< Jeremias 32 >

1 Kastoy ti sao ni Yahweh nga immay kenni Jeremias idi nadanun ti maikasangapulo a tawen a panagturay ni Zedekias kas ari ti Juda, nga isu met ti maikasangapulo ket walo a tawen a panagturay ni ari Nebucadnezar.
Telle fut la parole qui fut adressée à Jérémie de la part de Yahvé, la dixième année de Sédécias, roi de Juda, qui était la dix-huitième année de Nabuchodonosor.
2 Iti dayta a tiempo, laklakuben ti armada ti ari ti Babilonia ti Jerusalem, ken sibabalud met ni Jeremias a profeta iti paraangan a pagbanbantayan dagiti guardia iti balay ti ari ti Juda.
En ce temps-là, l'armée du roi de Babylone assiégeait Jérusalem. Jérémie, le prophète, était enfermé dans la cour des gardes, qui était dans la maison du roi de Juda.
3 Pinaibalud isuna ni Zedekias nga ari ti Juda, ken kinunana, “Apay met ta agipadpadtoka a kunam, 'Kastoy ti kuna ni Yahweh: Kitaenyo! Umadanin ti panangiyawatko iti daytoy a siudad iti ima ti ari ti Babilonia, ket sakupennanto daytoy.
Car Sédécias, roi de Juda, l'avait fait taire, en disant: Pourquoi prophétises-tu, en disant: Yahvé dit: Voici, je livre cette ville entre les mains du roi de Babylone, et il la prendra;
4 Saanto a makalibas ni Zedekias nga ari ti Juda manipud iti ima dagiti Caldeo, ta pudno a naiyawaten isuna iti ima ti ari ti Babilonia. Makatungtongnanto ken makitananto a mismo ti ari.
et Sédécias, roi de Juda, n'échappera pas à la main des Chaldéens, mais il sera livré entre les mains du roi de Babylone, il parlera avec lui bouche à bouche, et ses yeux verront ses yeux;
5 Ta mapanto ni Zedekias idiay Babilonia ket agtalinaedto isuna sadiay agingga nga adda aramidek kenkuana—kastoy ti pakaammo ni Yahweh—agsipud ta kinarangetyo dagiti Caldeo. Saankayonto nga agballigi.’’’
et il emmènera Sédécias à Babylone, et il y restera jusqu'à ce que je le visite, dit Yahvé, bien que tu combattes les Chaldéens, tu ne prospéreras pas? »'"
6 Kinuna ni Jeremias, “Immay kaniak ti sao ni Yahweh a kinunana,
Jérémie dit: « La parole de Yahvé m'a été adressée en ces termes:
7 'Makitamto, umayto kenka ni Hanamel a putot ni Sallum nga ulitegmo ket kunaenna, “Gatangem ti talonko nga adda idiay Anatot, ta sika ti addaan karbengan a manggatang iti daytoy.'”
Voici que Hanamel, fils de Shallum, ton oncle, vient te voir et te dit: « Achète mon champ qui est à Anathoth, car le droit de rachat te revient pour l'acheter ».
8 Ket kas iti impakaammo ni Yahweh, immay kaniak ni Hanamel a putot ti ulitegko, idiay paraangan a pagbanbantayan dagiti guardia, ket kinunana kaniak, 'Gatangem ti talonko nga adda idiay Anatot, iti daga ti Benjamin, ta adda karbengam a mangtawid iti daytoy, ken sika ti addaan karbengan a manggatang iti daytoy. Gatangem daytoy.' Ket ammok a daytoy ket sao ni Yahweh.
« Hanamel, fils de mon oncle, vint me voir dans la cour des gardes, selon la parole de Yahvé, et me dit: « Achète, je te prie, mon champ qui est à Anathoth, dans le pays de Benjamin, car le droit d'héritage est à toi, et le rachat est à toi. Achète-le pour toi-même. « Je sus alors que telle était la parole de Yahvé.
