< Uk-ukom 1 >
1 Kalpasan iti ipapatay ni Josue, nagsaludsod dagiti tattao ti Israel kenni Yahweh a kunada, “Siasino ti mangidaulo kadakami inton sumang-atkami a makiranget kadagiti Cananeo?”
Après la mort de Josué, les enfants d’Israël consultèrent le Seigneur en disant: "Qui de nous doit marcher le premier contre le Cananéen pour l’attaquer?"
2 Kinuna ni Yahweh, “Ti Juda ti mangidaulo kadakayo. Kitaenyo, intedko kadakuada ti panangituray iti daytoy a daga.”
Le Seigneur répondit: "C’Est Juda qui doit marcher; je livre le pays en son pouvoir."
3 Kinuna dagiti lallaki ti Juda kadagiti lallaki ti Simeon a kakabsatda, “Kaduaandakami a sumang-at a mapan iti teritoriomi a naited kadakami, tapno sangsangkamaysatayo a makiranget kadagiti Cananeo. Ket kaduaandakayonto met a mapan iti teritorio a naited kadakayo.” Kinaduaan ngarud ida iti tribu ti Simeon.
Alors Juda dit à Siméon, son frère: "Aide-moi à faire la guerre au Cananéen dans mon territoire et à mon tour je ferai campagne avec toi dans le tien." Et Siméon se joignit à lui.
4 Simmang-at dagiti lallaki ti Juda, ket inted ni Yahweh kadakuada ti panagballigi kadagiti Cananeo ken Perezeo. Pinatayda ti sangapulo a ribu kadakuada idiay Besec.
Juda se mit en marche, et le Seigneur livra le Cananéen et le Phérézéen en son pouvoir; ils les défirent à Bézek, au nombre de dix mille hommes.
5 Nasarakanda ni Adonibesek idiay Besec, ket nakirangetda kenkuana ken pinarmekda dagiti Cananeo ken dagiti Perezeo.
Ils trouvèrent Adoni-Bézek à Bézek, l’attaquèrent, et achevèrent de battre le Cananéen et le Phérézéen.
6 Ngem naglibas ni Adonibezek, ket kinamat ken tiniliwda isuna, ket pinutedda dagiti tangan ti imana ken dagiti dadakkel a ramay ti sakana.
Adoni-Bézek ayant pris la fuite, ils le poursuivirent, le prirent et lui coupèrent les pouces et les orteils.
7 Kinuna ni Adonibezek, “Pito-pulo nga ari a naputed dagiti tangan ti ima ken dagiti dadakkel a ramay ti sakana ti nagurnong iti taraonda manipud iti sirok ti lamisaanko. Kas iti inaramidko, kasta met ti inaramid ti Dios kaniak.” Impanda isuna idiay Jerusalem, ket natay isuna sadiay.
Et Adoni-Bézek dit: "Soixante-dix rois, ayant les pouces et les orteils coupés, ont ramassé les miettes sous ma table; ce que j’ai fait, Dieu me le rend!" On le conduisit à Jérusalem, et il y mourut.
8 Nakiranget dagiti lallaki ti Juda iti siudad ti Jerusalem ket nasakupda daytoy. Rinautda daytoy babaen iti tadem ti kampilan ket pinuoranda ti siudad.
Les enfants de Juda attaquèrent Jérusalem, s’en emparèrent, passèrent la population au fil de l’épée, et livrèrent la ville aux flammes.
9 Kalpasan dayta, simmalog dagiti lallaki ti Juda tapno makiranget kadagiti Cananeo a nagnanaed iti katurturodan a pagilian, idiay Negeb, ken iti akin-laud a sakaanan dagiti turod.
Après quoi, les enfants de Juda descendirent attaquer les Cananéens qui habitaient la montagne, ceux du Midi et de la plaine.
10 Rinaut ti Juda dagiti Cananeo a nagnaed idiay Hebron (ti nagan idi ti Hebron ket Kiriat-Arba), ket pinarmekda da Sesai, Ahiman, ken Talmai.
Puis Juda marcha contre les Cananéens qui habitaient Hébron Hébron portait autrefois le nom de Cité d’Arba et ils battirent Chêchaï, Ahimân et Talmaï.
11 Manipud sadiay, rinaut dagiti lallaki ti Juda dagiti agnanaed iti Debir (ti nagan idi ti Debir ket Kiriat Sefer).
De là on se dirigea vers les habitants de Debir, laquelle s’appelait autrefois Kiryat-Sêfer.
12 Kinuna ni Caleb, “Ti siasinoman a mangraut iti Kiriat Sefer ket masakupna daytoy, itedko kenkuana ni Acsa nga anakko, nga agbalin nga asawana.”
Et Caleb dit: "Celui qui triomphera de Kiryat-Sêfer et la prendra, je lui donnerai ma fille Akhsa pour épouse."
13 Nasakup ni Otniel nga anak ni Kenaz (ading ni Caleb) ti Debir, isu nga inted ni Caleb kenkuana ni Acsa nga anakna, tapno agbalin nga asawana.
