< Dagiti Aramid 12 >

1 Ita, kadagidiay metlaeng a tiempo, ni Herodes nga ari, inkabilna ti imana iti dadduma kadagiti nagtaud iti taripnong tapno pagaramidanna ida iti saan a nasayaat.
Aga sel ajal pistis kuningas Heroodes käe mõnede külge kogudusest, et neile kurja teha.
2 Pinatayna ni Santiago a kabsat ni Juan babaen iti kampilan.
Ta tappis mõõgaga Jaakobuse, Johannese venna.
3 Kalpasan a nakitana a naay-ayo daytoy dagiti Judio, intuloyna a tiniliw met ni Pedro. Dayta ket kabayatan dagiti aldaw ti saan a nalebaduraan a tinapay.
Kui ta nägi, et see juutidele meeldis, mõtles ta kinni võtta ka Peetruse. See oli hapnemata leibade pühal.
4 Kalpasan a tiniliwda isuna, impupokna isuna iti pagbaludan ken nangdutok isuna iti uppat a bunggoy dagiti soldado a mangbantay kenkuana; pangpanggepenna nga ipan isuna kadagiti tattao kalpasan ti Ilalabas.
Heroodes vahistas Peetruse ja heitis ta vangi, andes ta nelja neljamehelise sõdurite salga valvata. Heroodes kavatses ta pärast paasapühi kohtumõistmiseks rahva ette tuua.
5 Isu a ni Pedro ket nagtalinaed iti pagbaludan, ngem sipapasnek ti taripnong a nagkararag iti Dios para kenkuana.
Nõnda siis oli Peetrus vangis, aga kogudus palvetas tuliselt Jumala poole tema pärast.
6 Iti rabii ti aldaw sakbay iti ipapan ni Herodes a mangirruar kenkuana, matmaturog ni Pedro iti nagbaetan ti dua a soldado, nagalutan iti dua a kawar; ken adda dagiti guardia iti sango ti ruangan a mangbanbantay iti pagbaludan.
Ööl enne seda, kui Heroodes tahtis ta kohtu ette tuua, magas Peetrus kahe sõduri vahel kahe ketiga aheldatult, ja tunnimehed valvasid sissepääsu juures.
7 Pagammoan, adda anghel ti Apo a kellaat a nagparang iti abayna, ket adda lawag a nagraniag iti selda. Sinagidna iti sikigan ni Pedro ken riniingna isuna ket kinunana, “Partakam ti bumangon.” Kalpasanna, dagiti kawar ket natinnag manipud kadagiti imana.
Ja vaata, järsku ilmus Issanda ingel ja valgus säras vangikongis. Ingel lõi Peetrust vastu külge ja äratas ta üles. „Ruttu, tõuse üles!“ütles ta ja ahelad langesid Peetruse randmetelt.
8 Kinuna ti anghel kenkuana, “Agkaweska ken ikursongmo dagiti sandaliasmo.” Kasta ngarud ti inaramid ni Pedro. Kinuna ti anghel kenkuana, “Ikawesmo ti makinruar a pagan-anaymo ken surotennak.”
Siis ingel ütles talle: „Pane riided selga ja sandaalid jalga.“Ja Peetrus tegi nii. „Pane kuub endale ümber ja järgne mulle, “ütles ingel.
9 Isu a simmurot ni Pedro ket rimmuarda. Saanna nga ammo a ti inaramid ti anghel ket pudno. Iti pagarupna, sirmata ti makitkitana.
Peetrus tuli tema järel vanglast välja ega teadnud, et see, mis ingel tegi, päriselt sündis; ta mõtles, et ta nägi nägemust.
10 Kalpasan a linabsanda ti umuna a guardia ken ti maikadua, dimtengda iti landok a ruangan nga agturong iti siudad; naglukat daytoy a bukbukodna para kadakuada. Rimmuarda ken simmalogda iti kalsada, ket dagus a pinanawan isuna ti anghel.
Nad möödusid esimesest ja teisest valvepostist ja jõudsid linna viiva raudvärava juurde. See avanes neile iseenesest ja nad väljusid. Kui nad olid kõndinud ühe tänavapikkuse, jättis ingel ta järsku maha.
11 Idi agbalaw ni Pedro, kinunana, “Ita, pudno nga ammokon nga imbaon ti Apo ti anghelna ket insalakannak manipud iti ima ni Herodes, ken manipud iti amin a namnamaen dagiti tattao a Judio.”
Siis Peetrus tuli enesesse tagasi ja ütles: „Nüüd ma tean ilma igasuguse kahtluseta, et Issand on läkitanud oma ingli ja on mind päästnud Heroodese käest ja kõigest, mida juudi rahvas ootas.“
12 Kalpasan a naamirisna daytoy, dimteng isuna iti balay ni Maria, ti ina ni Juan a ti apilyedona ket Marcos; adu a namati ti naguummong sadiay ken agkarkararag.