9 Ginatangko ngarud kenni Hanamel a putot ti ulitegko, ti talon nga adda idiay Anatot, ket nangtimbangak iti pirak, nga agdagup iti sangapulo ket pito a siklo, ket intedko kenkuana.
J'achetai le champ d'Anathoth au fils de Hanamel, mon oncle, et je lui pesai l'argent, dix-sept sicles d'argent.
10 Kalpasanna, nangisuratak iti maysa a lukuten a pagsuratan ket sinelyoak daytoy ken adda pay tattao a nangsaksi iti daytoy. Ket kalpasanna, nangtimbangak iti pirak.
J'ai signé l'acte, je l'ai scellé, j'ai appelé des témoins et je lui ai pesé l'argent dans les balances.
11 Kalpasanna, innalak ti naselyoan a kasuratan ti pananggatangko, a nakailanadan ti bilin ken linteg, kasta met ti saan a naselyoan a kasuratan.
Je pris l'acte d'achat, celui qui était scellé, contenant les conditions, et celui qui était ouvert;
12 Intedko ti naselyoan a kasuratan kenni Baruk a putot ni Nerias a putot ni Maaseias iti sangoanan ni Hanamel, a putot ti ulitegko, ken iti sangoanan dagiti saksi a nagpirma iti kasuratan, ken iti sangoanan dagiti amin a taga-Juda a nakatugaw iti paraangan ti pagbanbantayan dagiti guardia.
et je remis l'acte d'achat à Baruch, fils de Neriah, fils de Mahséja, en présence de Hanamel, fils de mon oncle, et en présence des témoins qui avaient signé l'acte d'achat, devant tous les Juifs qui siégeaient dans la cour des gardes.
13 Binilinko ngarud ni Baruk iti sangoananda. Kinunak,
J'ai donné cet ordre à Baruch en leur présence:
14 'Kastoy ti kuna ni Yahweh a Manakabalin-amin, a Dios ti Israel: Alaem dagitoy a kasuratan kasta met ti naselyoan a resibo ti pannanggatangko ken daytoy a kasuratan a saan a naselyoan. Ikabilmo dagitoy iti kabarbaro a banga tapno pumaut dagitoy.
L'Éternel des armées, le Dieu d'Israël, dit: « Prends ces actes, cet acte d'achat scellé et cet acte ouvert, et mets-les dans un vase d'argile, pour qu'ils durent plusieurs jours.
15 Ta kastoy ti kuna ni Yahweh a Mannakabalin-amin, a Dios ti Israel: Magatangto manen dagiti balbalay, kataltalunan ken kaubasan iti daytoy a daga.’
Car Yahvé des armées, le Dieu d'Israël, dit: « On achètera encore dans ce pays des maisons, des champs et des vignes.
16 Kalpasan a naitedko ti resibo ti pananggatangko kenni Baruk a putot a lalaki ni Nerias, nagkararagak kenni Yahweh a kinunak,
Après avoir remis l'acte d'achat à Baruch, fils de Neriah, j'ai prié l'Éternel, en disant,
17 'O, Apo a Yahweh! Sika laeng ti nangparsua kadagiti langlangit ken daga babaen iti naindaklan a kinapigsa ken pannakabalinmo. Awan ti ibagam a saanmo a kabaelan nga aramiden.
« Ah Seigneur Yahvé! Voici que tu as fait les cieux et la terre par ta grande puissance et par ton bras étendu. Rien n'est trop dur pour toi.
18 Impakitam ti kinapudnom iti tulagmo kadagiti rinibribu a tattao ken ipalpalak-ammo ti pannusa dagiti tattao kadagiti annakda a sumarsaruno kadakuada. Sika ti naindaklan ken nabileg a Dios; Yahweh a Mannakabalin-amin ti naganmo.