Elle fut prise par Othoniel, fils de Kenaz, frère puîné de Caleb, et celui-ci lui donna pour femme sa fille Akhsa.
14 Iti saan a nagbayag, napan ni Acsa kenni Otniel, ket ginuyugoyna isuna a dawatenna iti amana nga ikkanna isuna iti talon. Idi bumabbaba isuna manipud iti asnona, sinaludsod isuna ni Caleb, “Ania ti mabalinko nga aramiden para kenka?”
En se rendant près de son époux, elle l’incita à demander le domaine à son père; puis elle-même descendit de l’âne, et Caleb lui ayant demandé: "Que veux-tu?"
15 Kinuna ni Acsa kenkuana, “Ikkannak iti maysa a bendision. Agsipud ta pinagnaednak iti daga ti Negeb, ikkannak met kadagiti ubbog ti danum.” Inted ngarud ni Caleb kenkuana dagiti akin-ngato ken akin-baba nga ubbog.
Elle lui répondit: "Fais-moi un présent, car tu m’as reléguée dans un pays aride; donne-moi donc des sources d’eau! Et Caleb lui donna les sources du pays haut et celles du pays bas.
16 Simmang-at dagiti kaputotan ti katugangan ni Moises a Kineo manipud iti Siudad dagiti Palma a kaduada dagiti tattao ti Juda, idiay let-ang ti Juda, nga adda idiay Negeb, tapno makipagnaedda kadagiti tattao ti Juda iti asideg ti Arad.
Les descendants de Kéni, beau-père de Moïse, montèrent avec ceux de Juda de la ville des Palmiers au désert de Juda, qui est au midi d’Arad; et ils s’y établirent parmi le peuple.
17 Ket kimmuyog dagiti lallaki ti Juda kadagiti lallaki ti Simeon a kakabsatda ket rinautda dagiti Cananeo nga agnanaed idiay Zefat ket dinadaelda a naan-anay daytoy. Ti siudad ket napanaganan iti Hormah.
Juda se mit encore en campagne avec Siméon, son frère, et ils battirent le Cananéen habitant Cefat; ils vouèrent la ville à l’anathème, et elle reçut le nom de Horma.
18 Nasakup pay dagiti tattao ti Juda ti Gaza ken ti daga iti aglawlaw daytoy, ti Askelon ken ti daga nga adda iti aglawlaw daytoy, ken ti Ekron ken ti daga iti aglawlaw daytoy.
Puis Juda prit Gaza avec son territoire, Ascalon avec le sien, Ekron avec le sien.
19 Adda idi ni Yahweh kadagiti tattao ti Juda ket tinagikuada ti katurturodan a pagilian, ngem saanda a mapapanaw dagiti agnanaed kadagiti kapatadan gapu ta addaanda kadagiti landok a karwahe.
Le Seigneur fut avec Juda, de sorte qu’il put conquérir la montagne; mais il ne put déposséder les habitants de la vallée, qui avaient des chariots armés de fer.
20 Naited ti Hebron kenni Caleb (kas iti imbaga ni Moises), ket pinapanawna sadiay dagiti tallo a putot a lallaki ni Anak.
Caleb eut pour apanage Hébron, comme l’avait dit Moïse, et il en expulsa les trois fils d’Anak.
21 Ngem saan a pinapanaw dagiti tattao ti Benjamin dagiti Jebuseo a nagnaed idiay Jerusalem. Isu a nakipagnaed dagiti Jebuseo kadagiti tattao ti Benjamin idiay Jerusalem agingga iti daytoy nga aldaw.
Pour les Jébuséens, habitants de Jérusalem, les enfants de Benjamin ne les dépossédèrent point, et ils sont restés à Jérusalem, avec les enfants de Benjamin, jusqu’à ce jour.
22 Nagsagana ti balay ni Jose a mangraut iti Betel, ket adda ni Yahweh kadakuada.
De leur côté, les descendants de Joseph marchèrent sur Béthel, et le Seigneur fut avec eux.
23 Nangibaonda kadagiti lallaki nga ag-espia iti Betel (ti siudad a sigud a maawagan iti Luz).
Ils firent explorer les abords de Béthel, ville qui autrefois avait nom Louz.
24 Nakakita dagiti espia iti maysa a lalaki a rumrumuar manipud iti siudad, ket kinunada kenkuana, “Pangngaasim ta isurom kadakami no kasano ti makaserrek iti siudad, ket agtignaykaminto a siaasi kenka.”
Or, les soldats de garde, voyant un homme qui sortait de la ville, lui dirent: "Montre-nous par où l’on peut entrer dans la ville, et nous te traiterons avec faveur."
25 Insurona kadakuada ti maysa a dalan a sumrek iti siudad. Ket rinautda ti siudad babaen iti tadem ti kampilan, ngem pinalubosanda a makapanaw ti lalaki ken ti pamiliana.
Il leur indiqua le moyen de pénétrer dans la ville, et ils passèrent les habitants au fil de l’épée, mais laissèrent partir l’homme avec toute sa famille.
