< II Samuel 18 >

1 Binilang ni David dagiti soldado a kaduana ket nangdutok kadagiti kapitan ti rinibribu ken kadagiti kapitan ti ginasot a mangituray kadakuada.
David compta le peuple qui était avec lui, et il établit sur eux des chefs de milliers et des chefs de centaines.
2 Ket imbaon ni David dagiti armada, kakatlo ti adda iti babaen iti panangituray ni Joab, ti sabali a kakatlo ket adda iti babaen iti panangituray ni Abisai a putot a lalaki ni Zeruyas a kabsat a lalaki ni Joab, ken ti sabali manen a kakatlo iti adda iti babaen iti panangituray ni Ittai a Geteo. Kinuna ti ari iti armada, “Kumuyogak met kadakayo.
David fit partir le peuple, un tiers sous la conduite de Joab, un tiers sous la conduite d'Abischaï, fils de Tseruja, frère de Joab, et un tiers sous la conduite d'Ittaï, le Gittien. Le roi dit au peuple: « Moi aussi, je sortirai moi-même avec vous. »
3 Ngem kinuna dagiti lallaki, “Saankan a masapul nga umay iti gubatan, ta no aglibaskami awan bibiangda kadakami, wenno no matay ti kagudua kadakami awan bibiangda. Ngem sangapulo a ribu kadakami iti kaibatogam! Ngarud, nasaysayaat a nakasaganaka a mangtulong kadakami manipud iti siudad.”
Mais le peuple dit: « Tu ne sortiras pas, car si nous nous enfuyons, ils ne prendront pas soin de nous, et si la moitié d'entre nous meurt, ils ne prendront pas soin de nous. Mais toi, tu vaux dix mille d'entre nous. C'est pourquoi il vaut mieux maintenant que tu sois prêt à nous aider à sortir de la ville. »
4 Simmungbat ngarud ti ari kadakuada, “Aramidekto ti aniaman a kasasayaatan para kadakayo.” Nagtakder ti ari iti abay ti ruangan ti siudad bayat iti irurruar dagiti amin nga armada a ginasot ken rinibribu.
Le roi leur dit: « Je ferai ce qui vous semble le mieux. » Le roi se tenait près de la porte, et tout le peuple sortait par centaines et par milliers.
5 Binilin ti ari da Joab, Abisai ken Ittai a kunana, “Ipagpagapoyo kaniak ket makilangenlangenkayo a nasayaat iti agtutubo, kenni Absalom.” Nangngeg amin dagiti tattao ti ari nga imbilinna kadagiti kapitan daytoy maipapan kenni Absalom.
Le roi donna cet ordre à Joab, à Abishaï et à Ittaï: « Traitez avec douceur, pour moi, le jeune Absalom. » Tout le peuple entendit les ordres que le roi donna à tous les chefs au sujet d'Absalom.
6 Isu a napan dagiti armada iti away a makigubat iti Israel; nagsaknap ti gubat iti kabakiran ti Efraim.
Et le peuple sortit en campagne contre Israël, et la bataille eut lieu dans la forêt d'Ephraïm.
7 Naparmek sadiay dagiti armada ti Israel iti sangoanan dagiti soldado ni David; adu ti napapatay sadiay iti dayta nga aldaw ket duapulo a ribu a tattao ti napapatay.
Le peuple d'Israël y fut battu devant les serviteurs de David, et il y eut ce jour-là une grande défaite de vingt mille hommes.
8 Nagsaknap ti gubat iti entero nga away, ket ad-adu a tattao ti natay iti kabakiran ngem babaen iti kampilan.
Car le combat s'étendit là sur toute la surface du pays, et la forêt dévora ce jour-là plus de gens que l'épée n'en dévora.
9 Nairana a nasabat ni Absalom dagiti sumagmamano kadagiti soldado ni David. Nakasakay ni Absalom iti mulona, ket napan ti mulo iti sirok iti nasamek a sangsanga ti dakkel a kayo ti lugo, ket naisalat ti ulona kadagiti sangsanga ti kayo. Nabati isuna nga agbitbitin iti nagbaetan ti daga ken ti tangatang bayat iti panagtultuloy ti pagsaksakayanna a mulo.