Tu fais preuve de bonté envers des milliers de personnes, et tu reverses l'iniquité des pères dans le sein de leurs enfants après eux. Ton nom est le Dieu grand et puissant, le Yahvé des armées:
19 Naindaklan ti kinasiribmo ken nabileg dagiti aramidmo, ta makitkitam amin a wagas dagiti tattao, tapno supapakam ti tunggal tao segun iti tignay ken aramidna.
grand par ses conseils et puissant par ses œuvres, qui a les yeux ouverts sur toutes les voies des enfants des hommes, pour rendre à chacun selon ses voies et selon le fruit de ses œuvres;
20 Nangaramidka kadagiti pagilasinan ken nakaskasdaaw iti daga ti Egipto. Agingga kadagitoy a tiempo ditoy Israel ken kadagiti amin a sangkataoan, pinagbalinmo a nalatak ti naganmo.
qui a opéré des signes et des prodiges au pays d'Égypte, jusqu'à ce jour, tant en Israël que parmi les autres hommes; et tu t'es fait un nom, comme il l'est aujourd'hui;
21 Ta inruarmo manipud Egipto dagiti tattaom nga Israel babaen kadagiti pagilasinan ken nakaskasdaaw nga aramidmo, babaen iti kinapigsam, ken pannakabalinmo a namagbuteng kadagiti kabusormi.
et tu as fait sortir ton peuple Israël du pays d'Égypte avec des signes, avec des prodiges, avec une main forte, avec un bras étendu, et avec une grande terreur;
22 Kalpasanna, intedmo kadakuada daytoy a daga—nga inkarim kadagiti kapuonanda nga itedmo kadakuada—daga a pagay-ayusan iti gatas ken diro.
et tu leur as donné ce pays, que tu avais juré à leurs pères de leur donner, un pays où coulent le lait et le miel.
23 Simrekda ngarud ken tinagikuada daytoy. Ngem saanda a nagtulnog iti timekmo wenno nagtungpal iti lintegmo. Awan ti tinungpalda kadagiti imbilinmo kadakuada nga aramidenda, isu nga impalak-ammo amin dagitoy a didigra kadakuada.
Ils y sont entrés et l'ont possédé, mais ils n'ont pas obéi à ta voix et n'ont pas suivi ta loi. Ils n'ont rien fait de tout ce que tu leur avais ordonné de faire. C'est pourquoi tu as fait venir sur eux tout ce malheur.
24 Kitaenyo! Dimmanunen dagiti pagbatayan iti ngato ti pader tapno makastrekda iti siudad ket sakupenda daytoy. Ta gapu iti kampilan, nakaro a panagbisin, ken angol, naiyawaten ti siudad iti ima dagiti Caldeo a mangraraut iti daytoy. Ta ti imbagam a mapasamak ket mapaspasamaken, ket maim-imatangamon ita daytoy.
« Voici, on a construit des rampes de siège contre la ville pour la prendre. La ville est livrée entre les mains des Chaldéens qui la combattent, à cause de l'épée, de la famine et de la peste. Ce que tu as dit est arrivé. Voici, tu le vois.
25 Ket kinunam a mismo kaniak, “Gumatangka iti talon babaen iti pirak ken mangayabka kadagiti saksi a mangpaneknek a ginatangmo daytoy, uray pay no maiyaw-awaten daytoy a siudad iti ima dagiti Caldeo.””’
Tu m'as dit, Seigneur Yahvé: « Achète le champ à prix d'argent, et appelle des témoins »; mais la ville a été livrée entre les mains des Chaldéens. »
26 Kastoy ti sao ni Yahweh nga immay kenni Jeremias, a kunana,
Alors la parole de Yahvé fut adressée à Jérémie, en ces termes:
27 “Kitaem! Siak ni Yahweh, a Dios ti sangkataoan. Adda aya met banag a saanko a kabaelan nga aramiden?
« Voici, je suis Yahvé, le Dieu de toute chair. Y a-t-il quelque chose de trop dur pour moi?
28 Isu a kastoy ti kuna ni Yahweh, 'Dumngegka, umadanin ti panangiyawatko iti daytoy a siudad iti ima dagiti Caldeo ken kenni Nebucadnezar, nga ari ti Babilonia. Sakupennanto daytoy.