26 Ket napan ti lalaki iti daga dagiti Heteo ket nangibangon isuna iti siudad ket inawaganna daytoy iti Luz, nga isu ti naganna agingga iti daytoy nga aldaw.
Celui-ci se retira au pays des Héthéens; il bâtit une ville qu’il nomma Louz, et ce nom lui est resté jusqu’aujourd’hui.
27 Saan a pinapanaw dagiti tattao ti Manasses dagiti tattao nga agnanaed kadagiti siudad ti Bet San ken kadagiti bariona daytoy, wenno Tanaac ken kadagiti bariona, wenno dagiti nagnaed idiay Dor ken kadagiti bario daytoy, wenno dagiti nagnaed idiay Ibleam ken kadagiti bario daytoy, wenno dagiti nagnaed idiay Megiddo ken kadagiti bario daytoy, gapu ta naregget dagiti Cananeo nga agnaed iti dayta a daga.
Pour Manassé, il ne déposséda point les gens de Beth-Cheân et de ses dépendances, ceux de Taanakh et de ses dépendances, ni les habitants de Dor et de ses dépendances, ni ceux de Yibleâm avec les siennes, ni ceux de Meghiddo avec les siennes, le Cananéen persistant à demeurer dans ce pays.
28 Idi bimmileg ti Israel, pinilitda dagiti Cananeo nga agserbi kadakuada iti narigat a panagtrabaho, ngem pulos a saanda ida a naan-anay a pinapanaw.
Devenu plus puissant, Israël soumit le Cananéen à un tribut, mais il ne l’expulsa point.
29 Saan a pinapanaw ti Ephraim dagiti Cananeo a nagnaed idiay Gezer, isu a nagtultuloy a nakipagnaed kadakuada dagiti Cananeo idiay Gezer.
Ephraïm non plus n’expulsa le Cananéen établi à Ghézer, de sorte que le Cananéen demeura côte à côte avec lui à Ghézer.
30 Saan a pinapanaw ti Zabulun dagiti tattao nga agnanaed idiay Kitron, wenno dagiti tattao nga agnanaed idiay Nahalol, ket isu a nagtultuloy a nakipagnaed kadakuada dagiti Cananeo, ngem pinilit ti Zabulun nga agserbi kadakuada dagiti Cananeo babaen iti nakaro a panagtrabaho.
Zabulon n’expulsa point les habitants de Kitrôn ni ceux de Nahalol; ces Cananéens demeurèrent avec lui, mais payèrent tribut.
31 Saan a pinapanaw ti Aser dagiti tattao nga agnanaed idiay Acco, wenno dagiti tattao nga agnanaed idiay Sidon, wenno dagiti agnanaed idiay Ahlab, Aczib, Helba, Afik, wenno Rehob.
Aser n’expulsa point les habitants d’Acco ni ceux de Sidon, d’Ahlab, d’Akhzib, de Helba, d’Afik et de Rehob.
32 Isu a nakipagnaed ti tribu ti Aser kadagiti Cananeo (dagiti nagnaed iti daga), gapu ta saanda ida a pinapanaw.
Les Asérites demeurèrent donc au milieu des Cananéens qui occupaient ce pays, ne les ayant point dépossédés.
33 Saan a pinapanaw iti tribu ti Neftali dagiti tattao nga agnanaed idiay Bet Semes, wenno dagiti agnanaed idiay Bet Anat. Isu a nakipagnaed ti tribu ti Neftali kadagiti Cananeo (dagiti tattao a nagnanaed idi iti dayta a daga). Nupay kasta, napilit dagiti agnanaed iti Bet-semes ken Bet Anat iti narigat a panagtrabaho para iti Neftali.
Nephtali n’expulsa pas les habitants de Beth-Chémech, ni ceux de Beth-Anat, et il demeura au milieu des Cananéens qui habitaient ce pays; mais les habitants de Beth-Chémech et de Beth-Anat leur payèrent tribut.
34 Pinilit dagiti Amorreo ti tribu ti Dan nga agnaed iti katurturodan a pagilian, a saanda intulok a sumalogda iti patad.
Les Amorréens refoulèrent les enfants de Dan sur la montagne, en ne les laissant pas descendre dans la vallée.
35 Nagnaed ngarud dagiti Amorreo idiay Bantay Heres, idiay Aijalon ken idiay Saalbim, ngem pinarmek ida iti bileg ti soldado iti balay ni Jose, ket napilitanda nga agserbi kadakuada babaen iti nakaro a panagtrabaho.
Ces Amorréens voulurent rester à Har-Hérès, à Ayyalôn et à Chaalbîm; mais, dominés par la puissance supérieure de la maison de Joseph, ils devinrent tributaires.
36 Ti beddeng dagiti Amorreo ket aglayon manipud iti turod ti Akrabim idiay Sela a sumang-at agingga iti katurturodan a pagilian.
Le territoire des Amorréens commençait à la montée d’Akrabbîm, à partir de Séla et au-dessus.