< 2 Cronicas 26 >
1 Innala dagiti tattao ti Juda ni Uzzias nga agtawen iti 16 ket insaadda isuna nga ari a kas kasukat ti amana a ni Amazias.
Tout le peuple de Juda prit Ouzzia, alors âgé de seize ans, et le proclama roi à la place de son père Amacia.
2 Isuna ti nangibangon manen iti Elat ket insublina daytoy iti Juda. Kalpasan dayta, pimmusay ti ari.
Il rebâtit Elot et la restitua à Juda, après que le roi se fut endormi avec ses aïeux.
3 Agtawen ni Uzzias iti 16 idi nangrugi nga agturay. Nagturay isuna iti 52 a tawen idiay Jerusalem. Jecolia ti nagan ti inana a taga-Jerusalem.
Agé de seize ans à son avènement, Ouzzia régna cinquante-deux ans à Jérusalem. Le nom de sa mère était Yekholia, de Jérusalem.
4 Inaramidna ti umno iti imatang ni Yahweh, sinurotna dagiti pagulidan ti amana a ni Amazias, iti amin nga inaramidna.
Il fit ce qui est droit aux yeux de l’Eternel, suivant en tout l’exemple de son père Amacia.
5 Napasnek isuna nga agtulnog iti Dios kadagidi aldaw ni Zacarias a mamalbalakad kenkuana maipapan iti panagtulnog iti Dios. Kabayatan iti tiempo a nagtulnog isuna kenni Yahweh, pinarang-ay isuna ti Dios.
Il s’appliqua à rechercher Dieu tant que vécut Zekhariahou, qui savait inspirer la crainte de Dieu. Et tant qu’il recherchait le Seigneur, Dieu lui donnait le succès.
6 Napan ginubat ni Uzzias dagiti Filisteo. Rinebbana dagiti pader iti siudad ti Gat, Jamnia ken Asdod; nangbangon isuna kadagiti siudad iti pagilian ti Asdod ken kadagiti dadduma a lugar idiay Filistia.
Il entra en campagne pour combattre les Philistins, renversa les remparts de Gath, de Jabné, d’Asdod, et fortifia des villes dans le territoire d’Asdod et d’autres régions des Philistins.
7 Tinulongan ti Dios iti pannakigubatna kadagiti Filisteo, kadagiti Arabo nga agnanaed iti Gurbaal ken kadagiti Meunita.
Dieu l’assista contre les Philistins, les Arabes établis à Gour-Baal, et les Meounites.
8 Nagbuis dagiti Ammonita kenni Uzzias, ket nagdinnamag ti kinalatakna kadagiti dadduma a daga, uray pay iti pagserkan ti Egipto ta bimmileg isuna iti kasta unay.
Les Ammonites aussi offrirent des présents à Ouzzia. Sa renommée se répandit jusqu’au territoire d’Egypte, car il acquit une extrême puissance.
9 Malaksid iti daytoy, nangipatakder ni Uzzias kadagiti torre idiay Jerusalem iti Ruangan ti Suli, iti Ruangan ti Tanap, ken iti pagsikkoan ti bakud, ket pinatibkerna dagitoy.
Ouzzia bâtit des tours à Jérusalem, sur la porte de l’Angle, sur la porte de la Vallée et sur l’Encoignure, et les rendit très fortes.
10 Nangipatakder pay isuna kadagiti torre a pagwanawanan iti let-ang ken nagkali iti adu a bubon ta adu ti ayupna kadagiti tanap ken kadagiti kapatadan. Addaan isuna kadagiti mannalon ken agay-aywan kadagiti ubas iti katurturodan a pagilian ken kadagiti nadam-eg a taltalon, ta pagay-ayatna ti panagtalon.
Il bâtit aussi des tours dans le désert, fit creuser de nombreuses citernes, car il avait un nombreux bétail dans les terres basses et dans la plaine, des laboureurs et des vignerons dans les montagnes et les champs fertiles, ayant beaucoup de goût pour l’agriculture.
11 Malaksid iti daytoy, addaan ni Uzzias iti armada a mannakigubat a sisasagana a makigubat, a nabingbingay babaen kadagiti bilangda a binilang da Jeiel nga eskriba, ken Maaseyas nga opisial iti babaen ti turay ni Hananias a maysa kadagiti mangidadaulo iti armada ti ari.
Ouzzia eut une armée de gens de guerre allant en campagne par bandes selon le contingent fixé par les soins de Yeïêl, le secrétaire, et Maassêyahou, le préfet, sous la direction de Hananiahou, l’un des lieutenants royaux.
12 Agdagup iti 2, 600 dagiti panguloen dagiti kapuonanda, a mannakigubat a lallaki.
Le nombre des chefs de famille parmi ces guerriers était en tout de deux mille six cents.
13 Adda 307, 500 a lallaki iti babaen ti panangidauloda a nalaing a makigubat, tapno tumulong iti ari a makiranget iti kabusor.
Sous leur direction il y avait une armée active de trois cent sept mille cinq cents combattants, vaillants guerriers pour aider le roi contre l’ennemi.
14 Ni Uzzias ti nangted kadagiti masapsapul ti armada- kalasag, gayang, helmet, kabal, bai ken pana, ken kadagiti bato a pagpallatibong.