C'est pourquoi Yahvé dit: Voici, je vais livrer cette ville entre les mains des Chaldéens, entre les mains de Nabuchodonosor, roi de Babylone, et il la prendra.
29 Umayto dagiti Caldeo a mangraraut iti daytoy a siudad ket puoranda daytoy, agraman dagiti balbalay nga iti rabaw dagiti bubong dagitoy ket agdaydayaw dagiti tattao kenni Baal ken nangibukbokda kadagiti arak a datonda kadagiti didiosen tapno pagpungtotendak.
Les Chaldéens, qui combattent cette ville, viendront et mettront le feu à cette ville, et ils la brûleront avec les maisons sur les toits desquelles ils ont offert de l'encens à Baal et versé des libations à d'autres dieux, pour m'irriter.
30 Ta dagiti tattao ti Israel ken Juda ket pudno a nangar-aramid iti dakes iti imatangko sipud pay iti kinaagtutuboda. Pudno a pinagpungtotdak dagiti tattao ti Israel gapu kadagiti aramid dagiti imada—kastoy ti pakaammo ni Yahweh—
« Car les enfants d'Israël et les enfants de Juda n'ont fait que ce qui était mauvais à mes yeux dès leur jeunesse; car les enfants d'Israël n'ont fait que m'irriter par l'ouvrage de leurs mains, dit l'Éternel.
31 ta pinagunget ken pinagpungtotdak daytoy a siudad sipud pay iti aldaw nga imbangonda daytoy. Nagtultuloy daytoy agingga iti agdama nga aldaw. Isu nga pukawekto daytoy iti imatangko
Car cette ville a été pour moi une provocation à ma colère et à ma fureur, depuis le jour où ils l'ont bâtie jusqu'à ce jour, pour que je l'enlève de devant ma face,
32 gapu kadagiti amin a kinadangkes dagiti tattao ti Israel ken Juda, dagiti banbanag nga inaramidda tapno pagpungtotendak—isuda, dagiti arida, dagiti prinsipe, papadi, dagiti profeta, ken tunggal tao iti Juda ken tunggal agnanaed idiay Jerusalem.
à cause de tout le mal que les enfants d'Israël et les enfants de Juda ont fait pour m'irriter, eux, leurs rois, leurs princes, leurs prêtres, leurs prophètes, les hommes de Juda et les habitants de Jérusalem.
33 Tinallikudandak ket saanda a kayat ti agsubli kaniak, nupay saanak a nagsardeng iti panangisurok kadakuada. Pinadasko ida a sinuroan, ngem awan ti uray maysa kadakuada a dimngeg tapno agpailinteg.
Ils m'ont tourné le dos, et non le visage. Bien que je les aie instruits, me levant de bonne heure et les instruisant, ils n'ont pas écouté pour recevoir l'instruction.
34 Kalpasanna, inkabilda dagiti makarimon a banbanag iti balay tapno tulawanda daytoy, ti balay a pakaawagan ti naganko.
Mais ils ont placé leurs abominations dans la maison qui porte mon nom, pour la souiller.
35 Kalpasanna, nangipatakderda kadagiti altar a pagdaydayawan para kenni Baal iti Tanap ti Ben Hinnom tapno idatonda dagiti annakda a lallaki ken babbai kenni Molec, maysa daytoy a banag a saanko nga imbilin kadakuada nga aramidenda, maysa a banag nga iti kaanoman ket saanko pulos a napanunot—daytoy a makarurod a banag nga inaramidda tapno isungsongda nga agbasol ti Juda.'
Ils ont bâti les hauts lieux de Baal, qui sont dans la vallée du fils de Hinnom, pour faire passer leurs fils et leurs filles par le feu à Moloch, ce que je ne leur ai pas commandé. Il ne m'est même pas venu à l'esprit qu'ils devaient faire cette abomination, pour faire pécher Juda. »
36 Isu nga ita, Siak a ni Yahweh a Dios ti Israel, ibagak daytoy maipapan iti daytoy a siudad, ti siudad nga ibagbagayo, 'Naipaiman daytoy iti ari ti Babilonia babaen iti kampilan, nakaro a panagbisin, ken angol.'
