dieu d'Israël, a dépossédé les Amoréens de devant son peuple d'Israël, ne devriez-vous pas les posséder?
24 Saanmo kadi a tagikuaen ti daga nga inted kenka ni Kemos a diosmo? Ket aniaman a daga nga inted kadakami ni Yahweh a Diosmi ket tagikuaenmi.
Ne posséderez-vous pas ce que Chemosh, votre dieu, vous donne à posséder? Ainsi, ceux que Yahvé notre Dieu a dépossédés devant nous, nous les posséderons.
25 Pudno kadi a nalalaingka ita ngem ni Balak nga anak ni Sefor nga ari ti Moab? Naituredna kadi ti nakisinnupiat iti Israel? Nakigubat kadi isuna kadakuada?
Es-tu meilleur que Balak, fils de Zippor, roi de Moab? A-t-il jamais lutté contre Israël, ou a-t-il jamais combattu contre eux?
26 Kabayatan ti tallogasut a tawen a panagnaed ti Israel idiay Hesbon ken kadagiti barriona daytoy, idiay Aroer ken kadagiti barriona daytoy, ken kadagiti amin a siudad nga asideg iti igid ti Arnon-apay ngarud a saanmo a binabawi dagitoy kabayatan dayta a tiempo?
Israël a habité pendant trois cents ans à Hesbon et dans ses villes, à Arœr et dans ses villes, et dans toutes les villes qui sont sur le bord de l'Arnon! Pourquoi ne les as-tu pas récupérées pendant ce temps?
27 Awan ti naaramidko a saan a nasayaat kenka, ngem pagar-aramidannak iti saan a nasayaat babaen iti panangrarautmo kaniak. Ni Yahweh nga ukom ti mangikeddeng ita nga aldaw iti nagbaetan dagiti tattao ti Israel ken dagiti tattao ti Ammon.”
Je n'ai donc pas péché contre toi, mais tu me fais du tort en me faisant la guerre. Que Yahvé le Juge soit aujourd'hui juge entre les enfants d'Israël et les enfants d'Ammon. »
28 Ngem saan nga inkankano ti ari dagiti tattao ti Ammon ti ballaag nga impatulod ni Jefte kenkuana.
Mais le roi des fils d'Ammon n'écouta pas les paroles de Jephté qu'il lui avait envoyées.
29 Kalpasanna, immay ti Espiritu ni Yahweh kenni Jefte, ket limmasat isuna iti Galaad ken Manases, ken limmasat isuna iti Mizpa iti Galaad, ken manipud iti Mizpa iti Galaad ket limmasat isuna kadagiti tattao ti Ammon.
Et l'Esprit de Yahvé vint sur Jephté, et il passa sur Galaad et Manassé, et passa sur Mitspa de Galaad, et de Mitspa de Galaad il passa aux fils d'Ammon.
30 Nagsapata ni Jefte kenni Yahweh ket kinunana, “No pagballigiennak maibusor kadagiti tattao ti Ammon
Jephté fit un vœu à Yahvé et dit: « Si tu livres effectivement les enfants d'Ammon entre mes mains,
31 ket kukuanto ni Yahweh ti siasinoman a rummuar kadagiti ridaw ti balayko a sumabat kaniak inton agsubliak a sikakapia nga aggapu kadagiti tattao ti Ammon, ket idatonkonto daytoy a kas daton a maipuor amin.”
tout ce qui sortira des portes de ma maison pour venir à ma rencontre lorsque je reviendrai en paix des enfants d'Ammon appartiendra à Yahvé, et je l'offrirai en holocauste. »
32 Limmasat ngarud ni Jefte kadagiti tattao ti Ammon tapno makiranget kadakuada, ket pinagballigi ni Yahweh isuna.
Jephthé passa chez les enfants d'Ammon pour les combattre, et l'Éternel les livra entre ses mains.
33 Rinautna ida ket adu unay ti napapatay manipud Aroer agingga iti Minnit-duapulo a siudad-ken agingga iti Abel Kerarim. Inturayan ngarud dagiti tattao ti Israel dagiti tattao ti Ammon.
Il les battit depuis Arœr jusqu'à Minnith, soit vingt villes, et jusqu'à Abelcheramim, avec une très grande défaite. Ainsi les enfants d'Ammon furent soumis devant les enfants d'Israël.
34 Nagawid ni Jefte iti pagtaenganna idiay Mizpa, ket rimmuar sadiay ti putotna a babai nga agtuktukar iti pandereta ken agsalsala a sumabat kenkuana. Isuna laeng ti kakaisuna a putotna, malaksid kenkuana, awanen iti putotna a lalaki wenno babai.
Jephté arriva à Mitspa, dans sa maison. Et voici que sa fille sortit à sa rencontre, avec des tambourins et des danses. Elle était son unique enfant. En dehors d'elle, il n'avait ni fils ni fille.
35 Apaman a nakitana ti anakna, rinay-abna ti pagan-anayna ket kinunana, “O! Anakko! Rinumeknak babaen iti ladingit, ket sika ti pakaigappuan ti pannakapasakitko! Ta nagsapataak kenni Yahweh, ket saankon a maibabawi ti inkarik.”
Lorsqu'il la vit, il déchira ses vêtements et dit: « Hélas, ma fille! Tu m'as fait tomber bien bas, et tu es de ceux qui me troublent; car j'ai ouvert ma bouche à Yahvé, et je ne peux plus reculer. »
36 Kinunana kenkuana, “Amak, nagsapataka kenni Yahweh, aramidem kaniak ti amin nga inkarim, gapu ta ni Yahweh ti nangibales para kenka kadagiti kabusormo nga Ammonita.”
Elle lui dit: « Mon père, tu as ouvert ta bouche à l'Éternel; fais-moi selon ce qui est sorti de ta bouche, car l'Éternel s'est vengé pour toi de tes ennemis, les fils d'Ammon. »
37 Kinunana iti amana, “Matungpal koma daytoy a kari kaniak.” Panawannak nga agmamaysa iti dua a bulan, tapno makapanawak ken sumalog iti katurturodan ket pagladingitak ti kinabirhenko, siak ken dagiti kakaduak.”
Elle dit alors à son père: « Que cela se fasse pour moi. Laisse-moi deux mois, afin que je parte, que je descende sur les montagnes et que je pleure ma virginité, moi et mes compagnes. »
38 Kinunana, “Mapanka.” Imbaonna ti anakna nga umadayo iti dua a bulan. Pinanawanna ti amana, kakuyogna dagiti kakaduana, ket nagladingitda iti kinabirhenna idiay katurturodan.
Il dit: « Va. » Il la renvoya pour deux mois; elle partit, elle et ses compagnes, et pleura sa virginité sur les montagnes.
39 Iti panagleppas iti dua a bulan, nagsubli isuna iti amana a mangaramid kenkuana sigun iti insapatana. Ita, saanna a pulos napadasan ti nakikaidda iti maysa a lalaki, ket nagbalin daytoy a kaugalian idiay Israel
Au bout de deux mois, elle revint chez son père, qui fit avec elle le vœu qu'il avait fait. Elle était vierge. C'est devenu une coutume en Israël
40 iti uneg ti uppat nga aldaw iti tunggal tawen, istoriaen dagiti annak ti Israel ti maipanggep iti putot a babai ni Jefte a taga-Galaad.
que les filles d'Israël allaient chaque année célébrer la fille de Jephté, le Galaadite, quatre jours par an.

< Uk-ukom 11 >