Ouzzia leur fit préparer, à toute l’armée, des boucliers, des lances, des casques, des cuirasses, des carquois et les pierres de fronde.
15 Idiay Jerusalem, ket nangaramid isuna kadagiti makina, nga inembento dagiti nalalaing a lallaki tapno maikabil kadagiti torre ken kadagiti igid ti pader, nga isu ti pangitamaanda kadagiti bai ken dadakkel a batbato. Nagdinnamag ti kinalatakna agingga kadagiti adayo a dagdaga gapu ta tinulongan ti Dios iti kasta unay agingga a bimmileg isuna iti kasta unay.
Il fit aussi fabriquer à Jérusalem des engins imaginés par un ingénieur, qui devaient être placés sur les tours et les angles, et lancer des traits et de grosses pierres; aussi sa renommée s’étendit-elle au loin, car il se fit seconder à merveille jusqu’à devenir puissant.
16 Ngem idi nagbalin a nabileg ni Uzzias, timmangsit isuna isu a nagtignay a sidadangkes; binusorna ni Yahweh a Diosna, ta simrek isuna iti balay ni Yahweh tapno agpuor iti insenso iti altar ti insenso.
Mais dans la puissance, son cœur s’enorgueillit jusqu’au crime; il fut rebelle contre l’Eternel, son Dieu, et pénétra dans le sanctuaire de l’Eternel, pour faire des fumigations sur l’autel des parfums.
17 Sinaruno isuna ni Azarias a padi a kaduana ti walopulo a natutured a papadi ni Yahweh.
Azariahou, le prêtre, entra derrière lui, accompagné des prêtres de l’Eternel, au nombre de quatre-vingts hommes courageux,
18 Nilappedanda ni Uzzias nga ari ket kinunada kenkuana, “Saanmo a biang, ari Uzzias ti agpuor iti insenso kenni Yahweh ngem dagiti laeng papadi a putot a lallaki ni Aaron ti naikonsagrar kenni Yahweh tapno agpuor iti insenso ti makinbiang iti daytoy. Rummuarka iti nasantoan a disso ta nagsalungasingka. Saannakanto a padayawan ni Yahweh a Dios gapu iti daytoy.”
qui s’opposèrent au roi Ouzzia et lui dirent: "Ce n’est pas ton rôle, Ouzzia, d’offrir l’encens à l’Eternel; c’est celui des prêtres, des descendants d’Aaron, consacrés à ce soin; sors du sanctuaire, car tu as péché, et cela ne te fait point honneur devant l’Eternel Dieu.
19 Ket nakaunget ni Uzzias. Siiigem iti insensario tapno agpuor iti insenso. Nakapungtot isuna kadagiti papadi, ket dagus nga adda nagbettak a ketong iti mugingna iti sangoanan dagiti papadi iti uneg ti balay ni Yahweh, iti abay ti altar ti insenso.
Ouzzia se mit en colère, tandis qu’il tenait en main l’encensoir à fumigation, et alors qu’il s’emportait contre les prêtres, la lèpre brilla sur son front, en présence des prêtres, dans le temple de l’Eternel, auprès de l’autel des parfums.
20 Kimmita kenkuana ni Azarias a kangatoan a padi ken dagiti amin a papadi ket naimatanganda ti ketong iti mugingna. Dagdagus nga impanawda isuna sadiay. Kinapudnona, nagdardaras a rimmuar isuna gapu ta dinusa ni Yahweh.
Azariahou, le prêtre en chef, se tourna vers lui ainsi que tous les prêtres, et voici qu’il était atteint de lèpre au front. Ils le firent sortir en hâte du lieu, et lui-même, d’ailleurs, s’empressa de sortir, car l’Eternel l’avait frappé.
21 Agketong ni Uzzias nga ari agingga iti aldaw ti ipapatayna, ken nagnaed iti naisina a balay, agsipud ta agketong isuna; gapu ta saan isuna a mapalubosan a mapan iti templo ni Yahweh. Ni Jotam a putotna a lalaki ti nangimaton iti palasio ken nangituray kadagiti tattao iti daga.
Le roi Ouzzia resta atteint de lèpre jusqu’au jour de sa mort et demeura lépreux dans une maison d’isolement, car il avait été retranché du temple de l’Eternel. Jotham, son fils, préposé au palais du roi, gouvernait les gens du pays.
22 Maipapan kadagiti dadduma a banbanag maipanggep kenni Uzzias, manipud rugi agingga iti maudi, ket nailanad iti insurat ni profeta Isaias a putot a lalaki ni Amos.
Le reste de l’histoire d’Ouzzia, du commencement à la fin, a été écrit par Isaïe, fils d’Amoç, le prophète.
23 Pimmusay ngarud ni Uzzias; intanemda isuna iti nakaitaneman dagiti kapuonanna iti pakaitantaneman a kukua dagiti Ar-ari, ta kinunada, “Maysa isuna nga agketong.” Ni Jotam a putotna a lalaki ti naisaad nga ari a kasukatna.
Ouzzia s’endormit avec ses aïeux, et il fut enterré avec eux dans le champ de la sépulture des rois, car on allégua qu’il était lépreux. Son fils Jotham lui succéda.