Maintenant, Yahvé, le Dieu d'Israël, dit au sujet de cette ville dont vous dites: « Elle a été livrée entre les mains du roi de Babylone par l'épée, par la famine et par la peste »:
37 Makitayonto, urnongekto ida manipud iti tunggal daga a nangipanak kadakuada gapu iti pungtot ken nakaro nga ungetko. Isublikto ida iti daytoy a lugar ken agbiagdanto ditoy a sitatalged.
« Voici, je les rassemblerai de tous les pays où je les ai chassés dans ma colère, dans ma fureur et dans ma grande indignation, et je les ramènerai dans ce lieu. Je les ferai habiter en sécurité.
38 Ket isudanto dagiti tattaok, ken Siakto ti Diosda.
Alors ils seront mon peuple, et je serai leur Dieu.
39 Ikkakto ida iti maymaysa a puso ken maymaysa a wagas a panangdayaw kaniak iti inaldaw, tapno nasayaatto ti pagbanaganda kasta met dagiti kaputotanda a sumarsaruno kadakuada.
Je leur donnerai un seul cœur et une seule voie, afin qu'ils me craignent toujours, pour leur bien et celui de leurs enfants après eux.
40 Ket agaramidakto iti agnanayon a tulag kadakuada isu a saankonto ida a tallikudan. Aramidek daytoy tapno ipaayko kadakuada ti pagimbaganda ken ikabilkonto iti pusoda ti panagraem kaniak. Iti kasta saandanton nga agsardeng nga agtungpal kaniak.
Je conclurai avec eux une alliance éternelle, et je ne me détournerai pas de les suivre pour leur faire du bien. Je mettrai ma crainte dans leur cœur, pour qu'ils ne s'éloignent pas de moi.
41 Ket naragsakakto a mangaramid iti kinaimbag kadakuada. Sipupudnoakto a mangimula kadakuada iti daytoy a daga iti amin a pusok ken iti amin a kinasiasinok.
Oui, je me réjouirai d'eux pour leur faire du bien, et je les planterai dans ce pays avec assurance, de tout mon cœur et de toute mon âme. »
42 Ta kastoy ti kuna ni Yahweh, 'Kas iti panangiyegko kadagitoy amin a nakaro a didigra kadagitoy a tattao, kasta met nga iyegkonto kadakuada dagiti amin a nasasayaat a banbanag nga imbagak nga aramidek kadakuada.
Car Yahvé dit: « De même que j'ai fait venir sur ce peuple tout ce grand malheur, de même je ferai venir sur lui tout le bien que je lui ai promis.
43 Ket magatangto dagiti taltalon iti daytoy a daga, nga ibagbagayo, “Daytoy a daga ket nadadael, awanto ti uray tao wenno ayup iti daytoy. Naipaiman daytoy kadagiti Caldeo.”
On achètera des champs dans ce pays dont vous dites: « Il est désert, sans homme ni bête. Il est livré entre les mains des Chaldéens ».
44 Gumatangdanto kadagiti taltalon babaen iti pirak ket agisuratdanto kadagiti naselyoan a kasuratan. Ummongendanto dagiti saksi iti daga ti Benjamin, iti entero a Jerusalem ken kadagiti siudad ti Juda, kadagiti siudad iti katurturodan a pagilian ken kadagiti kapatadan ken kadagiti siudad iti Negev. Ta isublikto kadakuada ti sigud a napintas a kasasaadda—kastoy ti pakaammo ni Yahweh.'''
Onachètera des champs à prix d'argent, on signera les actes, on les scellera, on appellera des témoins, dans le pays de Benjamin, dans les environs de Jérusalem, dans les villes de Juda, dans les villes de la montagne, dans les villes de la plaine, dans les villes du Midi, car je ferai revenir leur captivité, dit Yahvé.

< Jeremias 32 >