Absalom rencontra par hasard les serviteurs de David. Absalom était monté sur sa mule, et la mule passa sous les rameaux épais d'un grand chêne; sa tête s'accrocha au chêne, et il fut suspendu entre le ciel et la terre; la mule qui était sous lui continua son chemin.
10 Adda nakita iti daytoy ket imbagana kenni Joab, “Adtoy, nakitak ni Absalom nga agbitbitin iti kayo ti lugo!”
Un homme le vit et le rapporta à Joab, en disant: « Voici, j'ai vu Absalom suspendu à un chêne. »
11 Kinuna ni Joab iti lalaki a nangibaga kenkuana iti maipanggep kenni Absalom, “Adtoy! Nakitam isuna! Apay a saanmo a pinatay isuna nga intinnag iti daga? Ikkanka koman iti sangapulo a siklo ti pirak ken maysa a barikes.”
Joab dit à l'homme qui lui avait raconté: « Voici, tu l'as vu, et pourquoi ne l'as-tu pas frappé là, à terre? Je t'aurais donné dix pièces d'argent et une ceinture. »
12 Simmungbat ti lalaki kenni Joab, “Uray pay makaawatak iti sangaribu a siklo ti pirak, saankonto latta nga iyunnat ti imak a maibusor iti anak ti ari, gapu ta nangngegmi amin ti panangbilin ti ari kenka, Abisai, ken ni Ittai, a kunana, 'Awan ti siasinoman a mangsagid ti agtutubo a ni Absalom.'
L'homme dit à Joab: « Quand bien même je recevrais mille pièces d'argent dans ma main, je n'étendrai pas ma main contre le fils du roi, car le roi vous a ordonné, à toi, à Abishaï et à Ittaï, de prendre garde que personne ne touche au jeune Absalom.
13 No impustak man ti biagko gapu iti inuulbod (ket awan ti mailimed iti ari), baybay-andakto met laeng.”
Sinon, si j'avais commis une faute contre sa vie (et il n'y a pas d'affaire cachée au roi), tu te serais toi-même dressé contre moi. »
14 Ket kinuna ni Joab, “Saanka nga urayenen.” Isu a nangala ni Joab iti tallo a gayang ket induyokna dagitoy iti puso ni Absalom, kabayatan a sibibiag pay laeng isuna ken agbitbitin iti lugo.
Alors Joab dit: « Je ne vais pas attendre comme ça avec toi. » Il prit trois fléchettes dans sa main et les enfonça dans le cœur d'Absalom, encore vivant, au milieu du chêne.
15 Ket pinalawlawan dagiti sangapulo nga agtutubo a nangawit kadagiti kalasag ni Joab ni Absalom, dinarupda isuna, ket pinapatayda isuna.
Dix jeunes gens qui portaient l'armure de Joab entourèrent Absalom, le frappèrent et le tuèrent.
16 Kalpasanna pinuyotan ni Joab ti trumpeta, ket nagsubli ti armada manipud iti panangkamkamatda iti Israel, ta pinagsubli ni Joab ti armada.
Joab sonna de la trompette, et le peuple revint de la poursuite d'Israël, car Joab retenait le peuple.
17 Innalada ni Absalom ket impuruakda isuna iti dakkel nga abut iti kabakiran; impunponda ti bangkayna iti sirok ti dakkel a penpen dagiti batbato, kabayatan a naglibas amin ti Israel, tunggal tao iti pagtaenganna.
Ils prirent Absalom et le jetèrent dans une grande fosse dans la forêt, et ils élevèrent sur lui un très grand monceau de pierres. Puis tout Israël s'enfuit, chacun dans sa tente.
18 Ita ni Absalom, kabayatan a sibibiag pay laeng, ket nangipatakder iti dakkel nga adigi a bato idiay Tanap ti Ari, ta kinunana, “Awananak iti anak a lalaki a mangitandudo iti pakalaglagipan ti naganko.” Impanaganna iti adigi ti naganna, isu a naawagan iti Baton-lagip ni Absalom aginggana iti daytoy nga aldaw.
