< Josue 5 >

1 Apaman a nangngegan dagiti ari dagiti Ammorreo idiay lauden ti Jordan, ken dagiti amin nga ari dagiti Cananeo nga adda iti igid ti Dakkel a Baybay, a pinamagaan ni Yahweh dagiti danum ti Jordan agingga a nakaballasiw dagiti tattao ti Israel, narunaw dagiti pusoda, ket pulos nga awanen ti aniaman pay nga espiritu kadakuada gapu kadagiti tattao ti Israel.
Or il arriva qu'aussitôt que tous les Rois des Amorrhéens qui [étaient] au deçà du Jourdain vers l'Occident, et tous les Rois des Cananéens qui étaient près de la mer, apprirent que l'Eternel avait fait tarir les eaux du Jourdain devant les enfants d'Israël, jusqu'à ce qu'ils fussent passés, leur cœur se fondit, et il n'y eut plus de courage en eux à cause des enfants d'Israël.
2 Iti dayta a tiempo, kinuna ni Yahweh kenni Josue, “Mangaramidka iti imuko a naaramid manipud iti bato ket kugitem iti maminsan pay dagiti amin a lallaki ti Israel.”
En ce temps-là l'Eternel dit à Josué: Fais-toi des couteaux tranchants, et circoncis de nouveau pour une seconde fois les enfants d'Israël.
3 Ket nangaramid ni Josue kadagiti imuko a naaramid manipud iti bato ket kinugitna dagiti amin a lallaki ti Israel idiay Gibeat-haaralot.
Et Josué se fit des couteaux tranchants, et circoncit les enfants d'Israël au coteau des prépuces.
4 Ket daytoy ti makagapu no apay a kinugit ni Josue dagiti amin a lallaki ti Israel a rimuar idiay Egipto: natay kadagiti daldalan idiay let-ang dagiti amin a lallaki a rimuar manipud Egipto, mairaman dagiti amin a lallaki a mannakigubat.
Or la raison pour laquelle Josué les circoncit, c'est que tout le peuple qui était sorti d'Egypte, tous les mâles, [dis-je], hommes de guerre étaient morts au désert en chemin, après être sortis d'Egypte.
5 Uray no nakugit dagiti amin a lallaki a rimuar idiay Egipto, awan kadagiti ubbing a lallaki a naipasngay ti nakugit idiay let-ang iti dalan a rumuar idiay Egipto.
Et que tout le peuple qui était sorti, avait bien été circoncis, mais ils n'avaient point circoncis aucun du peuple né dans le désert en chemin, après être sortis d'Egypte.
6 Ta uppat a pulo a tawen a nagnagna dagiti tattao ti Israel idiay let-ang agingga a natay dagiti amin a tattao, dayta ket dagiti amin a lallaki a mannakigubat a rimuar idiay Egipto, gapu ta saanda a nagtulnog iti timek ni Yahweh. Nagsapata ni Yahweh kadakuada a saannanto nga ipalubos a makitada ti daga nga insapatana kadagiti kapuonanda nga ited kadatayo, daga a kasla agay-ayus iti gatas ken diro.
Car les enfants d'Israël avaient marché par le désert quarante ans, jusqu'à ce qu'eut été consumé tout le peuple des gens de guerre qui étaient sortis d'Egypte, [et] qui n'avaient point obéi à la voix de l'Eternel; auxquels l'Eternel avait juré qu'il ne leur laisserait point voir le pays dont l'Eternel avait juré à leurs pères qu'il nous le donnerait, et qui est un pays découlant de lait et de miel.
7 Daytoy idi dagiti annak a kinugit ni Josue a binangon ni Yahweh a mangsukat kadakuada gapu ta saanda a nakugit iti dalan.
Et il avait suscité en leur place leurs enfants, lesquels Josué circoncit, parce qu'ils étaient incirconcis; car on ne les avait pas circoncis en chemin.
8 Idi nakugitda amin, nagtalinaedda iti ayanda idiay kampo agingga a naimbaganda.
Et quand on eut achevé de circoncire tout le peuple, ils demeurèrent en leur lieu au camp, jusqu'à ce qu'ils fussent guéris.
9 Ket kinuna ni Yahweh kenni Josue, “Ita nga aldaw, intulidkon ti pannakaibabainyo iti Egipto.” Isu a ti nagan dayta a lugar ket Gilgal agingga iti daytoy agdama nga aldaw.
Et l'Eternel dit à Josué: Aujourd'hui j'ai roulé de dessus vous l'opprobre d'Egypte. Et ce lieu-là a été nommé Guilgal jusqu'à aujourd'hui.
10 Nagkampo dagiti tattao ti Israel idiay Gilgal. Nginilinda ti Ilalabas iti maika-sangapulo ket uppat nga aldaw ti bulan, iti rabii idiay kapatagan ti Jerico.
Ainsi les enfants d'Israël se campèrent en Guilgal, et célébrèrent la Pâque le quatorzième jour du mois, sur le soir, dans les campagnes de Jérico.
11 Ket ti aldaw kalpasan iti Ilalabas, iti dayta unay nga aldaw, nanganda kadagiti apit iti dayta a daga, tinapay nga awan lebadurana ken inkirog a bukbukel.
Et dès le lendemain de la Pâque, ils mangèrent du blé du pays, [savoir] des pains sans levain et du grain rôti, en ce même jour.
12 Nagsardeng ti mana iti aldaw kalpasan a nanganda kadagiti apit iti dayta a daga. Awanen pulos ti mana para kadagiti tattao ti Israel, ngem nanganda kadagiti apit iti daga ti Canaan iti dayta a tawen.
Et la Manne cessa dès le lendemain, après qu'ils eurent mangé du blé du pays; et les enfants d'Israël n'eurent plus de Manne, mais ils mangèrent du crû de la terre de Canaan cette année-là.
13 Idi asideg ni Josue iti Jerico, timmangad isuna ket adtoy, agtaktakder ti maysa a lalaki iti sangoananna; inuksotna ti kampilanna ket iggemna daytoy. Napan ni Josue kenkuana ket kinunana, “Sika kadi ket para kadakami wenno para kadagiti kabusormi?”
Or il arriva, comme Josué était près de Jérico, qu'il leva les yeux, et regarda; et voici, vis-à-vis de lui, se tenait debout un homme qui avait son épée nue en sa main; et Josué alla vers lui, et lui dit: Es-tu des nôtres, ou de nos ennemis?
14 Kinunana, “Saan. Ta siak ti kapitan iti buyot ni Yahweh. Immayak ita.” Ket nagpakleb ni Josue tapno agdayaw ket kinunana kenkuana, “Ania kadi ti kayat nga ibaga ti apok iti adipenna?”
Et il dit: Non; mais je suis le chef de l'armée de l'Eternel, [qui] suis venu maintenant. Et Josué se jeta sur son visage en terre, et se prosterna, et lui dit: Qu'est-ce que mon Seigneur dit à son serviteur?
15 Kinuna ti kapitan ti buyot ni Yahweh kenni Josue, “Ikkatem dagiti sandaliasmo ta ti lugar a pagtaktakderam ket nasantoan.” Ket kasta ngarud ti inaramid ni Josue.
Et le chef de l'armée de l'Eternel dit à Josué: Délie ton soulier de tes pieds; car le lieu sur lequel tu te tiens, est saint; et Josué [le] fit ainsi.

< Josue 5 >