Ja märgates, kus ta on, tuli ta Maarja maja juurde, kes on Markuseks hüütava Johannese ema. Sinna oli palju inimesi kogunenud palvetama.
13 Idi nagtuktok isuna iti ridaw ti ruangan, immay simmungbat ti adipen a babai a managan Rhoda.
Peetrus koputas väravale ja teenijatüdruk nimega Roode tuli sinna kuulatama.
14 Idi nabigbigna ti timek ni Pedro, saannan a linukatan ti ridaw gapu iti ragsakna; no di ket nagtaray isuna a napan iti siled; impadamagna nga agtaktakder ni Pedro iti ridaw.
Kui ta Peetruse hääle ära tundis, oli ta nii rõõmus, et jooksis tagasi ust avamata ja hüüdis: „Peetrus on värava juures!“
15 Isu a kinunada kenkuana, “Agmauyongka.” Ngem impapilitna a dayta ti pudno. Kinunada, “Dayta ket ti anghelna.”
„Sa oled arust ära, “ütlesid nad talle. Aga kui ta kinnitas, et see on nõnda, ütlesid nad: „See on tema ingel!“
16 Ngem intuloy ni Pedro ti nagtuktuktok, ket idi linukatanda ti ridaw, nakitada isuna ket nagsiddaawda.
Aga Peetrus koputas edasi. Kui nad ukse avasid, nägid nad teda ja jahmusid.
17 Nagsenyas ni Pedro kadakuada babaen iti imana nga agulimekda, ken imbagana kadakuada no kasano nga inruar isuna ti Dios idiay pagbaludan. Kinunana, “Ipadamagyo dagitoy a banbanag kenni Santiago ken kadagiti kakabsat a lallaki.” Kalpasanna, pimmanaw isuna ket napan iti sabali a lugar.
Peetrus aga viipas käega, et nad vait oleksid, ja jutustas neile, kuidas Issand oli ta vanglast välja toonud. „Rääkige sellest Jaakobusele ja vendadele!“ütles ta ja läks sealt ära teise kohta.
18 Ita, idi umaldawen, awan ti uray bassit a gagar kadagiti soldado maipapan iti napasamak kenni Pedro.
Aga hommikul oli suur segadus sõdurite hulgas, kui nad püüdsid aru saada, mis Peetrusega oli juhtunud.
19 Kalpasan a biniruk isuna ni Herodes ket saanna a mabirukan isuna, pinalutpotna dagiti guardia ket kalpasanna, imbilinna a mapapatayda. Kalpasanna, simmalog isuna manipud Judea ket nagturong idiay Caesarea ket nagtalinaed sadiay.
Ja kui Heroodes laskis paiga põhjalikult läbi otsida ja teda ei leidnud, kuulas ta vangivalvurid üle ja käskis nad hukata. Siis läks Heroodes Juudamaalt Kaisareasse ja jäi sinna mõneks ajaks.
20 Ita, nakapungtot unay ni Herodes kadagiti tattao ti Tiro ken Sidon. Nagkuyog dagitoy a napan kenkuana. Inallukoyda ni Blasto, a katulongan ti ari, a tulunganna ida. Ket dinawatda ti kapia, gapu ta adda idi naawat ti pagilianda a taraon manipud iti pagilian ti ari.
Ent Heroodes kandis viha Tüürose ja Siidoni rahva peale. Need tulid ühel meelel tema juurde ja, saanud kuninga kambriülema Blastose poolehoiu, palusid rahu; sest nad said oma toidu kuninga aladelt.
21 Iti naituding nga aldaw, nagkawes ni Herodes iti pagan-anayna kas ari ket nagtugaw iti trono; nagbitla kadakuada.
Määratud päeval istus Heroodes kuninglikku rüüd kandes oma troonil ja pidas rahvale kõne.
22 Nagpukkaw dagiti tattao, “Daytoy ket timek iti maysa a dios, saan nga iti tao!
Rahvas hüüdis: „See ei ole inimese, vaid jumala hääl!“
23 Dagus a dinangran isuna ti anghel ti Dios, gapu ta saanna nga inted iti Dios ti pammadayaw; kinnan isuna dagiti igges ket natay.
Aga otsekohe lõi teda Issanda ingel, sest et ta ei andnud au Jumalale. Ja ussidest sööduna ta suri.
24 Ngem ti sao ti Dios ket dimmakel ken immadu.
Aga Jumala sõna kasvas ja levis.
25 Kalpasan a lineppas da Bernabe ken Saulo ti gapuanan iti nakaibaonanda idiay Jerusalem, nagsublida manipud sadiay; inkuyogda ni Juan, a Marcos ti apilyedona.
Ja Barnabas ja Saulus tulid tagasi Jeruusalemmast, kui nad olid täitnud oma ülesande, ning võtsid enestega ühes ka Johannese, keda hüüti Markuseks.

< Dagiti Aramid 12 >