Or Absalom, de son vivant, avait pris et élevé pour lui-même la colonne qui est dans la vallée du roi, car il disait: « Je n'ai pas de fils pour perpétuer mon nom. » Il donna au pilier le nom de son propre nom. On l'appelle aujourd'hui encore le monument d'Absalom.
19 Ket kinuna ni Ahimaas a putot ni Zadok, “Palubosandak nga agtaray itan a mapan mangipakaammo ti naimbag a damag iti ari, no kasano nga inispal ni Yahweh isuna manipud kadagiti kabusorna.”
Alors Achimaaz, fils de Tsadok, dit: « Je cours maintenant porter au roi la nouvelle que Yahvé l'a vengé de ses ennemis. »
20 Simmungbat ni Joab kenkuana, “Saan a sika ti mapan mangibaga ti damag ita nga aldaw; masapul nga aramidem daytoy iti sabali nga aldaw. Awan ti maibagam a damag ita gapu ta natay ti anak ti ari.”
Joab lui dit: « Tu ne dois pas être porteur de nouvelles aujourd'hui, mais tu en porteras un autre jour. Mais aujourd'hui, tu ne dois pas porter de nouvelles, car le fils du roi est mort. »
21 Kalpasanna kinuna ni Joab iti maysa a Cusita, “Mapanmo ibaga iti ari no ania ti nakitam.” Nagkurno ti Cusita kenni Joab, ket nagtaray.
Alors Joab dit au Cuschite: « Va, raconte au roi ce que tu as vu! » Le Cuschite s'inclina devant Joab, et courut.
22 Ket kinuna manen ni Ahimaas na putot a lalaki ni Zadok kenni Joab, “Uray ania ti mapasamak, pangaasim ta pagtarayendak met ket surotek ti Cusita.” Simmungbat ni Joab, “Apay a kayatmo ti mapan, anakko, makitam met nga awanto ti magungonam gapu iti damag?”
Ahimaaz, fils de Tsadok, dit encore à Joab: « Quoi qu'il en soit, permettez-moi de courir aussi après le Cushite. » Joab dit: « Pourquoi veux-tu courir, mon fils, puisque tu n'auras pas de récompense pour cette nouvelle? »
23 “Aniaman ti mapasamak, kinuna ni Ahimaas, “Tumarayak.” Isu a sinungbatan ni Joab isuna, “Tumarayka.” Ket timmaray ni Ahimaaz iti dalan a kapatadan, ket inunaanna ti Cusita.
« Mais quoi qu'il arrive, dit-il, je courrai. » Il lui dit: « Cours! » Achimaats courut par le chemin de la plaine et devança le Cushite.
24 Ita, agtugtugaw ni David iti nagbaetan dagiti akin-uneg ken akinruar a pagserkan. Immuli ti agwanwanawan iti atep ti pagserkan nga agturong iti pader ket nagtannawag. Iti ikikitana, nakitana ti maysa a lalaki a sumungsungad nga agtartaray nga agmaymaysa
Or David était assis entre les deux portes. La sentinelle monta sur le toit de la porte qui donnait sur la muraille; elle leva les yeux et regarda, et voici, un homme courait seul.
25 Nagpukkaw ti agwanwanawan ket imbagana iti ari. Ket kinuna ti ari, “No is-isuna, adda ti damag iti ngiwatna.” Umasideg nga umasideg ti agtartaray ket nakaasidegen iti siudad.
La sentinelle poussa un cri et en informa le roi. Le roi dit: « S'il est seul, il y a des nouvelles dans sa bouche. » Il s'approcha de plus en plus près.
26 Nakita manen ti agwanwanawan ti sabali a lalaki nga agtartaray, ket inayaban ti agwanwanawan ti agbanbantay iti pagserkan; kinunana, “Kitaem, adda manen iti sabali a lalaki nga agtartaray nga is-isuna.” Kinuna ti ari, “Umay met isuna mangyeg iti damag.”
La sentinelle vit un autre homme qui courait; la sentinelle appela le portier et dit: « Voici un homme qui court seul! ». Le roi dit: « Il apporte aussi des nouvelles. »
27 Isu a kinuna ti agwanwanawan, “Ti ammok, ti panagtartaray ti lalaki iti sangoanan ket kasla iti panagtartaray ni Ahimaas a putot a lalaki ni Zadok.” Kinuna ti ari, “Naimbag isuna a tao ket um-umay nga addaan iti naimbag a damag.”
La sentinelle dit: « Je pense que la course du premier est semblable à celle d'Ahimaaz, fils de Zadok. » Le roi dit: « C'est un homme bon, et il vient avec de bonnes nouvelles. »
28 Kalpasanna immawag ni Ahimaas ket kinunana iti ari, “Nasayaat ti amin.” Ket nagkurno isuna iti sangoanan ti ari a nagdisso ti rupana iti daga ket kinunana, “Madaydayaw ni Yahweh a Diosmo, a nangipaima kadagiti tattao a nangilayat kadagiti imada a maibusor iti apok nga ari.”
Achimaats appela et dit au roi: « Tout va bien. » Il se prosterna devant le roi, le visage tourné vers la terre, et dit: « Béni soit Yahvé ton Dieu, qui a délivré les hommes qui levaient la main contre mon seigneur le roi! ».
29 Isu a simmungbat ti ari, “Nasayaat kadi ti kasasaad ti agtutubo a ni Absalom?” Simmungbat ni Ahimaas, “Idi imbaonnak ni Joab nga adipen ti ari kenka, apo ari, nakitak ti kasta unay a pannakariribuk, ngem saanko nga ammo no ania daydiay.”
Le roi dit: « Le jeune Absalom se porte-t-il bien? » Ahimaaz répondit: « Quand Joab a envoyé le serviteur du roi, moi aussi ton serviteur, j'ai vu un grand tumulte, mais je ne sais pas ce que c'était. »
30 Ket kinuna ti ari, “Agpaigidka ket agtakderka ditoy.” Isu a nagpaigid ni Ahimaas, ket nagtakder a saan nga immal-alis.
Le roi dit: « Viens et tiens-toi là. » Il vint et s'arrêta.
31 Kasangsangpet la unay ti Cusita ket kinunana, “Adda ti naimbag a damag para iti apok nga ari, ta imbalesnaka ni Yahweh ita manipud kadagiti amin nga immalsa a maibusor kenka.”
Voici qu'arrive le Cuschite. Le Cuschiite dit: « Bonne nouvelle pour mon seigneur le roi, car Yahvé t'a vengé aujourd'hui de tous ceux qui se sont élevés contre toi. »
32 Ket kinuna ti ari iti Cusita, “Naimbag kadi ti sasaaden ti agtutubo a ni Absalom?” Insungbat ti Cusita, “Rumbeng koma a lak-amen dagiti kabusor ti apok nga ari, ken dagiti amin nga immalsa a maibusor kenka a mangdangran kenka, iti kas iti linak-am ti agtutubo.”
Le roi dit au Cushite: « Le jeune Absalom se porte-t-il bien? » Le Cushite répondit: « Que les ennemis de mon seigneur le roi, et tous ceux qui s'élèvent contre vous pour vous faire du mal, soient comme ce jeune homme. »
33 Ket kasta unay ti panagpulkok ti ari, ket immuli isuna iti siled iti ngatoen ti pagserkan ket nagsangit. Iti ipapanna ket nagladingit, “Anakko nga Absalom, anakko, anakko nga Absalom! Siak la koman iti natay a saan a sika, Absalom, anakko, anakko!”
Le roi fut très ému; il monta dans la chambre au-dessus de la porte et pleura. Tout en allant, il disait: « Mon fils Absalom! Mon fils, mon fils Absalom! Je voudrais être mort à ta place, Absalom, mon fils, mon fils! »

< II Samuel 18 >